probleemi korral aitab ainult kompleksne lähenemine! RÄNI (Si) Tegemist on ühe enamlevinuma maakoores leiduva keemilise elemendiga, kuid, mis tavaolukorras on organismile väga raskesti omastatav ja see toimub väga väikeste koguste kaupa. Tal on täita tähtis roll sidekoe struktuuris. Madal räni tase organismis viitab sidekoe nõrkusele ja kõrgenenud juuste-, küünte-, naha-, bronhide- ja kopsu-, veresoonte- ja liigeste haiguste tekkeriskile. Ka haavad ning luumurrud kasvavad halvasti kinni. Räni defitsiidi korral langeb organismi mittespetsiifiline vastupanuvõime haigustele, sealhulgas ka uusmoodustiste tekkele (kasvajad) . Räni on vajalik lastele kuna soodustab nende kiiremat kasvu, aitab „ehitada” luustikku ja initsieerib mineralisatsiooniprotsesse. Murdunud luude taastumisprotsessis tõuseb neis räni tase kuni 50 korda. Enam võib räni leida tüüpiliste polüvitamiinide komplekside koostisest
korda rohkem rauda kui ta seda vajab · liiga vähe rauda - aneemia Inimene ei omasta või omastab vähe rauda kui ta seda vajab VASK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 70-100 mg vaske. Inimorganism vajab vaske: · on vajalik paljude ensüümide kofaktorina, · osaleb hemoglobiini sünteesis, · kollageeni ja elastiini formeerumises, · vajalik luukoe normaalseks arenguks, · reguleerib hapniku vabade radikaalide taset, · soodustab raua omastamist erütrotüütide formeerumisel, · mõjustab melaniini kujunemist nahas ja juustes jt. TSINK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1,9-2,5 g tsinki. Ööpäevane vajadus N 11-13 mg; M 14-16 mg. 85 90% lokaliseerub luudes ja skeletilihastes · paljude ensüümide kofaktor, · tagab organismi kasvu ja paljunemise,
Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri,
ja lümfi ning sidekoe vedelikke. Samal ajal lükatakse jääkained veresoonte seinte juurde ja nii eemalduvad ka teised ained kiiremini. Toimub organismi puhastumine. Lümfimassaazi näidustused: · akne, punetav vinnitõbi, näo ja silmade piirkonna tursed · armide ravi, plastiliste operatsioonide eel- ja järelravi · juuste väljalangevus · migreen · immuunsüsteem, selle tugevdamine · reumaatilised haigused, liigeste haigused, sidekoehaigused, podagra · rasedusaegsed tursed · sekundaarsed ja primaarsed lümfiödeemid · lipidoosid, lipödeemid · lahtised veenilaiendite haavandid (ulcus coris) · veenilaienditest tingitud tursed, II ja III staadium · rinnavähioperatsiooni järgsed tursed · traumad · operatsioonijärgsed haavad, nende paranemise kiirendamine · stress, rahustav toime närvisüsteemile Vastunäidustused: · tromboos
sidekoest jäigem, ent luust elastsem. Kõhrkoele on omane võime kompressiooni mõjul deformeeruda ja seejärel taastuda. Elastsus põhineb rakkude vaheainel, mida kõhrerakud toodavad ja milles rakud ise paiknevad. Kehalise tegevuse ajal vahendab ja vähendab kõhrkude liigespindadele avalduvat koormust. regulaarne kehaline aktiivsus ja sportlik treening intensiivistavad kondrotsüütide ainevahetust, mille käigus suureneb kõhrkoes kollageeni ja proteoglükaanide sisaldus. Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb. 41) Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu
kujunemise inimkehas üsna reaalseks ja muudavad nende vajaduse rahuldamise otseselt sõltuvaks toitumisest. Raud on vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises (hemoglobiin, müoglobiin, hingamisahela ensüümid jt.). Esineb inimorganismis ainult seotud vormis, millena ta on lahustuv ja mittetoksiline. Vaba raud oksüdeerub kohe toksilisteks produktideks. Vask on vajalik paljude ensüümide kofaktorina, osaleb hemoglobiini sünteesis, kollageeni ja elastiini formeerumises, luukoe tekkes, reguleerib hapniku vabade radikaalide taset soodustab raua omastamist erütrotüütide formeerumisel. Tsink on paljude ensüümide kofaktor, tagab organismi kasvu ja paljunemise, luude normaalse moodustumise, maitsmisretseptorite arengu, osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, nukleiinhapete sünteesis, alkoholi metabolismis, soodustab B-grupi vitamiinide omastamist.
