Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Orgaaniliste organismide koostise põhjalik ülevaade ja kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sahhariidi, sahhariidid, lipiid, molekul, valgud, hormoon, süsivesik, lipiidid, monosahhariidid, varuaine, aminohape, süsivesikud, rasvad, polüpeptiid, hemoglobiin, ainevahetus, struktuurne, vitamiin, aminohapped, munavalge, sahharoos, paljudele, biomolekulid, polümeer, monomeer, sahhariide, tselluloos, kitiin, glükogeen, seentes, kaitsefunktsioonmille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
hädavajalikud : Fe, Zn , I, Cu Elemendi ülesanne: C- moodustada keemilisi sidemeid ja hädavajalikke ühendeid . ( kuulub biomolekulide koostisesse ) H- Esineb vees ja biomolekulides N-esineb amino ja nukleiinhapetes, vitamiinides O- Vee koostises, osaleb hingamises ja kindlustab toitainete lõhustumise P- Esineb nukleiinhapetes S- esineb vitamiinides ja aminohapetes Biomolekulid- orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismis elu tegevuse tulemusel ( lipiidid, monosahhariidid ja valgu jne ) Biopolümeerid- organismides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetege Seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks : valgud, nukleiinhapped jne Bioloogilised makroelemendid: lipiidid, valgud, sahhariidid, nukleiinhapped Polümeer- keemiline ühend mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest Monomeer- väikese molekulmassiga ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekuliga,
rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil Ainevahetuslik funktsioon --- Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel
hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikud on energiarikkad ained · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. · Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: · taimedes 75 - 90% · loomades 2% · seentes 3% · mikroorganismides 12 - 28%
moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaaniline aine on vesi. Organismide veesisaldus on 70% - 90%. Orgaanilistest ainetest on rakkudes: · kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud)
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2
· Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12-28% Monosahhariidid ehk liitsuhkrud Nimetuse aluseks süsinike arv + lõpp oos. · C2H4O2 - diosiid
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine.
Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk, bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia . Organismi tasand-Teadusharu, mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia .
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport)
Orgaanilised ained Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud
ringeelundkondade töö (vereringe, lümfiringe). * Vesi kindlustab termoregulatsiooni. Vee auramine jahutab keha (higistamine, taimedel õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos 2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus.
6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise
3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u
pH? peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet? hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, reguleerib vee hulka organismis. Magneesium vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) Mg70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes)
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused.
1) Ensümaatiline – ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. 2) Struktuurne(ehituslik) – Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad 3) Transport – Hemoglobiin transpordib hapnikku veres. 4) Regulatoorne – hormoonid (insuliin – reguleerib vere suhkru sisaldust) 5) Retseptoorne – Raku membraani pinnaretseptorid annavad välisignaale edasi. 6) Liikumisfunkt. – Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud 7) Varuaine – (Loomadel kelle loode areneb kehaväliselt) Munas, piim(kaseiin) 8) Kaitse – antikehad(kompleksvalk, mis võitleb viiruse vastu), verehüübimisvalgud, kattevalgud, munas munavalge valgud( hoiab temp. Kõikumist) 9) Toksiline(kaitse) – Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid 10) Energeetiline – väga madal, 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO 2.
Põhjused: ebaõige/-regulaarne toitumine; imendumishäired; elundite haigused HORMOONID *bioaktiivsed ained, tekivad sisenõrenäärmetes *hormoonide sünteesi kontrollitakse tagasiside põhimõttel *reguleerivad ainevahetust hormonaalsel vahendusel *spetsiifilise toimega *erineva elueaga BIOMOLEKULID -organismis tekkinud orgaanilised ained asuvad rakkudes SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID -looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75- 90%, loomorganismides kuni 2%. Koosnevad ainult C,H ja O-st; valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat - 17,6Kj SAHHARIIDIDE MOLEKULI EHITUSE JÄRGI 3 GRUPPI: 1. MONOSAHHARIIDID GLÜKOOS o ehk viinamarjasuhkur. o C6H12O6 o rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine
..) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu jagunemisel - Hemoglobiin on neljandat järku Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin.
