Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organisatsioon ja juhtimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varad, ametliku, strateegi, ametlikud, muste, siseehitus, organiseerimine, suhtlemine, tegutsedes, otstarbekas, arengutsükkel, sisuks, kavandatu, näidatud, ametikohad, ametlikku, võrgud, kanalite, ahelat, siidi, masinad, ühiste, loomiseganeline, vanusest, omaette, alustama, suunama, korraldama, valitseda, taotlus, teenib, arvestab, saata, teenimapsühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid)
koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid. Org. keskkond väliskeskkond sisekeskkond
1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine)
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4
liikmete vajadusi. Tulemuste saavutamine viitab eesmärgipärase tegutsemise poolele, teiste inimeste kaasabi aga tegutsemise sisulisele poolele, millest tuleneb juhtimise kolm omavahel seotud ülesannet: 1. kooskõlastada tegevusi teatud valdkonnas 2. korraldada inimeste tööd 3. juhtida organisatsiooni talitlemist Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine (eesmärkide püstitamine), organiseerimine (organisatsiooni kujundamine, kohustuste, õiguste määramine), eestvedamine (töötajate motiveerimine koostööks eesmärkide saavutamiseks) ja kontrollimine (standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellelt pinnalt tulnud võimu- ja alluvussuhted. Juhtimisele ainuomane on ülemuse-alluva vahekord. Just selle abil pannakse
org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4
ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine) Kavandamine (plaanimine) – org
ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Organiseerimine - töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine
sündmus. On suunatud tulemusele, mitte tegevusele. Mõõdetavad. Ajaliselt fikseeritud (mis ajaks peab olema saavutatud). Saavutatavad. eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Tagada, et turg oleks rahul praegu ja tulevikus. Tagada töötajatele turvaline ja rahuldust pakkuv keskkond praegu ja tulevikus. Teenida raha nüüd ja tulevikus. organisatsioonide liigid era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud, kui ka mitteametlikud asutused. Äriühing- kasusaajad omanikud, n ajaleht arvutitootja. Mittetulundusühing kasusaajad kliendid, n ülikool, haigla. Liit - kasusaajad liikmed, n ühistu, koperatiiv. Avalik- õiguslik asutus- kasusaajad rahvas, n politsei, riigikool 5. Organisatsioon ja keskkond Organisatsiooni keskkond jaguneb sise-ja väliskskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed ja, org. kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni seisukohalt võib väliskeskkonna jagada
analüüsid ja muu vajalik 4. Valiku tegemine · Lahendusteisendite analüüsimine, võrdlemine ja hindamine · Selle alusel parima välja valimine ehk otsuste langetamine · Lahendusteede puhul on oluline nende vastavus ja mõju organisatsiooni eesmärkidele · Otsuste õige ajastamine ning otsustaja otsustamiskalduvus 5. Otsuse elluviimine · Algab uus tegevuste ahel, mis võib hõlmata erinevaid juhtimistegevusi · Otstarbekas kindel kava · Otsuse elluviimisel peaks suurenema selle tugevate külgede mõju · Otsuse täitmiseks peavad olema loodud vastavad tingimused Kooskõlastamine · Kooskõlastamise olemus: o Organisatsiooni sisemine eesmärk kooskõla tagamine varade, tegevuste ja pingutuste vahel. o Väline eesmärk see, mille nimel ettevõte tegutseb · Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korrastatakse tegevus
Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et
2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Väliskeskkond jaguneb: · makrokeskkond · mikrokeskkond Makrokeskkond: · Rahvusvahelised tegurid
Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on sotsiaalset identiteeti omav grupp, ehk org-l on psühholoogiline tähendus igale liikmele. Inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on suunatud teatud tulemuste saavutamiseks eesmärgid. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsioonil on 4 osa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Org peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda. Uuendustel on mõte ainult siis kui need on väliskeskkonna poolt aktsepteeritud. 3. Juhtimine - on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil, nende tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada orgi eesmärgid. 4. Põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud:
