Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Kuna sidet hapniku ja süsiniku vahel on keeruline lõhkuda, on eetrid keemiliselt püsivad. Nende oksüdeerumisel tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad. Nad ei moodusta ei omavahel ega veega vesiniksidemeid, seega on lahustuvus vees väike. Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites.
Tuntumad alkoholid ja eetrid Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise 30 ml metanooli on aga surmav Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lä...
lahustu vees. 3. Keemilised omadused: • Alkohol võib käituda kui hape: • Leelismetallidega, tekib alkoholaat: 2CH3-CH2-OH + 2Na => 2CH3-CH2-ONa + H2 disotseerub: CH3-CH2-ONa <=> CH3-CH2-O- + Na+ • Reageerib leelistega: CH3-OH + NaOH => H2O + CH3-ONa • Oksüdeerumine: • CH3-CH2-OH + O2 => CO2 + H2O • Hapetega reageerimine: • C2H5OH + Hcl => C2H5Cl + H2O • Alkohol disotseerub vees: • CH3-OH + H2O <<<=>CH3O- + H3O+ • Vee eraldumine: • CH3-CH2-CH2-OH -H2O => CH3-CH=CH2 Eetrite omadused: 1. Füüsikalised omadused: • madal keemistemperatuur • kergesti lenduv • väga hea lahusti paljudele ainetele • ei lahustu vees 2. Keemilised omadused: • C-O-C sidet väga raske (praktiliselt võimatu) lõhkuda, seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. • Saamine: Alkoholi sooladest eetri saamine: CH3-CH2-ONa + CH3-Br => NaBr + CH3-CH2-O-CH3 Alkoholist happelises keskonnas: 2CH3-CH2-OH =>(H+) CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H20 Esindajad: 1
ühendid c) Alkoholid on narkootilise toimega. Mürgituse korral kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, vereloomet jne d) Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult. e) Kõige ohtlikum on metanool Kogus 30 ml on surmav. Imendub ka läbi naha. Mürgitab ka aurude sissehingamisel f) Kõige vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid 3. Eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused: a) Vesiniksidemeid ei moodusta. b) Seetõttu: hüdrofoobsed ained, vees ei lahustu, keemistemperatuurid väga madalad, mida lühem ahel, seda madalam, väga lenduvad. c) On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele, kasutatakse tööstuses ja laborites. d) Narkootilise toimega, tugevate kõrvalmõjudega.
kasutamine) 13) Alkoholide isomeeria 14) Alkomeetri töö põhimõte. Ülesanded 15) Mitu grammi süsihappegaasi on võimalik saada 200 g glükoosi (sisaldab 10%) lisandeid) käärimisel? 16) Mitu liitrit vesinikku ja mitu g alkoholaati saadakse , kui 40 grammi etanooli reageerib 30 grammi naatriumiga, milles on 5% lisaneid? 17) Mitu liitrit õhku on vaja, et põletada 200 g metanooli? Reaktsiooni kaod on 4%. 18) Osata kirjutada eetrite valemeid: Näide a) etüülpentüüleeter b) dietüüleeter 19) Osata eetreid nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 20) Osata iseloomustada eetrite füüsikalisi omadusi lähtuvalt vesiksideme puudumisest. 21) Eetrite saamine 22) Eetrite isomeeria 23) Kirjuta 5 isomeeri valemid, mis vastaksid molekulvalemile C7H16O (peavad sisaldama kahe aineklassi esindajaid) 24) Osata kirjutada fenoolide valemeid, anda nimetusi. 25) Fenooli keemilised omadused. Näide:
H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid: - N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3 - O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid - molekulid nagu süsinik monooksiid Primaarset ja sekundaarset süsinikuaatomit omavate eetrite C-H sidemed reageerivad aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide. Näide 4. Epoksiiditsükli avamine. Epoksiididel nagu kõikidel väikestel tsüklilistel ühenditel esineb tsüklipinge. Seepärast on epoksiidid oluliselt keemiliselt reaktsioonivõimelisemad kui teised. Epoksiidid reageerivad nukleofiilsete ühenditega endes alkohole. Seejuures epoksiiditsükkel avaneb. Reaktsiooni katalüüsievad Bronstedi ja Lewise happed (BF3, TiCl4 jne).
