● Glükosiidsidemeks nimetatakse eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel. ● Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks, mille tuntuim looduslik lahus on mesi. ● Tuntuimad disahhariidid: ○ Sahharoos (glükoos+fruktoos) ○ Maltoos (glükoos+glükoos) ○ Laktoos (galaktoos+glükoos) Polüsahhariidid ● Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer ● Moodustub polükondensatsiooni teel. ● Polümeer - polüsahhariidi molekul ● Polüsahhariidid jaotatakse kolme gruppi: ○ Struktuursed polüsahhariidid ○ Varupolüsahhariidid ○ Muude ülesannetega polüsahhariidid
Glükosiidsideme moodustumine Glükosiidsideme erinevad paigutused · Glükosiidside tekib suhkrute OH rühmade vahel · Vastavalt OH rühmade paigutusele ( glükoos või glükoos) · moodustub kas glükosiidside või glükosiidside · Tähtsamad elusorganismides esinevad sahhariidid: · monosahhariidid: glükoos (viinamarjades), fruktoos (puuviljades) · disahhariidid: sahharoos (suhkruroos), laktoos (piimas) · polüsahhariidid: tärklis (taimedes), glükogeen (loomne tärklis), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid)
monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · laktoos (piimasuhkur)- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. 3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus
· Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C H O ] tärklis, tselluloos, glükogeen 6 10 5 n Sahhariidide liigitamine Disahhariidid · Sahharoos (roo- või peedisuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + fruktoos · Maltoos (linnasesuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + glükoos
5) Bioregulatoorne funktsioon 6) Retseptorite funktsionaalsus 7) Toiteline ülesanne 8) Biosünteetiline roll Süsivesikud jagunemine Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained. Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud. 1) Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud ühe suhkruga 2) Oligosahhariidid 2-10 suhkrut 3) Polüsahhariidid (polüüsid) ehk liitsuhkrud rohkem kui kaks liitunud suhkrut Monosahhariidid · 3-8 süsiniku aatomit · Lihtsuhkrud 1) Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid 2) Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Levinuim monosahhariid Looduslikult esineb D-glükoos Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes Galaktoos Piimasuhkru komponent
Sahhariidid ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Neid jaotatakse mono-,oligo-, ja polüsahhariidideks.Viie süsinikulisest mono sahhariididest on olulisemad riboos ja desoksuriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse.. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarja suhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Mõlemad on sama üldvalem C6H12O6.Maltoos on linnasesuhkur. Laktoos piimasuhkur. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen.- Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui 389kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli, glütserooli ja rasvhapete estreid. Lülijalgsete,
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm
SAHHARIIDID Mis need on? · Sahhariidid ehk süsivesikud ehk suhkrud on keemilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. · Sahhariidid on orgaaniliste ainete kõige levinum klass. · Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. · Sahhariidide nime tunnuseks on lõppliide -oos Sahhariidid üldvalemiga Cn(H2O)m võib jagada kolmeks: Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on üks suurimaid sahhariidide rühmi. · Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdoruksüülrühma. · Neid liigitatakse süsiniku aatomite ja karbonüülrühma asukoha järgi. · Monosahhariide on väga palju. Tähtsamad neist on glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. · Need ained on looduses väga levinud. · Põhiliselt mingisuguste ühendite koostises kuid ka kõikides organismides.
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu
3) Koeline tase - sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe 3. Anatoomia definitsioon - organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. 4. Füsioloogia definitsioon - bioloogias õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest. 5. Biomolekulid - Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Need on nt: 1) Valgud 2) Polüsahhariidid 3) Nukleiinhapped 4) Lipiidid (rasvad) 5) Vitamiinid jt. 6. Nimeta makroelemendid. Kitsamas mõistes arvatakse siia a) kaltsium b) fosfor c) magneesium d) kaalium e) naatrium f) kloor g) väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. 7. Vee tähtsus organismis. 1) Osaleb organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. 2) Transpordib aineid.
Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur ribood ja desoksüriboos: C5H10O4 keemilised omadused võime tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta õpitust, lisades molekulisisese tsükli moodustumise.
