Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organisatsiooniline käitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioonilise, vajadustest, psühholoogia, mcgregor, puusepp, edukamolleeg, hiljaks, lahendust, tekkepõhjused, tegutsemist, antropoloogia, alluti, õpipoiss, töörahulolu, paranenud, masinad, paranesaupadega, töötasu, tööaeg, andrew, lisas, haigustasu, frederick, töövahendit, pearõhk, williams, teaduslikud, uurisid, tausta, tõestasiduuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahendit. Inimestevahelised suhted polnud keerukad, alluti kõige tugevamale ja osavamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid ka teiste tarvis. Need olid väikesed töökojad (manufaktuurid), kus valitsesid lihtsad tööalased suhted: meister- sell-õpipoiss
psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus pööratakse inimese tegevusele, tema mõjutamisele ja tema töötulemusele üha suuremat tähelepanu organisatsioonides. Tihti on tegemist just äriorganisatsioonidega, kuid ei saa ära unustada ka riigi-, haridus-, tervishoiu jne. asutusi, organisatsioone kus on samuti tegemist inimestega ja nende tööalaste suhetega. Selle aine tundides püüame siis rääkida: 1) organisatsioonilise käitumise olemusest, ajaloost ja leida seoseid; 2) inimese individuaalsus ja selle mõju organisatsioonile, iseärasused; 3) tööalane suhtlemine- kolleegid, organisatsioon, töörahulolu, motiveerimine, konfliktid ja mõju organisatsioonile; 4) grupi ja organisatsiooniga seotud inimkäitumise seaduspärasused, organisatsiooni olemus ja muutused. Teadagi on inimesed kõik väga erinevad, ja läbi selle aine on võimalik siis
sajandil järgnevaid: virtuaalne organisatsioon; ajutine personal; teadmistega töötajate valitsemine; õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; töötajate erinevuste kasv; vananev töötajaskond; personali liikuvuse suurenemine. TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor?
juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur. Igasugune tegevus eeldab ka teatavate materiaalsete vahendite olemasolu. Nii on mingi ettevõtte rajamisel vaja raha, et muretseda ruumid, sisustus ja seadmed, hankida tooraine- või kaubavarud jne. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist (Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Ükski
uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. · Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: 1) Antropoloogia 2) Sotsioloogia 3) Psühholoogia 4) Sotsiaalpsühholoogia · Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: - Inimeste käitumine organisatsioonis - Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine - Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust - Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi.
uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. 1. Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: Antropoloogia Sotsioloogia Psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: Inimeste käitumine organisatsioonis Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi. Organisatsioonilisele käitumisele on omased eesmärgid: 1
Tasakaalust väljamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Tasakaalust väljasolevale org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. 5.Mc Gregor X-Y teooria. X- teooria põhjal: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y- teooria põhjal: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus, Inimene pole loomupoolest laisk, Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada, Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. 6.Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. 1
eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. Suhtekorraldus. Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni-dega toime tulla. Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist.
1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur.