Alkoholide üldvalem: R-OH Eetrite üldvalem: R-O-R´ Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool).
Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõrgem keemistemperatuur Eetrite füüsikalised omadused · vees hästi ei lahustu (vesiniksidemeid ei saa moodustada) · keemistemperatuur suhteliselt madal (vesiniksidemeid ei saa moodustada) -mida rohkem C-sid seda kõrgem. LAHUSTUVUS (alustades kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (C 1-3) alkoholid (C 4) muud alkoholid eetrid KEEMISTEMPERATUUR (kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (mida pikem seda kõrgem) eetrid (mida pikem seda kõrgem)
Glütserool leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides. EETRID Eetrid on ühendid, kus kaks alküülradikaali on seotud üle hapniku silla. Nimetuse lõpp eeter. CH3OCH3 dimetüüleeter CH3OCH2--CH3 metüületüüleeter CH3OCH--CH3 metüül(1-metüületüül)eeter CH3 CH3CH2CH2CH2OCH2CH2CHCH3 butüül(3-metüülbutüül)eeter CH3 EETRITE ÜLDISED FÜÜSIKALISED OMADUSED Eetrid on hüdrofoobsed ühendid, sest neil puudub vesiniksidemete tekitamise võimalus vee molekulidega. Võrreldes alkoholidega on eetrite keemistemperatuurid väga madalad. Eetrid on väga kergesti lenduvad ühendid, sest eetri molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada. Eetrid on head lahustid teistele hüdrofoobsetele ainetele (nt rasvad, vahad) ning seetõttu neid kasutatakse tööstuses lahustitena. EETRITE SAAMINE
OH OH OH ONO2 ONO2 ONO2 See on väga viskoosne, äärmiselt plahvatusohtlik aine, millest saadakse poorse materjaliga segades dünamiiti. Nitroglütseriini tarvitatakse ka alkohoolses lahuses ravimina veresoonkonna haiguste ravil. EETRID Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Eetrite üldvalem on R-O-R või R-O-R`. R ja R` võivad olla nii süsivesinikahelad kui ka benseeniringid. Kui süsivesinikahelad on ühesugused, siis nimetatakse selliseid eetreid sümmeetrilisteks. Kui süsivesinikahelad on erinevad, siis nimetatakse selliseid eetreid ebasümmeetrilisteks. Eetrite nimetamisel loetakse hapniku aatomiga seotud süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras ja lisatakse lõppu liide -eeter.
OH OH OH ONO2 ONO2 ONO2 See on väga viskoosne, äärmiselt plahvatusohtlik aine, millest saadakse poorse materjaliga segades dünamiiti. Nitroglütseriini tarvitatakse ka alkohoolses lahuses ravimina veresoonkonna haiguste ravil. EETRID Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Eetrite üldvalem on R-O-R või R-O-R`. R ja R` võivad olla nii süsivesinikahelad kui ka benseeniringid. Kui süsivesinikahelad on ühesugused, siis nimetatakse selliseid eetreid sümmeetrilisteks. Kui süsivesinikahelad on erinevad, siis nimetatakse selliseid eetreid ebasümmeetrilisteks. Eetrite nimetamisel loetakse hapniku aatomiga seotud süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras ja lisatakse lõppu liide -eeter.