tehnoloogia, keel, kõneviis, riietumisstiil, emotsioonide väljendamine, kuidas vastu võetakse, kuidas suhtutakse, organisatsioonist räägitavad müüdid ja jutustused, vaadeldavad rituaalid ja tseremooniad. 2. Väärtused eeldused või hinnanguline baas, mida org. liikmed kasutavad klassifitseerides situatsioone ja tegevusi kui soovitavaid või mittesoovitavaid. Org. loojal ja juhtidel on oluline osa uute väärtuste loomisel Ametlikud väärtused on kirjas org. dokumentides. (kliendikeskus, roheline mõtlemine). Kultuuri lähemal vaatlusel võib ilmneda vastuolusid tehistasandi ja väärtuste vahel. 3. Baas eeldused grupi poolt tugevalt hoitud nähtamatu ja endastmõistetavaks peetav kultuuri tuum, mis juhib käitumist ning suunab liikmete tajumist, mõtlemist ja tundmist. Mõjutatud rahvuskultuurist. Kujunevad välja asutajaliikme väärtustest. Alateadvus suunab. 12
ettekujutuse sellest, kuidas vastaja maailma näeb. Intervjuu on paindlikum nähtuste uurimise vorm kui küsitlus. Kõige tähtsamaks on konfidentsiaalsus, usalduslikkus ja saladuste tagamine.3. Organisatsiooni olemus inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri.Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne.Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia..Organisatsioon on keeruline nähtus, milles elemendid on üksteise suhtes põhjalikud ja pidevalt koostoimes. Org mõistmiseks tuleb üksikute elementide kirjeldamisele lisada nendevaheliste seoste ja sõltuvuse analüüsimine. Seetõttu omandavad erilise tähtsuse üksikuid elemente siduvad tegevused
Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. 15. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis · Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine, suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt Info kanal Tagasi-side Suhtlemis-tüüp keel sisukus
· Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: · Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine · Erialane ehk funktsionaalne juhtimine tavaliselt keskastmejuhid 3 Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4 Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Organisatsiooni keskkond jaguneb: 1) Väliskeskkond · Makrokeskkond
liikmed tardumusest üles - Kuradi advokaadid leitakse isik , kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane - Org.struktuuri muutumine sagedane konflikti allikas 29. suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Kui räägid ja teised ei saa aru ei ole suhtlemine, oluline on arusaamine. Suhetes püütakse oma suhtluspartnereid mõjutada endale sobivas suunas, seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Kahepoolne suhtlemine- suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol suhtluspartnerile teavet, et luua mingist asjast arusaam. Suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. On 8 etappi: idee tekkimine(enne mõtle ja siis ütle), kodeerimine (antakse sõnumile sõnastus), edastamine(valitakse sobilik
Siseauditi üksuses on üksuse juhataja ning piisav arv siseaudiitoreid. Siseauditooreid tuleb rakendada nii palju, et see võimaldaks täita kõiki rahvusvahelisi standaredeid ja nõudeid. Avalikus sektoris võib rakendada ka ametkondlikku siseauditi struktuuri, mis teostab siseauditit kõikides allüksustes. Siseauditit võib ka teenusena sisse osta, sellisel juhul vastutab selle kvaliteedi eest asutuse juht. Kui org-s ei ole majanduslikult otstarbekas siseauditi funktsiooni luua, probleemiks võib olla ka objektiivsuse ja sõltumatuse tagamine, mis eriti on omane väiksematele org-dele. Siseaudit ei saa teha erapooletuid otsuseid, kui ta ise osaleb juhtimistegevuses või kui talle antakse mingid sellised õigused, mis tekitavad org-s huvide konflikti. Kui siseaudiitorina asub tööle sama asutuse töötaja, ei tohiks ta vähemalt kahe aasta jooksul auditeerida valdkondi, millega ta ise varasemalt seotud oli. Siseauditi töötajad ei või
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks,
Juhtimis alused Mõisted 1. Organisatsioon organisatsioon on defineeritud kui inimrühma, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. 2. Formaalne organisatsioon Ehk ametlik organisatsioon. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. 3. Mitteformaalne organisatsioon ehk mitteametlik organisatsioon. *Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine.
