tööhõive olukorrast ning võimalikust arengust muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest. Sisekomm. strateegia 11.4 Peab põhinema org-i üldisel strateegial ja toetama e/v põhitegevust. Kava koostatakse pikema perioodi kohta (aasta) või iga sündmuse kohta eraldi. Strateegiale eelneb audit. Kommunikatsiooniplaanis peab olema määratud: · eesmärgid · kommunikatsiooni vajadus · sihtrühmad · sõnumid · sõnumi edastamise kanalid 3 · sõnumi edastamise aeg Kommunikatsiooniplaan tipneb tegevuse hindamisega. Suhtlemisstrateegiad Strateegiate võtmeelemendid: · Regulaarsed ülevaated töötajate hoiakutest (auditid) · Järjekindlus ning lubaduste täitmine (avatud suhtlemine, usaldus) · Personaliseeritud suhtlemine (face-to-face suhe ülemuste ja omanikega)
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon
Õppiv organisatsioon - organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist. Kõik see toimub õppimise käigus. Üksteisele järgnevad muutused keskkonnas on tinginud ka organisatsiooniliste muutuste pidevaks muutumise (stabiliseerumise), mis omakorda toob endaga kaasa töötajate eluaegse õppimise. Organisatsiooni saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õpitulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks (avalikustatakse). Selge viiel distsipliinil põhinev õppiva organisatsiooni mudel: 1. süsteemne mõtlemine; 2. isiklik meisterlikkus; 3. mõttemudelid; 9 4. ühise visiooni loomine; 5. meeskondlik õppimine. Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon
3. Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama. 4. Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine. 5. Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiakud ja taotlused, soovitud rolli ja varud. 6. Kogu org-i pingutusi suunavate kavade koostamine. 7. Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine 8. Teabe edastamise korra ja suhtlemise sisseseadmine, mis tagaks asjaosaliste osavõtu kavandamisest. 9. Tagasiside ja kontrollikorra sisseseadmine, mis võimaldaks kavade elluviimisel kindlaks määrata probleemid. 41. Eesmärgi mõiste. Nõuded eesmärkidele. 42. Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Nõuded: täpsus, õige järjestus ja ühtsus. 43. S – specific 44. M – measurable 45. A – achievable 46. R – realistic
tulemused võivad ilmneda mitmete aastate möödudes. Suurte riskide ja aeglase tagasiside kultuur. 4. "Protsessi" kultuur. Keskkonnast saadakse vähe või üldse mitte tagasisidet ning on raske otsustada, kas see, mida tehakse, on just see õige. Keskendutakse sellele, kuidas midagi teha. Oma äärmuses muutub taoline kultuur bürokraatiaks. R. Harrison Organisatsioonikultuuri tüübid 1 Võimule orienteeritud Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 2 Rollikultuur Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse. Eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus. Rollide süsteem (bürokraatia) võimaldab distantsilt usaldusväärselt suunata ja juhtida. 3 Sooritustele orienteeritud Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile.
Loe lisaks: · Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000 ptk.1.6- 1.9, lk.33-59: Juhi töö korraldamine; Sooritus, edu ja ebaedu juhi töös; Juhtimisvead; Eesti juhid juhtimisraksustest ja ebaõnnestumistest. · Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk. 1.1-1.5, lk.9-36: Eestvedamise olemus, juhtimise ja eestvedamise paradigmad, eestvedamise ja juhtimise erisused, organisatsiooni ja juhtimise dilemmad, missioon, visioon ja strateegia. · Soovitatav kirjandus: Siimon, A., Türk, K. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003, 299 lk. 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks sise- ja väliskeskkonnaks.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
ühiskonna ühised väärtused ja hoiakud avalike asjade suhtes. Avaliku ruumi parimad näited on linnaväljak, park, kultuurimaja või riigi ülalpidamisel olev kool. Avalik ruum aga ei ole näiteks kaubanduskeskus, sest seal kehtivad piirangud, mis on eraomaniku huvides. Samas võib avalikku ruumi käsitleda ka abstraktselt tegevusvaldkondade, teemade ja huvide kogumina, mis on ühised riigi kõigile elanikele või ühiskonna liikmetele ning millega ei tegele või ei ole õigustatud tegelema erasektor. Viimastel aastatel on kogu maailmas märgata avaliku ruumi vähenemist ning avaliku ja eraruumi piiride hägustumist. Näiteks üha sagedamini lepivad erafirmad ja riik kokku avaliku ruumi arendamises ning tihti vaieldakse selle üle, mil määral on erafirmal õigus kehtestada oma reegleid näiteks kooli võimlas, mille see firma sponsorluse korras oma raha eest ehitanud.
Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid
pikaajalistel süstemaatilistel õpingutel (eriharidus), mille abiga saavutatakse praktikas pädevus (mida testitakse) ja kindlad ametioskused (praktilise ettevalmistuse olemasolu) 2) eelkõige ühiskonna huvide, mitte isiklike huvide teenimine sõltumatus ja vastutus, eetiliste reeglite (eetikakoodeksi) järgimine 3) kogu antud ameti praktiseerijate tegevust jälgib oma kutseorganisatsioon (kutseorganisatsiooni olemasolu!) 4) altruistliku teenuse osutamine e ühiskondlik missioon: töö toob rahuldust, on missioon, mitte üksnes raha ega vahend muude eesmärkide täitmiseks. (Millerson 1964: 15). Kuidas määratleda ajakirjanduse arengustaadiume läbi professionaliseerumise protsessi? Erinevates maades oleneb allpool loetletud staadiumide toimumise aeg ja kiirus kohalikest tingimustest, ühiskonna eripärast. Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid:
Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed, töötajate liidud jt Suhtekorralduse eesmärgid 4.1
On liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile: trükkimine, film, televisioon jne. Ja omakorda iga tüübi siseselt nt üleriigiline vs kohalik press. Meediainstitutsioonid muutuvad aja jooksul ning erinevad maade kaupa. (vt info, ideed, kultuur) loomine ja levitamine. Massimeedia institutsioon: 1) Põhitegevus on sümbolilise sisu loomine ja levitamine 2) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud 3) Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik 4) Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik 5) Meedia on korraga vaba ja võimutu Meedia peamised tunnused: 1) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Meedia vastutab oma tegevuse eest laiema ühiskonna ees. 2) Publitseerimine ühiskonnaliikmete nimel on meediale kindlustanud suure vabaduse majanduslikes,
organisatsiooni, vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja käitumist. Suhtekorralduspraktikud planeerivad edastatavaid sõnumeid hoolega, et saavutada maksimaalseid muutusi sihtgruppide hoiakutes ja käitumises. 3. mudel: kahesuunaline asümmeetria ( Tampere) Suhtlemine on kahesuunaline- saatajalt saajale ja saaja tagasiside saatjale. Mudel kasutab teaduslikku veenmist ning jõupositsioonil on saatja, ke süritab saajat veenda tunnustama ja toetama saatja organisatsiooni. Selline suhtekorraldusmudel ei ole suunatud organisatsiooni muutmisele vaid, organisatsioon soovib muuta saaja suhtumist. Tagasiside põhjal üritab organisatsioon saata oma sõnumeid välja sihtrühmadele vastuvõetaval kujul. Tehakse uurimusi avalikkuse suhtumise väljaselgitamiseks ning uuringute eesmärk on võimalikult efektiivse kampaania loomine. Kahesuunaline sümmeetriline suhtekorraldus
Innove, tänu kellele käesoleva õpiku koostamine üldse võimalikuks sai. 8 LOGISTIKA ÜLESANDED 1 JA MISSIOON 1.1. Logistika ajaloost Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mit- meid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR härgade ja kaamelite, hiljem hobustega
Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi. 6. Äri idee, missioon, visioon Äriidee sõnastusest selgub: Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti
Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused Eba Vahelesegamised, mõned Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, olul telefonikõned, vahetud meelelahutused ine kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga: on püsivam ega muutu nii kiiresti, sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. Peab vastama küsimustele: 1
Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. 6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil
Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: · Majanduslik · Tarbijad · Juriidlis-õiguslik · Tarnijad · Demograafiline · Vahendajad · Kultuuriline · Konkurendid · Tehnoloogiline · Huvigrupid · Looduslik Makrokeskkond: 7. Ettevõttesisene turunduskeskkond Mikrokeskkond need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust. · Firma turundusosakonna töötajad peavad oma tegevuses arvestama firma teiste osakondade huvidega. Turundusjuhi otsused ei tohi minna vastuollu direktsiooni kavadega, vaid nad peavad juhtkonna projekte toetama.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine tagasiside ja olukorra hindamine · II etapp - planeerimine ja programmi koostamine Strateegia ja taktikaline plaan 5.3 Strateegia - pikaajaline põhimõtete ja peamiste liikumissuundade määratlus (n ausus ja avatus, suhelda eriala ajakirjandusega). Abiks igapäevaste otsuste langetamisel (n sponsortaotlus, infopäring) Taktikaline plaan põhineb strateegia
teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtleminetoimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi Ülalt-alla informeerimise puhul suundub infovool organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Peaaegu pool juhi suhtlemisest toimub alluvatega, ülejäänud pool kuulub ülemuste ja kolleegidega ning firmaväliseks suhtlemiseks
Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele. Seega saab sõnumite edastaja tagaside abil aru, kuidas sõnumi vastuvõtja sellesse suhtub ning võib ennustada ka vastuvõtja tulevast käitumist. Tagaside on aktiivse kuulamise osa, seega ka inimkommunikatsiooni tähtis osa, sest kui poleks tagasidet, oleks äärmiselt raske teise poole reaktsiooni interpreteerida. 9. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? Aeg mõjutab väga inimese kuulamist, kuna aktiivse kuulamise jaoks on inimesel tarvis üsna palju aega ja
märksõna, siis ta satuks suure tõenäosusega teie blogisse) ning koduleht, ehk ka Twitter ja Facebook jne. Sihtgrupp võib olla näiteks (potentsiaalsed) kliendid, teised sama valdkonna esindajad ja ajakirjanikud, sh selle valdkonna ajakirjanikud. Konkreetne tegevuskava sõltub sellest, kus nad liiguvad, milliseid keskkondi internetis kasutavad, milliseid lehti loevad jne. Sellest näitest tuleb ka eriti selgelt välja sõnumi ja selle edastamise kvaliteedi olulisus – arvamusliidriks saamiseks oleks hea, kui teil oleks tõesti midagi öelda ja te teeksite seda hästi. Lisaks tasub panna paika kanalite kaupa: 1) Mis on selle kanali (blogi, Facebooki lehe vm) eesmärk? Mida ma tahan sellega saavutada? Millise olukorra? Kuidas mõõdetakse eesmärkide täitmist? 2) Kelle jaoks ma seda teen? Kellega me räägime? 3) Mida nad arvavad organisatsioonist praegu? Mida me tahame, et nad arvaksid?
välja tulemine), Kriisijuhtimine •Enne: Kriisiplaan, issues management, risikommunikatsioon •Kriis •Pärast: Kriisijärgse olukorraga toimetulek Kriisijuhtimise eesmärgid 1.Lõpeta kriis kiiresti 2.Piira tekkivat kahju 3.Taasta usaldus Kriisikommunikatsiooni reeglid •Valmista end ette •Mis on teemad? •Kontaktilist •Koolita oma meeskonda ja kõneisikuid •Ole kättesaadav •Ole usutav Esmatähtsad grupid •Ohus olevad inimesed, ohvrid •Lähedased •Sisemised rühmad, avalikkus •Rahvusvaheline meedia Kriisikommunikatsioon: pea meeles •Määratle rollid kriisikommunikatsiooni grupis •Mis on kriisikommunikatsiooni eesmärk sel hetkel? •Koostöö teiste organisatsioonidega, kes on kriisiga seotud •Ütle seda, mida tead, ja ainult seda •Süüdlase otsimine pole esmatähtis •Korda oma sõnumit •Värskenda infot sageli ja regulaarselt •Käsitle meediakanaleid võrdselt •Kirjuta üles, kellega ajakirjanikest suhelnud olete ja mida olete lubanud ja mis
tõusu kui ka langust. Pigem peaks ignoreerima sellist praktikat ja tegema kulutusi reklaamile ka läbimüügi jätkuva langemise tingimustes. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha.Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1. sõnumite siirdamine a-lt b-le 2. tähenduste loomine ja vahetus 3. sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4. kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse
ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks; tarbijaid; konkurente; konkurentsisituatsiooni; huvigruppe – rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. Sõltuvalt vastastikmõjust ettevõttega eristatakse kolme huvigruppide rühma: 1. esimese rühma moodustavad huvigrupid, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega (aktsionärid, töötajad, pangad, börs jne); 2. teise rühma kuuluvad huvigrupid, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (ajalehtede toimetused, telejaamad, elanikkonna erinevad kihid jne); 3. kolmanda kategooria moodustavad huvigrupid, kes on ettevõtte tegevustest huvitatud, ettevõte aga nende tegevusest eriti huvitatud ei ole (riiklikud ja kohalikud võimuorganid,