Kas need on mikro- või makroelemendid? · Hapnik, vesinik, süsinik - makroelemendid 2. Mis on biomolekul? Näited. · Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus (NT: sahhariidid, lipiidid) 3. Mis on bioaktiivne molekul? Mõni näide. · (NT: ensüümid, hormoonud ja vitamiinid) 4. Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? · Monosahhariidid,oligosahariidid, polüsahhariidid erinev monosahhariidide kogus ja muus koostisained 5. Mis on monosahhariidid? Näited. · Lihtsuhkrud (NT: Pentoosid ja Heksoosid) 6. Mis on oligosahhariidid? Näited. · kahest-kolmest monosahhariidist koosnev sahhariid (NT: maltoos, laktoos ja sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb?
· Organismis kerge säilitada Enamlevinud orgaanilised ühendid looduses · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12% Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2- 3 monosahhariidi vahelisel ühinemisel. -Sahharoos - lauasuhkur -Laktoos - piimasuhkur -Maltoos - linnasesuhkur Polüsahhariidid
Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Süsivesikud jagunevad kaheks: Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ehk oligosahhariidid. I Monosahhariidid Ehk lihtsuhkrud, kus C arv on 3-6 Näiteks: 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 3.Fruktoos C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades
Keskkonna happelisust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne lahus (pH=7 puhas vesi), 7-= happeline, 7+ = aluseline 4. Orgaanilised ained sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 5. Mono- ja polüsahhariidid: Monosahhariidid: Monosahhariidi molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Sahhariidi nimetuse tunnus on lõpp -oos.Monosahhariid on lihtsaim süsivesinik.Nad koosnevad ühest suhkrust ja on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad, magusad ja kristallilised ained.Monosahhariidi põhivalem on (CH2O)n nt. Trioos C-C-C- , pentoos C-C-C-C-C- ja heksoos C-C-C-C-C-C-, riboos ja
aminohappejäägid. rasv - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. küllastunud rasvhape - pika ahelaga karboksüülhape, mis sisaldab tavaliselt 12-24 süsinikuaatomit ja ei sisalda kaksiksidet. küllastumata rasvhape - sellel on üks või enam kaksiksidet süsinikaatomite vahel. polüpeptiid - ehk valguahel on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahel, millest koosnevad valgud. polüsahhariidid - ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O) 2. Glükoosi füüsikalised ja keemilised omadused. Osata kirjutada : a)fotosünteesi võrrandit, b)glükoosi oksüdatsioonireaktsiooni, c)glükoosi käärimise võrrandit Füüsikalised omadused: tahked, vees lahustuvad, valged,
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdrofiilne;
Viiesüsinikulisest on tähtsmad riboos ja desoksüriboos.Kuuesüsinilikusest on tähtsamad glükoos ehk viinamarjasuh- kur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur.Nii glükoos kui ka fruktoos on organismide põhilised energia- allikad. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid.Tekivad kahe-kolme monosahhariidide ühine- misel.Glükoos+fruktoos=sahharoos.Linnasesuhkur ehk maltoos.Laktoos ehk piimasuhkur.Oligo- sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid). Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen.Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energee- tiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad. Kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Steroidid on madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained.