Lihteetrites on mõlemad radikaalid ühesugused, segaeetrites erisugused. Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, milles üks vesiniku aatom on asendunud alkosürühmaga R O . Eetrid moodustuvad alkoholaatide toimel süsivesinike halogeenderivaatidesse. Sümmeetrilised eetrid moodustuvad alkoholide kuumutamisel väävelhappega (ka fosforhappega, tsinkkloriidiga). Reaktsioon kulgeb üle etüülvesniksulfaadi, mis reageerib alkoholiga moodustades eetri. Küllastunud eetrite homoloogilise rea kaks esimest liiget on gaasid. Rea järgmised liikmed on vedelikud ja kõrgemad liikmed tahked ühendid. Eetrite puhul ei esine vesiniksidet molekulide vahel nagu alkoholide puhul, mistõttu eetrite molekulid pole assotsieerunud ning eetritel on madalamad keemistemperatuurid kui vastava süsiniku aatomite arvuga alkoholidel. Nii on metüüleetri keemistemperatuur 23, 6 kraadi, samal ajal kui etanooli keemistemperatuur on 78, 3 kraadi. Eetrite tihedused paiknevad 0, 72 ..
Leidub haisvas võis,juustus,parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega,koos magusa järelmaitsega ,sarnaneb eetritega,nõrk hape, Hästi lahustub vees,eetris ja etanoolis,kasutatakse erievate butaan eetrite valmistamisel C4H8O2, butaanhape Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Võihapet, mida tselluloosi lõhustumisel tekib kõige vähem, kasutatakse energeetiliseks otstarbeks, kuid osa sellest võib muutuda ka ketoonkehadeks. Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest. 6065%, propioonhape 20% ja võihape 15
Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute klassifikatsiooni (D/L, aldoos/ketoos, C-aatomite arvu järgi): Tsüklilised vormid (furanoos, püranoos): Haworthi projektsioon: Mutarotatsioon: Reaktsioonid: eetrite, estrite moodustamine, oksüdeerimine taandamine, glükosiidide teke: Di- ja polüsahhariidide moodustamine: Karboksüülhapped Karboksüülhapete pKa ja seda mõjutavad faktorid: Karboksüülhapete keemilised omadused, esterdamine (mehhanism), taandamine: Karboksüülhapete derivaadid Derivaatide liigid, nomenklatuur: Nukleofiilne atsüülasendusreaktsioon, derivaatide reaktiivsus, nende vastastikused muundamised:
CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH 1,2-etaandiool 1,2,3-propaantriool (glütserool) Created by Riho Rosin 3 13666326165046.doc.doc 7. EETRID · Eetrite nimetused tuletatakse alkoksorühma (CH3O metoksü-, CH3CH2O etoksü-) abil. · Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, mille vesiniku aatom on asendatud alkoksürühmaga. · Sümmeetriliste eetrite puhul lubatakse kasutada nimetust eeter ja nimetada süsivesiniku radikaali abil. CH3 O CH3 metoksümetaan, dimetüüleeter CH3CH2 O CH2CH3 etoksüetaan, dietüüleeter 8. ALDEHÜÜDID · Aldehüüdide üldvalem: R CHO.
Ande Andekas-Lammutaja Keemia Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad
Kasutatakse · kosmeetikapreparaatides Eetriteks nim aineid üldvalemitega R-O-R. Hapniku aatomitega seotud C-rühmad võivad ka olla erinevad, R-O-R' Tunnuseks on järelliide eeter Füüsikalised om: · lenduvad · lahustuvad vees ei anna H-sidemeid · hea lahusti paljudele org. Ainetele · kas. Tööstuses ja laboratooriumis Keemilised om. · Keemiliselt püsivad, kuigi side C ja O vahel on polaarone, seda on raske lõhkuda Nt: · Kõige üldisem eetrite saamis viis on alkoholaadi ja alküülhalogeenide reaktsioon Nt: · Oksüdeeruvad kergesti O seotud C juures tekivad perdisiidid (plahvatus ohtlik) Dietuüüleeter · Kasutatakse lahustina · Lenduv · Keemis t on 35C Epoksiidid on erilised 3.lülilised epoksürühmaga eetrid. Kasutatakse epoksüvaikude tootmisel. Neid vaike läheb vaja liimide ja muude külmalt kõvenevate materjalide valmistamiseks.