MÕISTED dendriit närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse elund ehk organ; mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist hingamiselundkond elundkond, mis tagab gaasivahetuse hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele katteelundkond elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest
Astelpaju tugevdab immuunsussüsteemi. Tervislikud ei ole mitte üksnes rahva hulgas üldtuntud atraktiivsed oranzika värvusega astelpaju viljad (marjad), vaid raviomadused on ka seemnetel, koorel ja lehtedel. Taime kasutatakse nii 13 seespidiselt kui ka peale määrides. Astelpajuõli toetab näiteks haavade paranemist, mistõttu seda soovitatakse kasutada ka põletushaavade raviks. Astelpajuõli on mitmekülgne profülaktiline toidulisand, mis aitab normaliseerida rasvade ainevahetust. Astelpaju sissaldab ühendeid kõigist organismile tähtsatest rashapetest. Astelpajuõlis sisalduvad antioksüdandid väldivad rashapete oksüdeerumist ning koos taimsete steroolide ja rashapetega kaitsevad nad rakumembraane ja mõjutavad soodsalt kolesteroolitasakaalu. Seega nad aitavad tagada organismi head üldseisundit ja tõstavad vastupanuvõimet
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest
Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat. Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi. Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid. Normaalne ja patoloogiline histoloogia täiendavad üksteist organismi mõistmisel.
Botoxi puhul peab arvestama, et mõju on individuaalselt varieeruv- on ette tulnud kliente, kelle tulemus on püsinud ka kauem kui kaheksa kuud. Ravimi toime lõppedes on soovitav protseduuri korrata. Selle preparaadi kasutamise kõige tõsisemate vastunäidustuste seast pööravad spetsialistid tähelepanu järgmistele punktidele: · müasteenia (neuromuskulaarne ehk närvi-lihase haigus) ja analoogsed sündroomid · rasedus ja imetamine · trombo- ja hemofiilia · põletik ja herpes süstimiskohas · väga tugev lühinägevus. Küsimusele, kas botuliintoksiin on kahjulik, võib vastata, et suurem osa kosmetolooge, kes seda oma praktikas palju aastaid kasutavad, on selle meetodi kasutamise poolt, sest mingeid kõrvalnähtusid see ei tekita. Botuliinotksiini ohutus on tingitud veel sellest, et iluravis kasutatakse selle aine äärmiselt madalat kontsentratsiooni. Seepärast suudab ta organismis mõjutada vaid neid lihaseid, millesse teda süstiti.
4. Sidekoe valgud. Kollageen ja elastiin 4.1 Kollageenid annavad sidekoedele tugevust. Struktuur. primaarstruktuur antihelikaalsete aminohapete järjestus. (Gly, Pro, Hyp, Ala, Hyl). Iga kolmas jääk on Gly ja polüpeptiidahelad koosnevad valdavalt korduvblokist (Gly-X-Y)n, kus X Pro ja Y Hyp /Hyl. Jäägid on põhiAH-te derivaadid, tekkivad põhiAH-te ensümaatilisel reaktsioonidel. (Pro-Hyp; Lys-Hyl) Ensüümid vajavad: Cu - osaleb kollageeni ja elastiini formeerumisel koostöös vitamiin C-ga, vit C defitsiidiga kukuvad hambad välja, sest ei teki sidekoes tugevat tuge kollageen O2 - Puudus võib tekkida aneemia või vereringluse probleemide korral (tromb), ateroskleroos, kui koed ei saa piisavalt hapnikku. Siis ei teki kollageeni õige strktuur alfa-keto-glutaraat - Defitsiit võib tekkida, kui prevaleerib protolüüs ehk valgu lammutamine. See võib esineda põletiku korral
*Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud surve jaotub paljudele väiksematele luustikuosadele. Lameluu on õhukesed ja laiad ning sisaldavad rikkalikult kollageeni. 4. Füüsikalised omadused ja keemiline koostis Luu peamiseks koostisosaks on luukude. Värsked luud sisaldavad keskmiselt 50% vett, 15% rasva,