Väärtuste tüübid: Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, sot tunnustus, õnn, vabadus Tugväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, tasakaalukas, viisakas Positiivseid hoiakuid toetab: võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, mõtlemine=tegutsemine, probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud toote, hinna, müügi ja
!Osad JUHID kardavad vastutust jagada, kuna see võib nende positsiooni ohustada. See eeldab liskas juhi loovusele ka töötajate loovust ja võib võimustada kasutama oma algatusvõimet. Selline vastutuse jagamine tundub ohtlik. Autokraadid seda ei tee! Alluvad võivad muutuda liiga iseseisvaks. 16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osaluse kasulikkus Organisatsioonile: Suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet, loovus, innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele, parem suhtlemine, parem meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine..... Osaluse kasulikkus Alluvatele: Tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine.... Eeltingimused osaluseks * Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; Osalus ei või takistada põhitöö tegemist, * Piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel, * Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav,
(Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine · Organiseerimine kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine · Eestvedamine töötajate motiveerimine · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Otsustamine juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste
Organisatsioonis toimub kogu õppeaasta tööd kokkuvõttev koosolek, kus muu hulgas tulevad arutlusele ka uue õppeaasta planeeritavad kursused. Kõik kohalolevad töötajad, sh õpetajad, saavad sõna toimunud koolituste kohta. Igaühel on võimalus välja tuua koolituse käigus tekkinud tugevused ja murekohad. Tekib arutelu ja tehakse ettepanekuid muudatusteks, parendusteks ning neid arvestatakse juba uue õppeaasta kursuste planeerimisel. 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine- juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele.
· eesmärgid · kommunikatsiooni vajadus · sihtrühmad · sõnumid · sõnumi edastamise kanalid 3 · sõnumi edastamise aeg Kommunikatsiooniplaan tipneb tegevuse hindamisega. Suhtlemisstrateegiad Strateegiate võtmeelemendid: · Regulaarsed ülevaated töötajate hoiakutest (auditid) · Järjekindlus ning lubaduste täitmine (avatud suhtlemine, usaldus) · Personaliseeritud suhtlemine (face-to-face suhe ülemuste ja omanikega) · Ausus ja avameelsus (skeptilisemad nõuavad rohkem) · Valmidus uuendusteks ja arenguks (intranet, video) Sisekommunikatsiooni audit Audit: annab juhtkonnale teada, millised on sisesuhete valupunktid, kus on vaja arengut või inimeste koolitamist Annab suhtekorraldajale teada, kas juhtkond toetab sisekomm-i
takse klientide pärast, 4) muid huvigruppe org-i tegevust mõjut. mitmesug. grupid ja org-d. Pers. juhtim. kaasn. probl. on osaliselt tingitud ka bürokraatia kiirest kasvust selles valdkonnas. Tunnetatav ka Eestis, kus pers. juhtim. on hakatud pöörama liialt suurt tähelep. dokumentats. ning ei tegelda piisavalt pers. kujund., rakend. ja arend. küs. Töö anal. ja org-i dokumentats. peavad tee- nima pers. juhtim. põhifunkts. täitmist. Eestis ei ole otstarbekas üheselt üle võtta Euroopas domin. nn. sots. ega USA pragmaatilisemat pers. juhtim. mudelit. Keskm. ja suurtes org-des korraldab pers. juhtimist pers.juht või tema ül. täitev muu töötaja, kes aitab juhtkonnal pers. juhtida ja rakend. Eesti e/v-tes luuakse pers.juhi ametikoht keskm. alates 60- 100 töötajaga org-s. Pers. juhtim. seotud küs. komplekssel käsitlem. on suur tähtsus kõigile tööt. e. org-le tervikuna. 3 2
1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis ülesanded peavad olema t
kõige vajalikuga. Eelised: iga allüksus on huvitatud oma kasumist; kiire reageerimisvajaduse puhul on kergem koordineerida erinevaid funktsioone; lisab jäigale struktuurile paindlikkust; toodete arendamisel ja kvaliteedi tagamisel keskendub kliendi vajadusele; arendab igakülgseid juhte. Puudused: suureneb koordineerimise vajadus üksikute toodete vahel; väheneb funktsionaalsete spetsialistide vaheline suhtlemine, funktsionaalsete alade vastutuse ebaselgus, teenindusalade dubleerimine. Kliendi (turu) järgi liigendamine- võetud erinevad kliendirühmad neile omaste nõudmistega, era- ja ärikliendid. Eelised: suurem vastutus kliendi vajadustele, antud turusegmendi nõudmistele; suurem vastutus kliendi vajaduste rahuldamise ees. Puudused: vajadus kohelda erinevate klientide segmentide ostjaid erinevalt,
organisatsioonile. Valiskeskkond koosneb erinevatest osadest majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mojutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mojutada. Mida labimoeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida pohjalikumalt organisatsioon moodab nn suhtlemise mojusust, seda toenaolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid votavad organisatsiooni kui usaldusvaarset partnerit, mis omakorda mojutab organisatsiooni tulemuslikkust. Makrokeskkond: 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja oiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: Konkurendid
taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni edukuse eeldused- Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimise kui protsessi mõiste - inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane
annaabi.ee 