Alkohol on hape kuna ta reageerib leelisega ja moodustab soola. Eetriteks nimetatakse aineid üldvalemiga R-O-R. Eetri nimetuse tunnuseks on järelliide eeter. Füüsikalised omadused Et molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada, siis on eetrid väga lenduvad. Veega ei anna nad samuti tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu lahustuvad vees väga vähe või üldsegi mitte. Samal ajal on eetrid headeks lahustiteks paljudele orgaanilistele ainetele ning see määrab ka eetrite kasutamise tööstuses ja laboratooriumis. Keemilised omadused Keemiliselt püsivad, eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti hapnikuga seoutd süsiniku juures. Tekivad äärmiselt plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetritega ümberkäimine nõuab palju ettevaatust, sest kui on õhuhapniku toimel eetripudelis pika aja jooksul moodustunud peroksiidid, siis eetri destilleerimisel võivad need plahvatada.
Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil; reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. 8. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID): küllastumatuse mõiste; alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus; elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid; aromaatsus; areenide asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest; delokalisatsioon; aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus. 9. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID:
inimestele või teistele loomadele. 5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih. 6. Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 10 /24 + vihikus. alkaan + halogeen (halogeeniühendite saamine) halogeeniühend + leelis (alkoholide saamine) halogeeniühend + alkoholaat (eetrite saamine) halogeeniühend + tsüaniid
Eteen on naftatöötlemise saadus ja selle hind sõltub otseselt nafta hinnast. · Puskarõlid on destilatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb peamiselt isobutüülialkoholist ning kahest pentanooli isomeerist. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Eetrid üldv R-O-R Võrdle alkoholiga R-O-H Eetrite koostises võivad olla ühesugused süsiniku sisaldavad aatomite rühmad. CH3 O CH3 dimetüüleeter või ka erinevad aatomite sisaldavad rühmad CH3CH2 O CH3 etüülmetüüleeter. Eetrid on kergesti lenduvad vedelikud, plahvatusohtlikud. Kõige tuntum eeter on dietüüleeter CH3CH2 O CH2CH3, mida pikka aega kasutati lisaks seespidisele manustamisele ka narkoosina. Viimasel ajal eertit ei kasutata, kuna ta põhjustab ebameeldivaid kõrvalmõjusid.
lahustina, õhust raskem etanool kasutatakse lahustina meditsiinis, parfümeeriatööstuses, kütusena, alkoholitööstuses (78 C) metanool kasutatakse kütusena, lahustina, puhastusvahendina, metanaali tootmises. Võib jääda pimedaks, kahjustused tekivad neerudes ja kesknärvisüsteemis (surmav 30ml), esmaabina tarbida etanooli propaan-1,2,3-triool glütserool -ool alkoholi järelliide, nt heksanool -hüdroksü alkoholi eesliide, nt 2-hüdroksübutaan -eeter eetrite järelliide, nt metüülpentüüleeter -olaat alkoholi soola järelliide, nt naatriumetanolaat (CH 3CH2ONa) -diool kahte hüdroksüülrühma märkiv järelliide alkoholi happelisus käituvad nagu teised happed, nt reageerivad leelistega sama aktiivselt, tavalised indikaatorid ei näita siiski alkoholi lahuse happelisust elektronpaar (teke, olemus) hapnikul on justkui 2 sideme võimalustkasutamata, st tal on 2 vaba
Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub, esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur (glükoos) ning puuviljasuhkur (fruktoos). Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike. Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks
Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. [2] Keemilised- ja füüsikalised omadused Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Eetrite molekulides ei ole hapnik soetud otse vesiniku aatomiga, vaid süsiniku aatomitega. Seega ei saa eetrite molekulid omavahel vesiniksidemeid moodustada, mistõttu on eetritel madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. Samuti veega ei anna eetrid tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu nad lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. Samas on eetrid heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud
antakse nagu kõrvalrühmade nimed. Alkaanide füüsikalised omadused Füüsikalised omadused: 4 but 8 okt CH3-O-CH3 dimetüüleeter Alkaanid on: Eetrite keemistempid võrreldes sama molekulmassiga alkoholidega on Lahtise ahelaga alkaani lõpp üül. CH3CH2-O-CH2CH dietüüleeter Mittepolaarsed vees ei lahust madalamad, kuna eetritel puudub molekulide vaheline vesinikside. Nimetuse koostamist alustatakse kõrvalrühmadest tähestiku järjekorras
kolmiksidemeahel katkeb karb.happed. Aeenid: 1) +X2 (Fe)haloareen 2)+HNO3 (HSO4)nitroaren 3)+SO3 (H2SO4)arüülsulfohapped 4)+R-X (ALCl3)(Friedel-Crafts)alküülareen 5)R-COCl (AlCl3)arüülketoonid Halogeniidide reakts: 1)Primaarsed- hea nf SN2; kui tug ja mahukas alus halb nf E2. 2)Sekundaardsed- hea nf, nõrk alus SN2; tug alus E2. 3)Tertsiaalne- E2 tug alusega; mittealuselistes ting E1 ja SN1. 4)hüdrolüüsalkohol/ aldehüüd/ hape. 5) R-X+ R´O:- R-O-R ´ (eetrite süntees). 6)R-X+ -:CNR-CN (nitriilide synt). 7)R-X +R´-COO- R-COOR (estrite sünt). 8)R-X+NH3RNH3X. 9)R-X+X´R-X`10) R-X+H:-R-H. 11) tug aluste toimelalkeenid 12) R-X+ MetR-MetX. Alkoholid: 1)reag tug aluse/ Metalkoholaat 2)R´-O-Met+ alküülhalogeniid (R"X) R`-O- R"+Met-X 3)dehüdraatumine (E1) alkeen. 4)halogeenimine(H-X; PX3; SOX2)R-X+H2O 5)esterdamine hapetega R-OH+R`COOH ROOCR`+ H2O 6)oksüdatsioon aldehüüdiks/ ketoonix/karb happex. 7) H2SO4 juuresolekul iseendagaeeter
süsivesinikerühmad (radikaalid). • Eetrid on alkoholide funktsiooniisomeerid. • CH3 — CH2 — OH CH3 — O — CH3 • C2H6O C2H6O • CH3 — CH2 — O — CH2 — CH3 (dietüüleeter), • CH3 — CH2 — CH2 — O — CH2 — CH3 (etüülpropüüleeter). Omadused • vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), • on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. • Eetrite saamine: alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3– CH2–ONa + CH3–CH2–CH2–Br → CH3– CH2–O–CH2–CH2–CH3 + NaBr, • sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi → eeter + H2O. Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin.
9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Tagajärg: bakterid eritavad jämesooles mürgiseid aineid 10. Suhkruhaiguse põhjuseks: keha toodab liiga vähe või ei tooda üldse hormooninsuliini kõhunäärmes ja seetõttu glükoos ei pääse rakkudesse vaid jääb vereringesse. Tagajärg: veresoonte/kapillaaride kahjustused silmades ja neerudes. 12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi. 13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n 14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. 15. Taimed sünteesivad tärklist glükoosist. nC6H12O6----(C6H10O5)n + nH2O. Polükondensatsioon 16
Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga. 4) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad C6H6, värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste aromaatsete ühendite sünteesimiseks. Benseen leiab rakendust ka toorainena sünteetilise kautsuki, plastmasside, aniliinvärvide, meditsiiniliste preparaatide
1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine.
Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. Raske värvitu vedelik. Vähesel hulgal lisatult tõstab see oktaani arvu, aga saastab keskkonda mürgiste pliiühenditega, mis kogunevad organismis ja kahjustavad meid ajaga. Teine võimalus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust (näiteks 2,2,3 – trimetüülbutaanil). On ka tõstetud mitmesuguste hapnikuühendite, näiteks eetrite või nitrometaani lisamise asemel. Mootorikütusena on proovitud ka alkohole, näiteks etanooli, aga see tuleb kõne alla ainult troopikamaades, kus suhkruroo jäätmetest toodetav etanool on väga odav. On lisatus 2,2,4 – trimetüülpentaani (tehnikas nimetatakse isooktaaniks). Väga väikse detonatsiooni kindlusega on ka heptaan. Diiselmootori tööpõhimõte. Diisli puhul peab õhku niipalju kokku suruma, et see
keskkonnaohtlikud (CFC). · Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahustu vees, küll aga rasvades. 19.5 Ennustada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi; Sn1 Sn2 19.6 Selgitada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi; 19.7 Selgitada, miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed; Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 19.8 Selgitada eetrite vähest reaktiivsust; ei anna vesiniksidemeid, nad on mittepolaarsed 19.9 Teada aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete saamisreaktsioone; Aldehüüdid ja ketoonid Aldehüütide edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat. · Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholi oksüdeerumisel dikromaadiga Karboksüülhapped
Kasutusalad: * parfürmeerias ja meditsiinis kreemide valmistamisel * emailvärvide, lakkide valmistamisel *antifriisis. 9) Eetrid (füüsikalised omadused ja nende erinevused alkoholidega võrreldes, keemilised omadused ja ohtlikkus) Füüsikalised omadused: * madalad sulamis ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad * lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte * heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele * omapärase lõhnaga vedelikud Erinevused: * Eetrite vees lahustumine on väike või polegi aga alkoholide kolm esimest homoloogilise rea liiget lahustuvad vees igas vahekorras. *eetrid ei ole mürgised, alkoholid on(?) Keemilised omadused: * on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. *oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained
rubber trees in plantations is around 32 years 7 years of immature phase and about 25 years of productive phase. Kasutamine: · Autorehvid, · veekindlad riided ja jalanõud, · kummikindad, · elektrijuhtmete isolatsioon, · kustutuskummi. Sünteetiline kautsuk - Tänapäeval on looduslike kautsukite kõrval kasutusel ka sünteeskummid (elastomeerid), mis võimaldavad materjali omaduste laiemat varieerimist. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210...1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Omadused: · Väike kuumuskindlus( kuni 130ºC ), · külmakindlus - 35ºC, · veekindlus, · happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Polüuretaan - sünteetiline kiud, mida kasutatakse kangaste töötlemisel või vahtmaterjali valmistamisel.
Erinevused alkoholide ja süsivesinike füüsikalistes omadustes on tingitud hürdoksüülrühma suures polaarsusest. Tavalisel temperatuuril on alkoholide molekulid vesiniksideme tekkimise tõttu ühe alkoholimolekuli hapnikuaatomi ja naabermolekuli vesinikuaatomi vahel assotsieerunud. Kuigi vesinikside on tunduvalt nõrgem tavalistest keemilistest sidemetest, on ta siiski küllalt märkimisväärne. Alkoholide kõrged keemistemperatuurid vastavate eetrite või süsivesinikega võrreldes on seega tingitud vajadusest lõhustada vesiniksidemeid molekulide üleminekul aurufaasi, milleks kulub täiendav hulk energiat. Teiselt poolt põhjustab selline assotsieerumine molekulmassi suurenemise, millega kaasneb lenduvuse vähenemine. Ühealuseliste küllastunud alkoholide homoloogilise rea esimesed liikmed on vedelikud, alates C12-st on selle rea liikmed tahked ained. Pentanool sisaldav viite süsiniku ja on seetõttu vedelik
1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis.
1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis.
Pleksiklaas e polumetuulmetakrulaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne polükrülaat Uretaankautsuk e sünteetiline kautsuk. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210...1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130C, külmakindlus - 35C, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Fenoplastid . Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali.