2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. · Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
osad tasakaalustatud. Põhjusteks on ebastabiilsed liikmed, org. siseste lepete rikkumine ja juhtimisvead. Tunnused :töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadri voolavus, jne. Süsteemi osad võitlevad üksteise vastu , kuni uue tasakaalu saavutamiseni. 5. MC Gregor X-Y teooria. X-teooria põhjal, a. inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida. b. inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone. c. inimesed on enesekesksed ja nad ei hooli org. vajadustest. Juhi roll on neid pidevalt kontrollida ja sundida. Y- teooria põhjal, a. inimesele on töötada loomulik tegevus. b. inimene pole loomupoolest laisk, c. inimestel on potentsiaali ja soodsate tingimuste korral on nõus ka vastutama. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile soodsad tingimused. 6. Inimloomus ja selle 6 põhi komponenti. Org. käitumise aluseks on põhiseisukohad inimese ja org. loomusest. Põhikomponendid 1
Aitab käitumist jälgida, aitab mõista inimesi, aitab ennustada muutusi, aitab jälgida kogu organisatsiooni. Püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Seotd inimest käsitlevate sotsiaalteadustega. 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist. Inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, moodustavad rühmad, mis võivad olla ametlikult moodustatud struktuuriüksused või kujuneda välja iseenesest vastastikuse sümpaatia või huvide põhjal. Organisatsioonid eksisteerivad pigem inimeste, mitte organisatsioonide tarvis, inimene töötab organisatsioonis, et saavutada oma eesmärke. Nende käitumine ehk sotsiaalse allsüsteemi toimimine
2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. · Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. · Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
mitterakendamine, vastuseis organisatsiooni muudatustele. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kuulujutud, kaadrivoolavus jne, tegutsetakse üksteise vastu. 5. Mc Gregor X - Y teooria. X teooria – inimene püüab vältida töötamist, sest talle ei meeldi töötada. Pole vastutustunnet ega ambitsioone, on enesekeskne ja ei hooli eriti organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida alluvaid. Y teooria – töö on inimesele loomulik tegevuse, pole loomupoolest laisk, on potentsiaali, loovust, kujutlusvõimet, leidlikkust. Soodsate tingimuste korral soovib vastutada. Juhi roll on arendada alluvate potentsiaali ja luua selleks vajalikud tingimused. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: 1. Individuaalne eripära – avaldub sündimisel
1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadata organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast e. allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3
Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. 5. Mc Gregor X - Y teooria. Mc Gregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades seda X-Y-teooriaks. X- teooria põhjal Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid Y- teooria põhjal Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus Inimene pole loomupoolest laisk Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti.
See on efekt, milleni jõudmiseks viis läbi katseid E.Mayo, kes tegi eksperimente, mille eesmärgiks oli selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele. Eksperimentidest järeldus, et töötajad ei reageeri mitte eksperimendi tingimustele vaid eksperimendis olemisele (neile meeldis, et nendega tegeleti) – tööviljakust tõstab tähelepanu töötajale. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtimisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? McGregor lõi X- ja Y-teooria: On kahte tüüpi inimesi: Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi, tahavad, et nende ettevõte oleks edukas, tahavad töötada ning saada oma saavutustele vastavat tasu Neid kahte tüüpi inimesi tuleb juhtida erinevalt. 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki.
See on efekt, milleni jõudmiseks viis läbi katseid E.Mayo, kes tegi eksperimente, mille eesmärgiks oli selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele. Eksperimentidest järeldus, et töötajad ei reageeri mitte eksperimendi tingimustele vaid eksperimendis olemisele (neile meeldis, et nendega tegeleti) – tööviljakust tõstab tähelepanu töötajale. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtimisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? McGregor lõi X- ja Y-teooria: On kahte tüüpi inimesi: Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi, tahavad, et nende ettevõte oleks edukas, tahavad töötada ning saada oma saavutustele vastavat tasu Neid kahte tüüpi inimesi tuleb juhtida erinevalt. 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki.
seotud seadused), liitlased (koostööpartnerid), kliendid. Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised tegurid). 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioon, valik, säilimine, võitlus Variatsioonid (põhimõtteliselt sama, aga erinevustega) -> valik (parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele) -> säilimine (need, kes kõige paremini muutustele kohanenud) -> olelusvõitlus (konkureerimine) Evolutsiooni survestab ressursside piiratus (ka ületootmine, ressursse kasutatakse valesti). IV. loeng 1
Kui enne eksperimenti malmkangide kandja suutis kanda laost raudtee vagunisse keskmiselt 12 tonni päevas, siis peale eksperimenti 48 tonni. Taylorit kritiseeritakse, sest tema juhtimisprintsiibid jätavad tähelepanuta sotsiaalsed väärtused ning töö võib muutuda veelgi monotoonsemaks ning vähem oskusi nõudvaks. FRANK BUNKER GILBRETH (18681924) JA LILLIAN MOLLER GILBRETH (18781972) Abielupaar Frank ja Lilian Gilbreth töötasid töö lihtsustamise kallal. Nad uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat , et parandada töökohtade efektiivsust. Nooruses oli Frank müürsepp. Frank leidis, et müürsepad teevad palju ülearuseid liigutusi ning tegevuse parema läbimõtlemise tulemusena vähendas ta liigutuste arvu näiteks kivi müüri panekul 18lt 5le ja 1/5le. Tööviljakus tõusis 200%. Treenimise tulemusena suurenes tunnis laotavate telliste arv 120lt 350le.Abielupaar Gilbrethidel oli 12 last. Oma koduelu juhtisid nad ka nagu äri. Lastel olid oma
· Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. · Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused McGregori seisukoht oli, et juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju
Joonis 7. Organisatsiooniteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Klassikaline teooria (19.saj): Frederick Taylor - funktsionaalne organisatsioon, tööjaotus ja erialane juhtimine, allüksuse tasand. Henri Fayol - ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. Max Weber - suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus. Uusklassikaline teooria: Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger - mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted; Douglas McGregor jt - inimene on organisatsiooni vara. Moodne teooria - välismõjudele avatud inimsüsteem: Norbert Wiener jt - organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. (Loeng) 7 Joonis 8. Juhtimisteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Tegevuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest, toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks.
Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1. Traditsiooniline-tuleneb inimesest ja positsioonist 2. Karismaatiline-isiku omadustest 3. Seaduslik-reeglitest ja regulatsioonidest 34. 35. 36. Neoklassikalised juhtimisteooriad inimsuhete koolkonna teooriateks 37. H.Münsterberg, Mary Parket Follet, Elton Mayo inimressurssi koolkonna teooriad 38. Abraham Maslow, Douglas McGregor jt 39. 40. 41. Kaasaegsed juhtimisteooriad 42. 43. Süsteemiteooria · Organisatsiooni eduks on vajalik tegutsemine avatud süsteemina, mis reageerib väliskeskkonna mõjudele. · Organisatsioon on süsteem, mille kõik allsüsteemid peavad töötama efektiivselt ja üksteisega harmooniliselt, oluline on hästitoimiv kommunikatsioon · Sünergia tekkimine kui süsteemipõhine käsitlus on rakendatud edukalt 44. 45. Süsteemiteoreetiline lähenemine jagatakse:
3 5. Kirjeldage kontrollimisprotsessi 6. Milline on planeerimise definitsioon? Planeerimine on juhtimisprotsess, mis hõlmab eesmärkide püstitamist, ülesannete ja tegevuste kindlaksmääramist ning ressursside hindamist ja jagamist nimetatud eesmärkide saavutamiseks Planeerimine on juhtimise keskne funktsioon, sest määrab ära teiste funktsioonide sisu ja suuna ning kogu organisatsioonilise tegevuse mõtte. Planeerimine on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste kindlaksmääramine (Alas). 7. Defineerige organiseerimine! Organiseerimine on plaani elluviimiseks vajalike ressursside jagamine ja tegevuste korraldamine ning jaotamine vastavalt organisatsiooni ülesehitusele Organiseerimine on juhtimisfunktsioon, mille eesmärgiks on: o tegevuse koordineerimine formaalsete reeglite ja ettevõtte
mõistetavate ja tähendusrikaste sõnumite moodustamist ja vahetamist. Konfliktide lahendamise oskus. Võime teha koostööd ja töötada meeskonnas. Oskus hoida suhteid ja luua suhtevõrgustikku Siia blokki kuulub ka liidriks olemise oskus, mis sisaldab nii karismat kui ka teiste innustamise võimet. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid: Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest. Kõrge eneseteadvusega inimesed ei ole liiga kriitilised ega ka ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega. Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi. Eneseregulatsioon - seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna
tehnilised oskused (19%). Kesktasemejuhid on tehnilised oskuded 32%, suhtlemisega seotud oskusi 41% ja konseptuaalsetele pööratakse rõhku 27% ulatuses. Esmatasandi juhtidel on tehnilisi oskusi tarvis 55% ulatuses, suhtlemisega seotud oskusi 31% ja konseptuaalseid oskusi 14% ulatuses. 6. Mille poolest jäid juhtimise ajalukku sellised isikud: Frederic Taylor, Max Weber, Henry Fayol, Elton Mayo, Mary Parker Folett, Douglas McGregor? Frederic Taylor – Kirjutas esimese juhtimisalase teose „The Principles of Scientific Management“. Töö ja töötajate planeerimine ja rakendamine. Max Weber – arendas teooria kus organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Henry Fayol - Sõnastas esmakordselt juhi tööpõhimõtteid järgiva teooria. Räägitakse tööjaotusest, võimupõhimõttest, distsipliinist, suundadest jne.
näidata organisatsioonikäitumise seoseid organisatsiooniteooria, personalijuhtimise ja organisatsiooni arendamisega (joonis 1.1). Joonis 1.1. Organisatsioonikäitumise seos teiste juhtimise käsitlustega. Organisatsioonikäitumise teoreetiline orientatsioon tuleneb taotlusest, et selle raames võetakse fookusesse käitumisteaduste uurimuste tulemused, mida püütakse organisatsioonilises kontekstis tõlgendada ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis. Üksikisikule ja gruppidele annab organisatsioon raamistiku, mis võimaldab tegevust kooskõlastada
formaalne, eesmärk ellu jääda, väga väike paindlikku, kahjum. Lõpetamine kiire ja efektiivne likvideerimine, eesmärk tegevuse lõpetamine, paindlikkus puudub. 4.4 Milles seisneb "õppiv organisatsioon"? Õppiv organistatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi, kui indiviidide, tasandil. Kekkond, kus luuakse, omandatakse ja edastatakse teadmisi selleks, et nende alusel muuta inimeste tegutsemist ja käitumist. 4.5 Missugused põhilised arenguetapid ja kriisid käib grupp/ organisatsioon läbi Greineri põhjal? Grupp/organisatsioon läbib: loovus, suuna määramine, delegeerimine, kooskõlastamine ja kooostöö. 4.6 Greiner (1998) - Evolution and Revolution as Organizations Grow - mis on artikli kandev seisukoht? Organisatsioonid arenevad läbides teatud faase: loovus, suuna määramine, delegeerimine, kooskõlastamine ja koostöö
positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid: Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT-analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest. Kõrge eneseteadvusega inimesed ei ole liiga kriitilised ega ka ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega. Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi. Eneseregulatsioon - seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna
Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele;
liikmete vahel segadust, vastuolusid ja kokkupõrkeid ning raskendab koordinatsiooni saavutamist, tekitab pingeid rivi- ja staabiorganisatsiooni vahelistes suhetes. U.k.k (tekkis 1930 aastatel) hakkab vaatlema kui sotsiaalset subjekti kelle tööefektiivsuse tõstmiseks on vaja motivatsiooni ning töölise enda tahet tööd paremini teha. Lisaks on töötajal tunded, motivatsioonid, rahulolu ning suhted. Neid kõiki tuleks töö tegemisel arvesse võtta. Esindajad: A. Maslow, F. Herzberg, D. McGregor 8. Motivatsiooni püramiid (A.Maslow), selle võimalikke käsitlusi Maslow motivatsiooni püramiid: Milles on: Esimesse kategooriasse kuulus: 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid. 7. Organisatsiooni skeemid, tööjaotus Organisatsiooni skeem on organisatsioonilise struktuuri e. Ülesehituse visuaalne esitlus. Skeem näitab peamiselt kahte asja: töö jaotamist komponentideks ja alluvussuhteid kas a. Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade
4.2.2.3 Operatiivne plaanimine 59 4.3 Organiseerimine 60 4.3.1 Organiseerimine ja organisatoorne kujundamine 60 4.3.2 Organisatsiooni struktuuri mõiste 63 4.3.3 Organisatsioonistruktuuride ülesehitamise peamised meetodid 64 4.3.4 Organisatsioonilise struktuuri tüübid 65 4.3.5 Organisatsiooni iseloomustus lähtudes tema struktuurist 69 4.3.5.1 Organisatsiooni komplitseeritus 69 4.3.5.2 Organisatsiooni formaliseeritus 69 4.5.3.3 Organisatsiooni tsentraliseeritus 69 4.3
annaabi.ee 