organismides koostas : Maria Lustsikov Mõiste Süsivesikud e sahhariidid - org.ühendid, mis sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku Looduses enamlevinud org. ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90% Loomades kuni 2% Üldvalem Cn(H2O)n ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett Kõik ei vasta sellele üldvalemile nt. desoksüriboos ja glükoosamiin Jaotus : Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid (C arv 3-6) C6H12O6 Glükoos (viinamarjasuhkur) Organismide peamine energiaallikas Taimedes tekib fotosünteesil Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Tselluloosi ja taime rakukesta olulisemaid komponente. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g (4,1 kkal) Glükoos veres = veresuhkur Fruktoos e puuviljasuhkur C6H12O6 Leidub mees, puuviljades, mahlades Kõige magusam suhkur Energeetiline funktsioon Hea dieeti ja diabeeti korral
mikroorganismides 12-28% I. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Pentoosid: riboos, desoksüritoos Heksoosid: glükoos II. Oligosahhariidid · Maltoos ehk linnasesuhkur, moodustub kahest glükoosijäägist. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos koosneb ühest glükoosi ja kahest fruktoosijäägist. Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Süsivesikute tähtsus · On organismi esmaseks allikaks. · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. pH skaala · pH skaalat kasutatakse, et määrata lahuse happelisust või aluselisust. · Skaala varieerub 0-14: 0 kuni <7 = happeline
- 1 osa aldehüüdrühma või ketorühma koostisesse. Ülejäänutega on seotud hüdroksüülrühmad. - Moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale - C6H12O6- glükoos, fruktoos - C5H10O5- riboos 2) oligosahhariidid: tekivad 2- 10 monosahhariidi ühinemisel - C12H22O12- sahharoos (tavaline suhkur) Maltoos (linnase suhkur) Laktoos (piimasuhkur) 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke - [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1. oksüdeerimine (hõbepeegli reaktsioon) C5H11- CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag Glükoonhape 2. redutseerimine (+H2) C5H11O5CHO + H2 CH2OH(CHOH)4CH2OH
Samuti energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Oligosahhariidid (oligo mõni ) On süsivesikud milles on 2 -3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos tavaline lauasuhkur mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos (linnase suhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanäärmetes. Energia ühend et järglane saaks energiat. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas) mis paljudel puudub. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklisekoostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. DNA on polümeer. tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, laguneb sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) seda on vaja selleks, et
Oligosahhariidid madalamolekulaatsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi. Linnasesuhkur e maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Nt laktoos piimasuhkur, disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Sarnaselt monosahhariididele kasutavad organismid ka oligisahhariide eelkõige energia saamiseks. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monomeerideks) on manasahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säiltusorganites tärklise kujul.Keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon, tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere.
· Laktoos ehk piimasuhkur on üks suhkrutest. Ta kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. · Invertsuhkruks nimetatakse Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. · Karamelliks nimetatakse sahharoosi kuumutamisel tekkinud pruuni massi. · Polüsahhariidiks nimetaqtakse polümeeri mis koosneb monosahhariidide jääkidest. Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1. struktuursed plüsahhariidid 2. varupolüsahhariidid 3. muude ülesannetega polüsahhariidid · Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Tärklist saab tõestada Joodireaktsiooniga.
vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvaks puudub vaba hemiatsetaalrühm. a.iii. Polüsahhariidid ehk polüoosid liitsuhkrud, lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest, tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse veel homopolüsahhariidid koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. e - f
polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n 2 2 2) Polükondensatsioon kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seega ei ole tema elementaarlüli identne lähteaine molekuliga. Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Polümeeride saamine Ühe kindla monomeeri polümerisatsioonil saadud polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Homopolümeer: AAAAAA... Kopolümeer: ABABABAB... Polümeeride kasutamine
mikrokehade tähtsus: Kaltsium(Ca) - luude tugevus; Naatrium ja Kaalium (Na ja K) - osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas.; Raud(Fe) - emoglobiini koostis.; Jood(I) - Kilpnäärme hormaanid; Magneesium (Mg) - DNA & RNA koostis Vee kolm tähtsust 1)moodustab sisekeskkonna 2)osaleb reaktsioonides 3)suur siijusmahutuvus Sahhariidid jagunevad kolmeks : 1) monosahhariidid 2) oligosahhariidid 3) polüsahhariidid///Monosahhariidid :1)glükoos (energia allikas)2)fruktoos (energia allikas)3)desokspriboos(DNA-koostis)4)riboos(RNA- koostis) Oligosahhariidid(disahhariidid):1)sahharoos(tavaline laua suhkur)2)maltoos(õlle valmistamine)3)laktoos (piimasuhkur) Polüsahhariidid(koosnevad paljudest suhkru molekulidest, nt: 1000) :1)tselluloos(ehituslik funktsioon, taimeraku kest) 2)tärklis (taimede glükoos; energia) 3)glükogeen(energeetiline funktsioon) 4)kitiin(ehituslik funktsioon)
tingimustes, saavad sigimisvõimelisi järglasi ja asustavad Maad eri piirkondades. · Ökosüsteem Organismide koostis: organismides on kõige enam anorgaanilisi (vesi, hapnik, süsinik) aineid- sisaldus üle 80%. Ained jagunevad 2 rühma: orgaanilised (vesi, katioonid, anioonid) ja orgaanilised (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped). Vesi: hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada püsivat temp. Sahhariidid: monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: riboos ja desoksüriboos. 6C glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: sahharoos, maltoos, laktoos. Sahharoos koosneb glükoosist ja sahharoosist Maltoos linasesuhkur, koosneb 2 glükoosijäägist. Terad soe+niiske idanemine tärklis maltoos kuivatatakse ja jahvatatakse Laktoos glükoos, galaktoos (imetajate piimas). Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen.