Maailmavaade- pr sümmeetriline ja asümmeetriliselt: o-i enda kultuur on autoritaarne, manipuleeriv ja teisi kontrolliv. Meisterlik PR tugineb juhitav. Kommujuhid peavad korraldama info liikumist nii, et see sobib otsustusstruktuuri ja protsessiga. maailmavaatele, kus PR on sümmeetriline ja juhitav. 5 aste- segamotiivi mudel- domineerivam sümmeetriline mudel. Avalikkuse mõiste, avalikkuse arengu kolm etappi, avalikkus kui kommuprotsess.- Avalikkus on Global PR teooria põhiprintsiibid- strateegiline juhtmine; ühistegevus juhtkonnaga; kaasatus; juhtimisfunkt; situatsioon, mida iseloomustab: 1) põhimõtteline vaadeldavus kõigi poolt (piiratud ainult kindlate analüütiline juhtimine; kahesuunaline sümmeetriline; sümmeetriline sisekomm; teadmus-ja pädevuspõhisus;
Järgnevalt vaatleme lähemalt organisatsiooni toimimisega seotud tingimusi, mida organisatsioon saab ise luua ja arendada. Personali arendamise tingimused organisatsioonis Organisatsiooni ja selle personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning kogu personali kaasamisest sellesse tegevusse, personali informeerituse tagamisest selles valdkonnas. Missioon Organisatsiooni missioon on selle organisatsiooni olemasolu eetiline põhjendus, eluülesanne, ideaal. Missiooni teadmine ja kandmine motiveerib personali. Määratledes ja mõtestades missiooni tuleb anda vastused järgmistele küsimustele: - Miks me meie organisatsioon ellu kutsutud on? - Kes meid vajavad? Kes on meie tarbijad? - Milliseid tarbijate vajadusi me rahuldame? - Millised on meie tooted, teenused, mida pakume? - Milliseid väärtusi me tunnustame ja kanname?
korduste arv, poolt ja vastu muutused keerulisus ja pikkus kaalutlemine Vastuvõtja osalusmäär Individuaalsed erinevused Joonis 2.4. Hoiakute muutmine. Teabe allika usaldusväärsus on emotsionaalse iseloomuga ning seetõttu võib olla väga suure kaaluga tegur. Usaldusväärsetena tajutakse tavaliselt neid, keda peetakse oma ala asjatundjateks või kes tunduvad teadvat, mida räägivad. Teabe edastaja meeldivus (sh. väline) on samaväärselt tähtis kui usaldusväärsus. Meeldivus on üks teisele inimesele suunatud hoiakutest. Sõnumis etendavad rolli argumentide sisu, pikkus, järjekord ning korduste arv. Vahel tundub üllatav, aga uut hoiakut pooldav veenev sõnum peab sisaldama pisut ka uue hoiaku vastu suunatud teavet. Kõige tugevamad pooldavad argumendid peaksid olema sõnumi keskele paigutatud. Liiga pikka sõnumit on raske jälgida ning vahel on vajalik ka kordamine.
Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema Personaalsed tõkked: Emotsionaalsed tõkked, Valikuline taju, Psühholoogiline distnts. Füüsilised tõkked: Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked. Semantilised tõkked: Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid). 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalse suhtlemise puhul on tegemist ametlikku struktuurihierarhiat järgiva
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE.....................................................................................................
3. Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama. 4. Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine. 5. Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiakud ja taotlused, soovitud rolli ja varud. 6. Kogu org-ni pingutusi suunavate kavade koostamine. 7. Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine 8. Teabe edastamise korra ja suhtlemise sisseseadmine, mis tagaks asjaosaliste osavõtu kavandamisest. 9. Tagasiside ja kontrollikorra sisseseadmine, mis võimaldaks kavade elluviimisel kindlaks määrata probleemid. 27. Eesmärgi mõiste. Nõuded eesmärkidele Eesmärk – mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Eesmärk on kavatsus, aga ka tegevuse juhtmõte. Eesmärgid on aluseks tegutsemisajendi ehk motiivi loomisel. Nõuded, mis teevad eesmärkidest tegutsemisaluse:
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta