Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komm, organisatsioon, edastamise, töötaja, vastuvõtja, saatja, huvigrupid, avalikkus, dialoog, kodeerimine, edastada, müra, liikmetele, missioon, ettevõttele, meediasuhted, identiteet, kanalite, omasta, edastaja, barjäär, selged, süvakultuur, käsitletud, ülemus, kolleeg, populaarsem, berlo, tõlkimine, tahad, dekodeerimine, tabada, neisseKodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla: raadio, televisioon, trükiajakirjandus, veebimeedia 4. Avalikud suhted on: Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon.
Suhtekorralduse peidetud ehk jäämäe veealuse osa moodustavad: Juhtidenõustamine, Uuringud ja analüüsid Programmide planeerimine Programmide hindamine Seega kõik need tegevused, mis on esmapilgul silmale nähtamatud ning reegline leiavad aset organisatsiooni sees. Frazer seitel on kokkuvõtvalt öelnud, et efektiivse suhtekorralduse eesmärk on harmoniseerida organisatsiooni sisesed ja välised suhte dnii, et organisatsioon naudiks mitte ainult sihtgruppide heatahtlikkust aga ka stabiilsust ja pikka iga (Seitel 2001). Definitsioonidest Analüüsides definitsioone suhtekorraldust iseloomustavateks märksõnadeks suhtekorraldus kui protsess, dialoogi loominesihtgruppidega, kahesuunaline kommunikatsioon, usaldusväärse suhte loomiseks vajalikud uuringud ja analüüsid, tegevuste planeerimine ja tulemuste hindamine, loomingulisus, organisatsiooni sisesuhete korraldamine, tegevuste suunatus organisatsiooni hüvanguks.
sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga. • Organisatsioon ja avalikkus on pidevas suhtes - ühe poole tegevus mõjutab teist! • Aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid. • Rõhutab organisatsiooni sise- ja välikeskkonna vastastikust sõltuvust. A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale.
Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed,
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
välja tulemine), Kriisijuhtimine •Enne: Kriisiplaan, issues management, risikommunikatsioon •Kriis •Pärast: Kriisijärgse olukorraga toimetulek Kriisijuhtimise eesmärgid 1.Lõpeta kriis kiiresti 2.Piira tekkivat kahju 3.Taasta usaldus Kriisikommunikatsiooni reeglid •Valmista end ette •Mis on teemad? •Kontaktilist •Koolita oma meeskonda ja kõneisikuid •Ole kättesaadav •Ole usutav Esmatähtsad grupid •Ohus olevad inimesed, ohvrid •Lähedased •Sisemised rühmad, avalikkus •Rahvusvaheline meedia Kriisikommunikatsioon: pea meeles •Määratle rollid kriisikommunikatsiooni grupis •Mis on kriisikommunikatsiooni eesmärk sel hetkel? •Koostöö teiste organisatsioonidega, kes on kriisiga seotud •Ütle seda, mida tead, ja ainult seda •Süüdlase otsimine pole esmatähtis •Korda oma sõnumit •Värskenda infot sageli ja regulaarselt •Käsitle meediakanaleid võrdselt •Kirjuta üles, kellega ajakirjanikest suhelnud olete ja mida olete lubanud ja mis
sidusrühm on grupp või indvidiid kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste. gruning: suhtekorralduse neli mudelit pressiagentide mudel(propaganda), avaliku informatsiooni mudel(ühesuunaline, tõesus oluline),kahesuunaline asümmeetriline mudel(tasasiside, võim saatjal, oodatakse tagasisidet, a la saadame mingi info välja aga tahame ka teada mida inimesed sellest arvavad), kahesuunaline sümmeetriline mudel(tuntakse üksteist väga hästi, kui organisatsioon on saanud kriitilist tagasisidet on ta valmis end muutma, sisetunde põhjal midagi ei tehta, teevad põhjalikke uuringuid. mudelid, strateegili avalik arvamus onmingisugune arvamus ühest või teisest asjast mida paljud inimesed arvavad suhtumist kujundavad isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotstaust, rahvus. võitlemine inimeste tähelepanu pärast on väga suur. see on nagu tänapäeva suurim valuuta. inimesi ajendab kõige rohkem see, mis meie elu mõjutab.
Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. 6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti). Oskus selgelt ja tõhusalt oma vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel. Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on sedavõrd keerulise koostisega nähtus,et selle lahti mõtestamisel tuleb toetuda psühholoogia kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine
teised peatükis teadmusjuhtimist. 3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine Et paremini aru saada, millest jutt käib, defineeritakse mõisted informatsioon ja kommunikatsioon. Informatsioon- igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon- on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Kommunikatsiooni on kahesuunalist. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
mudel- kahesuunal mudel, mis tugineb organis ja avalikkuse dialoogile. kasut Sots vastutustundlikud kontseptsioonide arendamine), 3)toimetamine (pressiteadete, brošüüride, ettekannete jne. toimetamine); 4) organis. korraldamine (kontaktide loomine ja hoidmine, organiseerimine, plaanimine, kommu puudutavate otsuste Meisterlikkuse teooria- (Grunig) meisterlik pr-i töötaja v – osakond uurib keskkonda ja toob järjepidevalt tegemine jne). Profesionaalsete PR- töötajate praktikas segamotiiv mudelis on domineerivam sümmeetriline sihtrühmade sõnumeid otsustamisprotsessi. Kui SK suhtleb organisats publikutega ja täidab teabeedastaja rolli kui asümmeetriline mudel. J.E.Grunigi meelest ei saa PR olla meisterlik kui o käsitleb suhteid teistega otsuste tegemise protsessis, siis osaleb ta kindlasti juhtimisprotsessis
tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele. Seega saab sõnumite edastaja tagaside abil aru, kuidas sõnumi vastuvõtja sellesse suhtub ning võib ennustada ka vastuvõtja tulevast käitumist. Tagaside on aktiivse kuulamise osa, seega ka inimkommunikatsiooni tähtis osa, sest kui poleks tagasidet, oleks äärmiselt raske teise poole reaktsiooni interpreteerida. 9. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? Aeg mõjutab väga inimese kuulamist, kuna aktiivse kuulamise jaoks on inimesel tarvis üsna palju aega ja kiirustades on raske teise inimese soovidest aru saada. Seega mõjutab aeg inimkommunikatsiooni kvaliteeti.
Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protsessis peavad olema mõningad indikaatorid iga etapi edu mõõtmiseks juba enne alustamist. See võimaldab näha iga etapi arengut ja teeb progressi nähtavaks. (EUCIP, 2011) Muudatuste juhtimine on osa organisatsioonilistest muutustest ja teisalt ka osa individuaalsetest muutustest. Ei ole olemas kindlat üheselt mõõdetavat lähenemisviisi muudatuste juhtimisele. Iga organisatsioon peab hindama oma unikaalset kultuuri ja vastuvõtlikkust muutustele ning arendama sellele profiilile vastava muudatuste juhtimise strateegia. Organisatsioonis toimuvad muutused on oma ulatuselt erinevad. Sellest lähtudes võib esile tuua kolme liiki muutusi: 1. areng seisneb olemasolevate nähtuste parandamises. Tavaliselt toimub areng aeglaselt, on hästi prognoositav ja juhitav. Sageli valitseb arusaam, et muutused tähendavadki arengut. See ei tähenda
Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid
Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism
Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks. Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ...
kujundavad kultuur, eluviis Arenevast tehnoloogiast hoolimata püsib massikommunikatsiooni nähtus kindlalt massimeedia institutsiooni raames. Meediainstitutsioonid on seesmiselt liigendatud vastavalt tehnoloogia .(tüübile(trükkimine, film, televisioon) ja ka selle siseselt(üleriigiline vs kohalik press Massimeedia institutsioon põhitegevus on sümbolise sisu loomine ja levitamine. Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik. .Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik. Meedia on korraga vaba ja võimutu :Meedia peamised tunnusjooned on järgmised Asub avalikus sfääris avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Publitseerimine kui meedia põhitegevus ühiskonnaliikmete nimel. Puudub ametlik võim. Osalemine on vabatahtlik ja ilma .sotsiaalse kohustuseta loeng.2 Informatsioon ja inimtegevus
9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad. Aega saab enda kasuks pöörata, rääkides alla tähelepanu võime piiri (400- 500 sõna minutis). Kommunikatsioon nõuab aega. Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt
TURUNDUSE EKSAM Peatükk 6 ,, Toode" Toode pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks ja tähelepanu äratamiseks. Võib olla nii toode, teenus, inimene, organisatsioon, kogemused või idee. TARBEKAUBAD Mugavustooted · Tarbija ostab tihti ja kohe, kulutades minimaalselt aega ja energiat ostu sooritamiseks. · Toote teisi alternatiive ei kaaluta · Madala hinnaga ja neid on saadaval igal pool nt seep, ajalehed ja muud majapidamistarbed · Esmatarbetooted tarbitakse tihti, rutiinselt ja igas leibkonnas · Impulsstooted ostetakse kiiresti ja planeerimata impulsi ajel. Kui toode pole hetkel
kommunikatsioon on ebaefektiivne. Selleks, et paremini teabevahetuse protsessi ja selle tõhususe tingimusi mõista, vaatame kommunikatsiooni protsessi põhielementi ja etappe. (Полукаров 2008: 186) Kommunikatsiooni protsess võib toimuda ainult järgmiste põhielementide juuresolekul: saatja (kommunikaator või edastaja), sõnum, kanal, saaja (retsipient või vastuvõtja). Kommunikatsiooni protsessis alati osalevad vähemalt kaks inimest – teabe saatja ja vastuvõtja. Saatjana võib olla iga isik, kellel on teatud ideed, mõtted, informatsioon ja kommunikatsiooni eesmärk. Saatja sõnastab mõtet, mida, kuidas ja miks ta tahab anna teisele suhtlemise liikmele edasi. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 248). Kodeerimine on saatja teabe tõlge kommunikatsiooni sümbolide kompleksis (sõnade, tegude, näoilmete, jne.). Kodeerimise põhivorm on suhtlemise keel. (ibid).
Nt tegevused: osalemine erialakonverentsidel, klubitegevuses, ühingutes, valdkonna liitudes, suhtlemine kolleegidega väljaspool org'i jne... Info monitooring: Otsib infot, loeb erialaseid publikatsioone. Jälgib olulisi infoallikaid, küsitleb alluvaid, uurib aruandeid, ettekandeid. Kasutab mitmesuguseid isiklikke kontakte. Info jagamine: Vahendab ja korraldab alluvatele vajalikku infot org'i sees, peab koosolekuid, edastab kirju, jagab teavet. Korraldab ka sobiva teabe edastamise süsteemi. Info edastaja: Annab infot ka neile, kes antud org'i ei kuulu. Informeerib järgmise taseme juhte ja korraldab info levitamist übritsevasse keskkonda. Suheldes teiste org'idega arvestatakse sageli juhi ütlusi kui org'i ametlikku positsiooni antud küsimuses. Uuendaja: Toimingud, mille tulemusena seatakse eesmärgid, otsitakse võimalusi muutumiseks. Juhi roll on olla uuenduse õhutaja, täiustada org'i. Org'i ette kerkinud probleemide lahendamisel
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8
Kommunikatsiooni protsessi Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon) Institutsionaalne/organisatooriline (nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte) Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond) Grupisisene (nt perekond) Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne) Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine) Vähe juhtumeid 3. Massikommunikatsiooni protsess
rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Organisatsiooni kõik tegevusvaldkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Turunduskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele kontseptsioonile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. · Sotsiaalne turundus peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. · Tervikliku turunduse tähtis komponent on sisemine turundus, mille põhimõtteks on "müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad aitavad seda siis ka klientidele müüa". Sisemise turunduse- nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata,
rõhk kliendisuhete pikendamisel turundusena turunduskulusid vaadeldakse investeeringutena 1. Physical facilities - füüsilised tingimused, keskkond, ehitised, rajatised 2. Process management - protsesside juhtimine (plan, do, check, act) 3. Personnel - personal, iga ettevõtte töötaja on teenuste turundaja 4. Packaging - pakettimine 5. Programing - spetsiaalsete ürituste korraldamine eesmärgiga paremini müüa põhiteenuseid 6. Positioning - toode paigutub tarbija teadvuses kindlale kohale konkureerivate toodete suhtes 7. People - teenuseid osutavad inimesed inimestele ~ Maailma kallim teenus on kauba ladustamine ~ tarbijateadvuse ''must kast'' tarbijarühmi iseloomustavad küsimused: kes moodustavad turu?
•Situatsiooniline perspektiiv: seosed kahe muutuja vahel on situatiivsed. Üks tegur sõltub teisest. •Inimkäitumisekomplekssus, organisatsioonide keerukus –universaalseid lahendusi pole. •1950/60ndad –suund universaalselt lähenemiselt situatsioonilisele. Interaktsioonilinevaatenurk •Inimkäitumineon pideva mitmesuunaliseinteraktsiooni tulemus’ •Inimese isiksus -situatsioonilised asjaolud •Inimesed liituvad organisatsiooniga > nende käitumine kujundab organisatsiooni > organisatsioon kujundab sinna kuuluvate inimeste käitumist ja tegevusi •Interaktsioonilinevaatenurk: põhjus-tagajärg seosed ei kirjelda organisatsiooni piisavalt•Interaktsioonilinevaatenurk üritab selgitada, kuidas inimesed valivad, interpreteerivad ja muudavad erinevaid situatsioone. Organisatsiooni mõiste •Organisatsioononeesmärgipäraseltloodudasutusvõiüksus(Pettinger2010)
kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites! ―Disaini vaatenurgast esitavad sotsiaalsed tehnoloogiad tootekujundajatele nii väljakutseid kui ka võimalusi. Sotsiaalsed tehnoloogiad võimaldavad inimestel uuel viisil osaleda toodete ja teenuste kujundamises ning pakuvad uusi kanaleid, mille kaudu ettevõtted saavad suhelda olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajatega.‖ (Hagen & Robertson 2009) Ideaal näebki välja ilmselt nii, et organisatsioon jagab kasulikku infot oma toodete-teenuste kohta ja suhtleb, inimesed vastavad tagasisidega, millele vastavalt organisatsioon saab oma tooteid-teenuseid paremaks muuta, millele järgneb positiivne tagasiside. Kahesuunalise kommunikatsiooni võimalus internetis on nii e-turunduse võimalus kui ka risk: inimesel saavad anda kohe nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet, levitada kiiresti ja paljudele häid või halbu uudiseid organisatsiooni kohta. Oluline on organisatsiooni esindajana
kuidas/millises kontekstis seda edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne (märgi otsene tähendus) v konnotatiivne (kaastähendus). · Märgiks pole vaid sõna, vaid ka žest, kujund, lõhn, tekstuur, heli, kehakeel, viipekeel, keel üldse – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Kõik tähendusühikud on suures osas sarnase mudeliga: kaasatud on 3 aspekti: • Märk ise nt sõna “lemon” • Objekt/nähtus, millele see vastab • Märgi kasutajad inimesed Semiootikud • Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi.
juhtudel tuleb klienditeenindajal alati klienti teenindada ja temaga teeninduslikult suhelda. Ükskõik, millisel viisil klienditeenindaja klientidega suhtleb, tuleb tal hoolitseda selle eest, et suhtlus õnnestuks, teades suhtlusahela koostisosi ja etappe ning mõistes nende omavahelist toimimist. Selleks, et suhtlus üldse saaks toimuda, peavad olemas olema vähemalt kaks suhtluspartnerit ja sõnum, mis nende vahel liigub, st mille üks suhtluspartneritest saadab ja teine vastu võtab. Saatja on isik, kes räägib, kirjutab või zestikuleerib selleks, et edastada sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb tähendusest ja mõttest ning on väga tähtis, et saatja sooviks ja oskaks seda edastada viisil, mis on vastuvõtjale arusaadav. Saatjalt vastuvõtjani jõudmiseks läbib sõnum keeruka teekonna ehk suhtlusahela, mille koostisosadeks on lisaks saatjale, sõnumile ja vastuvõtjale veel sõnumi
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
annaabi.ee 