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid)
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)
· Kaitsefunktsioon( pisarad, sülg,loode liigesed) Rakus: · Hea lahusti- Hüdroofilised ained- lahustuvad vees( glükoos, keedusool); Hüdrofoobsed ained-ei lahustu vees(rasvad, õlid) · Osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides · Tagab raku siserõhu olemasolu ehk turgori (nt kui taimed ei saa vett, siis nad närtsivad, inimestel tekivad kortsud) 3 Orgaaniline aine ehk biomolekulid( iseloomulikud elus organismidele) Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud- väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised · Pentoos- sahhariid, kus on 5 süsinikku: Riboos- nukleiinhapete koostises, RNA- geeni lõik, mis raeliseeribpärilikkuse ainet Desoksüriboos- nukleiinhapete koostises, DNA- pärilikkuse aine talletaja · Heksoos- sahhariidid, kus on 6 süsinikku :
(kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel). · Vesi kujundab kliimat(veeringe, sademed, hoovused). J22 ja elusorganismid · J22 on elusorganismide jaoks hukutava toimega. · J22kristallid l6huvad rakustruktuure. · J22tumisel organismide vee sisaldus v2heneb. Organismide kaitse j22 vastu · Taimedel rakumahlade suhkrustumine(suhkrulahus j22tub madalamal temperatuuril kui vesi). · Loomades on ,,antifriis"-tyypi valgud, mis hoiavad kehavedelikku kylmumast. · Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Anorgaanilised yhendid · P6hibioelemendid e. Organogeensed elemndid e.makroelemendid on C, H, N, O, P, S · SYSINIK- keskne eluelement, elu p6hineb sysinikyhenditel(valgud, rasvad, sysivesikud). · CO2- fotosynteesi l2hteaine, tekib hingamisel, k22rimisel. · VESINIK- mida rohkem on yhendis vesinikku, seda energiarikkam on yhend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, sysivesikud)
jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid. Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure. Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse
Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist.
Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes Tselluloos-rakkude ja organismi ehitusmaterjal, taimeriigis kõige levinum ühend, taimsete kiudude põhikomponent, inimorganism ei omasta kuna soolestikus puuduvad bakterid mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid, hüdrolüüsib raskemini kui tärklis
vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid. Tänu karbonaatioonidele vabaneb organist CO2-st. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosroflipiidide põhi koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, joodi puudusel võib kujuneda struuma. 2.3 ORGAANILISED AINED Biomolekulid ained, mis ei moodustu väljaspool organismi, vaid organismis näiteks ensüümide abil. (Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Mõjutavad organismi elutalitust ka väikeses konsentratsioonis. (Ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid energiaallikana, näiteks tärklist. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud ise.
3. Vesi hoiab rakus stabiilset temperatuuri. Füsioloogiline lahus 0.9% NaCl lahus, kasutatakse vere ja vee kaotuse korral. NB! Verd ei asenda Miks on väikestel lastel tugevamad luud kui vanadel? Lastel on elastsemad aga nõrgemad, vanematel on kaltsiumsoolade sisaldus suurenenud, luud on tugevamad aga hapramad. ORGAANILISED AINED ORGANISMIDES Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi aineid. Põhilised orgaanilised ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukliinhapped. Kui nad on bioloogilist päritolu, nimetatakse biomolekulideks. Bioaktiivsed ained: vitamiinid, hormoonid ja ensüümid. SÜSIVESIKUD E. SAHHARIIDID Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse monosahhariidideks ehk lihtsuhkruteks, oligosahhariidideks/disahhariidid ehk liitsuhkrud ja polüsahhariidid. MONOSAHHARIIDID Madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomi arv on 3-6. Näiteks glükoos e
Valkude ülesanded Ensümaatiline– ensüümid vajalikud reaktsioonide kulgeks Ehituslik – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Transport – transportvalgud rakumembraanides; hemoglobiin Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Regulatoorne – valgulised hormoonid Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid e steroidid Tahked rasvad e loomsed rasvad Kolesteriid küllastunud rasvhapped – tahked rasvad kolesterool + rasvhappe
- Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILISED ÜHENDID - biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped,vitamiinid 1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos Milleks on süsivesinikke vaja? - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest
annaabi.ee 