isupuudus, pahurus, närvilisus, depressioon. Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga. 3 Benseen on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste aromaatsete ühendite sünteesimiseks. Benseen leiab rakendust ka toorainena sünteetilise kautsuki, plastmasside, aniliinvärvide, meditsiiniliste preparaatide
süsinikoksiidi ja vesiniku reakstioonil: CO+2H2CH3OH; Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel: CH2=CH2+H2OCH3CH2OH; Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukelofiilsel asendusel. Alkohole tehakse veest asendades ühe vee vesiniku orgaanilise grupiga. 30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonides. (joonis) 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. - Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid (omavahel). Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud. 32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid. Formaldehüüdi saadakse
asendatud alkoksü-rühmadega R-O. R-O-H alkoholid R-O-R' eetrid, kus R' on süsivesinikradikaal (alküülradikaal) Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse eetri nimetus vastava tüviühendi nimetusest alkoksürühma näitava eesliitega (metoksü-, etoksü-). CH3-CH2-CH2-O-CH3 - metoksüpropaan Lihteetri puhul võib nimetuse moodustada ka vastava radikaali nimetusest, lisades liite eeter. Kasutatakse rohkem sümmeetrilise ehitusega eetrite puhul. Näiteks CH3-CH2-O-CH2-CH3 -dietüüleeter (aga võib ka etoksüetaan) CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 -etüülpropüüleeter 1-etoksü-3-kloropropaan (ehk etüül-3-kloropropüüleeter) 1,2-dimetoksüetaan tsüklopentüületüüleeter butüülmetüüleeter 1.2. Aldehüüdid
Isomeerid, sest summaarne valem on sama · Nimetused CH3 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (dietüüleeter), CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH2 O CH2 CH2 CH3 + H2O CH3 CH2 CH2 OH AMIINID 1. Amiinid ja nende nimetused
Isomeerid, sest summaarne valem on sama · Nimetused CH3 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (dietüüleeter), CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH2 O CH2 CH2 CH3 + H2O CH3 CH2 CH2 OH AMIINID 1. Amiinid ja nende nimetused
Isomeerid, sest summaarne valem on sama · Nimetused CH3 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (dietüüleeter), CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH2 O CH2 CH2 CH3 + H2O CH3 CH2 CH2 OH AMIINID 1. Amiinid ja nende nimetused
eraldub aga looduslike sademete toimel. 2) Fenoolid on tugevad närvimürgid ja kahjustavad eriti kesknärvisüsteemi. Organismi imenduvad nad ka läbi naha ning suures kontsentratsioonis on nad lausa söövitavad. Vanasti kasutatati fenooli vesilahust (karbolhapet) meditsiinis desinfitseeriva lahusena, tänapäeval on aga kasutusel ohutumad lahused. Eetrid Eetriteks nim. ühendeid, milles kaks süsivesinikurühma on omavahel seotud hapnikuaatomiga. 1) Eetrite üldvalem ja üldomadused. 2) Iseloomustada kõige tuntumat eetrit. 1) Skemaatiliselt (R-süsivesinikrühm) on eetrite üldvalem R O R. CH3 CH2 - O - CH2 CH3 dietüüleeter. Enamik eetreid on keem. püsivad. Hapnikuga seotud süsiniku juures oksüdeeruvad kergesti, tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad ained. Neid kasut. keemiatööstuses, kuna nad on head lahustid org. ainetele.
ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinikatalüsaatori lisandina . · Eetrite saamine: alkohole ja fenoole oksüdeerides. Lihtsaim saamisviis on alkoholide ja alküülhalogeniidi reaktsioon: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br = CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Oksoühendid (aldehüüdide ja ketoonide võrdlus). Eetrid
Pleksiklaas e polumetuulmetakrulaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne polükrülaat Uretaankautsuk e sünteetiline kautsuk. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210... 1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130C, külmakindlus - 35C, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Fenoplastid . Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali
tertsiaarseteks RR'R"COH (2-metüülpropaan-2-ool). Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vesiniku reaktsioonil: Rvõrrand!! Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel: Rvõrrand!! Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. 30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud! 32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid. Formaldehüüdi saadakse tööstuslikult metanooli katalüütilisel oksüdeerimisel: Rvõrrand!!
Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Polümetüülmetakrülaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Uretaankautsuk on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130ºC, külmakindlus - 35ºC, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Fenoplastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali. Puitkihtplast koosneb vaigust ja puiduspoonist.
Homoloogiline rida: 41.meta 42.eta Ande Andekas-Lammutaja 43. propa 44.buta 45. penta 46.heksa 47.hepta 48.okta 49.nona 50. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad tugev nukleofiil alkoksiidioon RO ning
annaabi.ee 