Täispiima võib anda hiljem, kui kehas on küllaldaselt valku rahuldamaks aminohapete tarvet valguliste kandjate sünteesiks. Marasmus on põhjustatud nii valgu kui ka energeetiliste substraatide vähesusest toidus. Sümptomid on sarnased kwashiorkorile - mõlema korral väheneb koevalkude hulk organismis. Marasmuse-lastel areneb ketoos ehk atsidoos. Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl) Boori nimetus – sõnast bauraq või borax (hilisladina) Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Davy (neist sõltumatult) Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O uleksiit CaNa[B5O6(OH)6]·5H2O e. Na2O2·2CaO·5B2O3·16H2O mitmesugused „boorakshüdraadid“: Na2[B4O5(OH)4]·3H2O e. Na2B4O7·5H2O Na2[B4O5(OH)4]·8H2O e. Na2B4O7·10H2O Na2B4O7·4H2O (kerniit) jt. Lihtaine saadakse neist mineraalidest: - kuumut
LUUD Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest.keemilistest ühenditest on luude rakuvaheaines nii mineraalained(soolad)kui ka orgaanilisi ühendeid(valgud,rasvad).mineraalained annavad luudele kõvaduse,orgaanilised ühendid elastsuse. Luustiku ülenasnded: · Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid · Luustik on lihaste kinnituskoht · Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda · Luustik on oluliseks mineraalainete(nt kaltsiumi)säilituskohaks · Luud kaistevad nii siseelundeid kui ka värvisüsteemi põhilisi osi pea ja seljaaju · Luudes toimub vereloome ning neis talletatakse rasvasid LIHASED Lihaste ülesanded: · Lihased liigutavad kehaosi · Lihased annavad kehale kuju · Osa lihaseid kaitseb siseelundeid · Lihased aitavad säilitada kehatemp. · Lihsaed on ka vee ja valkude omalaadne tagavara,mida organism hakkab tarvitama nälgimisel SÜDA VERERINGE
ripsepiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude, lame-epiteelkude 3 4 5 http://www.koolielu.edu.ee/bio/koed.htm Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Luude koostis ja ehitus. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, mis annavad neile elastsuse ja mineraalainetest, mis annavad neile tugevuse. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad 20% vett, 25% orgaanilisi aineid ja 55% mineraalaineid. Luukoe tähtsamad orgaanilised ained on valgud ja rasvad. Mineraalidest on tähtsamad kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumisoolad. Vananedes suureneb mineraalide sisaldus ja luud muutuvad hapramaks. Luude hõrenemine on haigus, mille puhul väheneb luudes mineraalainete hulk. Liiga hapud mahlad, kohv ja suitsetamine soodustavad luude hõrenemist. Inimese loote luustik
esineda luumurrud, nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule. Tsingi transport organismis toimub aeglaselt. Ülearune tsink eraldatakse organismist sapi, kõhunäärme sekreedi ja soolnõrega. Tsingi vaeguse korral tekib mahajäämus kasvus. Kasvava organismi luud muutuvad lühemaks ja hapramaks. Nahal tekib põletikulisi protsesse. A Vitamiin : Põhiliselt seostatakse A-vitamiini nägemisega. Kuid ta tagab ka naha ja limaskesta heaolu, tugevdab immuunsüsteemi. Sel vitamiinil on tähtis osa kasvava organismi luustiku tugevdamisel. Kasulik on ta ka neile, kes toituvad liig ühekülgselt või on hoopiski dieedil. Ja soovitav neilegi, kel probleeme vistrikega. A-vitamiini puudusel haigestub inimene kergesti nakkus-, ja silmahaigustesse. A-
1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus.
· S i d e k o e rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastesid kiude moodustavaks valguks. Sidekoe hulka kuuluvad pealtnäha väga erisugused koeliigid, nagu kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (sidemed ja kõõlused), kõhr ja luu ning veri. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi sidemeid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse. Rasvkoes talletatakse kehavõõrad ained, mida erituseleundid ei suuda eritada. Firbillaarses sidekoes on rakuvaheaine tihedte paralleelsete kollageeni kimpudena. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge, ja ligamente, mis
· raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe talitluseks; virgatsainete sünteesiks, sapphappe sünteesiks kolesteroolist, steroidhormoonide sünteesiks, peamine antioksüdant veres, pärsib nitrititest nitrosoamiinide teket, immuunsõsteemi tugevdav, kiirendab paranemisprotsesse; Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
- Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare - Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. · Meeleelund valu, soe, külm, puudutus · Eritusorgan läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada kehatemp. ja väldib ülekuumenenimist Ehitus: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude ( annab kehale kuju ja kaitseb põrutuste ja külma eest) 2. TUGIELUNDKOND · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200 luust. LUUSTIK Osteoporoos: Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Põhjustavad hormonaalsed muutused ja vitamiin D puudus. Luustumine: Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb
Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid
Elustiku osa toiteainete ringes - Bakterid assimileerivad fosfaate, lagunemisel satub P vette tagasi suur tähtsus setete ja vee vahelises P-vahetuses, bakteriel ja vetikatel konkurents P suhtes. Zooplankton: eritised sisaldavad lahustuvat P ja ammooniumi. Fütoplankton:mõju sesoonse iseloomuga, fikseerib õhulämmastikku (sinivetikad), assimileerib ja eritab fosfaate, mõjutab setete ja vee vahelist fosforivahetust: *vetikate mineralisatsioon O2 defitsiit sette pinnal *fotosüntees tõstab pH, suureneb Fe võime P siduda*tarbivad veest P, tekib kontsentratsioonigradient vee ja sette piiril *umbes pool surnud vetikarakkude fosforist satub rakkude koostises settesse. Makrofüütide osa fosforiringes - assimileerivad fosfaate --- P hulk vees langeb -- P surnud taimede lagunemine --- P; fotosüntees tõstab pH sette pinnal --- P; vähendavad
Kiudsidekude · Kohev sidekude · Tihe sidekude o Vormunud tihe sidekude o Vormitu tihe sidekude Eriomadustega sidekoed · Pigmentkude · Sütljas sidekude · Retikulaarne sidekude · Rasvkude · Kõhrkoed · Luukoed Põhiaine ja sidekoe kiud (neid toodavad sidekoes fibroblastid): 1. Kollageensed kiud tugevad, jämedad, annavad tugevuse 2. Elastsed kiud tagavad elastuse 3. Retikulaarkiud kollageeni alavorm Fibroblastid - noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude ja põhiaine moodustumisel. Nad küpsevad fibrotsüütideks, mis on küpsed ,,saledad" rakud käävja või lamestunud kujuga. Müofibroblastid rakud, mis omavad nii silelihasrkakkude kui fibroblastide tunnuseid
moodustab üks kudedest elundi põhiosa ning tagab elundi spetsiifilise ehituse ja funktsiooni. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased moodustavad elundkonna. Elundkonnad jagatakse vastavalt organite lootelisele arengule vegetatiivseteks (ainevahetus ja paljunemine) ja animaalseteks (erutuvus ja liikumine). magu – seedeelundkond süda – vereringeelundkond seljaaju – närvisüsteem luud – tugi-liikumiselundkond 5. Südame asend Asetseb eesmises keskseinandis – 2/3 keha keskjoonest vasakul ja 1/3 paremal. Südame põhimik on suunatud taha-üles ja paremale ning tipp, alla-ette ja vasakule. 6. Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda jaguneb neljaks osaks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame vasak ja parem pool on omavahel
Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a. leiti Hiinas Pekingi lähedal kolju, selle omanik ristiti pekingi hiina inimeseks. Et ta ei erinenud kuigivõrd püstisest ahvinimesest nimetasid antropoloogid teda nüüd pekingi ahvinimeseks. Esimene tõeline inimene neandertali inimene. 1856.a. leiti Saksamaal Düsseldorfi lähedal Neandertalis luud, mille põhjal tehti kindlaks inimese olemasolu. Hiljem on neandertali inimese luid leitud peale Euroopa veel Aafrikas ja Aasias. Ta elas rohkem kui 100000 aastat tagasi, oli lühikest kasvu, jässakas, tugevate lihastega ja suure peaga. Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti
(karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