1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st liitunud monosahhariidi molekulist (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed, koosnevad paljudest (tuhandetest) monosahhariidide jääkidest (tärklis, tselluloos, glükogeen Sahhariidide tähtsus: · Energeetiline funktsioon (glükoos on organismi põhiline energiaallikas) · Ehituslik funktsioon (tselluloos või kitiin on taimerakkude koostises) · Kaitsefunktsioon (talvel puuokastes suureneb suhkrutesisaldus, väheneb
1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni 8.Mis on valgud
Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12-28% Monosahhariidid ehk liitsuhkrud Nimetuse aluseks süsinike arv + lõpp oos. · C2H4O2 - diosiid · C3H6O3 - triosiid · C4H8O4 tetrosiid erütroos · C5H10O5 pentosiid riboos, desoksüriboos
sünteesitakse valk. Lipiidid-vähemalt osaliselt hüdrofoobsete (ei lahustu) orgaaniliste molekulide klass. Sahhariidid ehk süsivesikud-süsinikust, hapnikust ja vesinikust orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Monosahhariid ehk lihtsuhkur-lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad 2-7 süsinikuaatomit. Oligosahhariid-orgaaniline ühend, 2-10 süsinikuaatomit, lahustub hästi, liiguvad organismis kiiresti. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. Nukleiinhapped-biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid(DNA ja RNA). Vitamiinid-orgaanilised ühendid, mida organism väikests kogustes vajab, ise ei sünteesi. Valk-orgaaniline molekul, mida rakud valmistavad aminohapetest. Nukleotiid-nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad suhkrust, lämmastikalusest, fosfaatrühmast. Kromosoom-üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega.
moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (näiteks, glükoosi ja fruktoosi ühinemisel saame sahharoosi). Looduses ongi enim levinud kahest monosahhariidist moodustunud disahhariidid kolmest või enamast monomeerist koosnevaid oligosahhariide kohtab tunduvalt vähem. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Tabel 3: Sahhariidide jaotus Monosahhariid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 2-3 monosahhariidid liitumisel Ehituslikeks lülideks on
sattunud võõrainete ehk antigeendide kahjutuks tegemiseks. BIHEELIKS- DNA ruumiline kuju(teist järku struktuur) on biheeliks. BIOAKTIIVNE AINE-orgaaniline ühend, mis juba väiksetes konsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib ainevahetust. BIOMOLEKUL-Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidi, vitamiinid) BIOPLÜMEER- Organismides moodustuv polümeer(valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid) DENATURATSIOON- Valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järsku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-(DNA)- biopolümeer, mille monomeerideks on deksoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel
Süsivesikud ehk sahhariidideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C, H, O ning milles H ja O vahekord on nagu vees H2O. Üldvalem CnH2nOn ehk Cm(H2O)n polühüdroksükarbonüülühendid Liigitus: Monosahhariidid ehk Oligo ehk di-sahhariidid Polüsahhariidid monoosid C6H12O6 glükoos C12H22O11 nC6H12O6 -> (C6H10O5)n + C6H12O6 fruktoos C6H12O6 + C6H112O6 -> nH2O C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel
suhkrutest kõige enam organismi koostisse, nad on organismis põhilisteks energiaallikateks. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus, loomorganismid omandavad seda aga toidust. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Tuntumad oligosahhariidid on maltooslaktoosja sahharoos , kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks e. monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Polüsahhariidid moodustuvadainult elusorganismidesja kuuluvadseegabiopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma energiavarusid tärklisena, loomad loomse tärklisee.glükogeenina. Sahhariididel
Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni
Millised keemilised ühendid on biomolekulid?- orgaanilised ühendid mis moodustuvad org elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- org ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust.(ensüümid,vitamiinid,horm) Sahhariidide ehitus ja ülesanne?- sahhariidid-ehk süsivesikud on orgaanilised ained mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hapnik jaotus: mono,oligo ja polüsahhariidid. Mono ja oligo on valdavalt magusamaitselised siis nim neid ka suhkruteks. Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. 5 süsinikulistest on riboos ja desoksüriboos. 6 süsinikulistest on looduses olulise tähtsus glükoos-viinamarjasuhkur ja fruktoos-puuviljasuhkur.-organismide põhilised energiallikad. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed ühendid. Organismis moodustunud 2,3 monosahhar omavahelisel ühinemisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni
enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Riboos ja desoksüriboos- jäägid esinevad vastaval RNA ja DNA koostises - kuuluvad nukleiinh. koostisesse. Glükoos ja fruktoos- viinamarjasuhkur ja puuviljasuhkur- mõlemal ühine üldvalem: C6H12O6. nii glükoos kui ka fr. on Organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes mood. Gl. fotosünteesi
loode areneb samuti vesikeskkonnas. · Ökosüsteemi tasand: 1) kehavälise viljastumise keskkond (kalad, kahepaiksed). 2) kehavälise arengu keskkond ( kalad ja kahepaiksed). 3) elu ja leviku keskkond (veetaimed, loomad, seened, bakterid). 4) vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused). 8. Sahhariidide jaotus: · Monosahhariidid lihtsuhkrud, koosnevad ühest suhkrust. · Disahhariidid koosneb kahest monosahhariidist. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 9. Monosahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Desoksüriboos leidub DNA-s. · Riboos leidub RNA-s. · Glükoos leidub viinamarjas, vajalik organismide energiaallikas. · Fruktoos leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas. 10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Laktoos leidub piimas, vajalik energiaks.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes
– Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed. Sahharoos – roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid: tärklis, tselluloos ja glükogeen. Kitiin. 3. – 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C;H;O;N;P;S;Na;K;Ca;Mg;Fe;I) ülesandeid organismis. – Esimesed kuus on orgaanilistes ühendites kõige rohkem. C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid • H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed • O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. • N: aminohapped ja nukleiinhapped
Polüsahhariidid
Ehitus
Polümeerid
Monomeerideks monosahhariidide molekulide
jäägid (vesi eraldunud)
Ühendatud glükosiidsidemetega
Rohkem kui 10 lüli
Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
AINED 1) ANORGAANILISED: - Vesi; - Soolad. 2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, a...
nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid). Polüsahhariidid- moodustuvad monosahhariididest bioloogilise polükondensatsiooni teel,
gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA). Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide kontsentratsiooni 2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära
punalibledega. *Keskonna happesust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalse lahususe korral on pH 7,0. Puhas vesi. Mida kõrgem seda aluselisem, nt 14. Anioonid on negatiivselt laetud osake. Hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid, jodiidioonid. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleeinhapped. Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille loostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. 1.mono 2.oligo 3. Polüsahhariidid. Monosahhariidid- madalamolekulaarsed ühendid. Suhkur. Aatomite arv on 3-6 süsinikku. riboos ja desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktuur ehk puuviljasuhkur. C6H12O6 Need on energiallikateks. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on 2-3 monosah. Omavahelisel seostumisel. Glükoos + fruktoos =sahharoos. 2C maltoos. Laktoos . VAJALIKU ENERGIA SAAMISEKS. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid- elementideks on monosahhariidide jäägid
annaabi.ee 
