Oksüdeerumise, hüdrolüüsi, hüdratsiooni, - Kambriumis oli iseseisev manner - triivib fossiilistumise tagajärjel. glaukoniiti. karbonatiseerumise ja sulfaadistumise teel ekvaatori poole -tekivad anoksilistes tingimustes - hapniku tekivad neist mitmesugused hüdroksiidid, - Hilis-ordoviitsiumis põrkus Avalonia mandriga vaesus, merepõhjades Rauaoiidid saavad tekkida vaid vulkaanilisest karbonaadid, sulfaadid ja savimineraalid. - Devonis põrkus Laurentiaga ning moodustas tuhast. Glaukoniit on rohekat värvi, esineb sageli Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide Eurameerika 11
Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja -hüdroksiide. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi on Eesti üks levinumaid maavarasid, mida kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Lubjakivi kasutatakse ka põllumajanduses, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Veel kasutatakse lubjakivi järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude
Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid mudaorganisme. Suure levila tõttu, eriti Kambriumis ja Ordoviitsiumis, olid trilobiidid olulised stratigraafias. Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi). Arheotsüaadid olid Vara-Kambriumi meredes laialdaselt elutsenud käsnade grupp, kellel oli lühike, kuid kirev elu. Esimesed arheotsüaadid ilmusid juba Kambriumi alguses ja muutusid kooslustes väga oluliseks grupiks. Neil oli lubiainest koosnev kaheseinaline poorne, enamasti
Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha
Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus on väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Püriidiga on väliselt sarnane samasuguse keemilise koostisega markasiit, mis esineb enamasti konkretsioonide ehk mugulatena settekivimites. (Isakar 2003) Püriit sisaldab rauda, aga rauamaagina ei saa kasutada seda, kuna sisaldab väävlit. (Karik, Truus 2003) Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni (Isakar 2003). Kõige suuremaid kuupide kobaraid (läbimõõt kuni 10 cm) võib leida Saastna rannalt, ka Uisu pangalt. Põhja-Eesti panga lääneosas (Valgejõest läänes) asetseb violetjaspruuni kildalise argilliidi ja tema all lasuva liivakivi vahel ulatusliku levikuga püriidikiht. Selles kihis on püriit peenekristalliline ja seetõttu jääb tema kuldne värvus sageli varjatuks ning on pigem hallikas (Maardu karjäär). (Kurvits 2006)
hulkraksete peaaegu üheaegne ilmumine Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Ordoviitsium(488,3-443,7) Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid,
moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja 1 ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi. Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: 1) Tehnoloogiline lubjakivi 2) Ehituslubjakiviks 3) Täitelubjakivi Kasutamine Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja
Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest) 2. hilis Devonis (kadus 57% perekondadest) 3. kõige hävitavam Permi lõpus ( all olemas..) · Kambrium: 542 - 488,3 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega ( skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Põhja- Eesti rannikul · Ordoviitsium: 488,3 - 443,7 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsuimi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Ordoviitsuimis jätkas Batlika manner liikumist ekvaatori poole. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Põhja-Eestis leidub kivimeid. · Silur: 443,7 416 miljonit aastat tagasi. Kliima oli soe. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti. Baltika liikus endiselt Ekvaatori suunas. Leidub Kesk-Eestis ja Saaremaal. · Devon: 416 359,2 miljonit aastat tagasi
Graptoliidid on välja surnud. (Ivar Puura, 2006) 6. Limused Limused on pehmekehalised või mineraalse skeletiga loomad. Eestis leidub kolme liiki limuseid: tigusi, karpe ja nautiloiite. Teod on spiraali- või heeliksikujulise kojaga, kes elavad tänapäevalgi nii meredes, mageveekogudes kui ka maisnaal. Eestis leidub tigude kivistisi Alam-Kambriumi sinisavist, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ning Siluri lubjakividest. Karbid on kojaga (kahe poolmega kojad) limused kes ilmusid Ordoviitsiumis ja eksisteerivad tänapäevalgi. Eestis leidub karpide kivistisi Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumis ning Siluri lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Nautiloidid on mitmekambrilise kojaga, primitiivsed peajalgsed. Koda oli kas spiraalselt keerdus või sirge ja kambrid üksteisest vaheseintega eemaldatud ja gaasiga täidetud. Nautiloiidid on välja surnud. 7. Brahhiopoodid Brahhiopoodid ehk käsijalgsed kuulusid mere põhjaelustiku hulka ja neid leidub tänapäevalgi. Olid üksiku eluviisiga
Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis täheldati eriti rohket uute organismirühmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv ületas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi üle 1500) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). 2.1 Kambrium Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium on oma nime saanud Walesi muistse nime Cambria järgi (I. Arold, 1987). Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid.
Arhed- ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib keskmisest erineva tunnustega isendeid/ lõhestav- soosib äärmuslikke tunnnuseid, valge ja must Tööstusliku melanism- tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes, tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades.
koguses MARMORI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LUBJAKIVI Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi LUBJAKIVI Kasutamine: - lubja tootmiseks - tsemenditööstuses - suhkrutööstuses - paberitööstuses - metallurigas -ehitus- ja viimistluskivide ja killustiku valmistamiseks LUBJAKIVI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Fosfaadid on väga püsivad ning nad ei redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid apatiit, fosforiit (leidub ka Eestis) jt on vees praktiliselt lahustumatud, seetõttu neid fosforväetistena ei kasutata. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO
Karboni, permi omad sarnanevad veidi. C graafik siiski pigem statsionaarne. Võib rääkida bioproduktsiooni intensiivsusest, settimise intensiivsusest, atmosfääri koosseisu muutustest jne, nende põhjuste seos graafikuga pole selge. Atmosfääri koostise muutused andmeid ei vaidlustata kategooriliselt. Karbonis oli alla tänapäevast c tase. Siis tõusis ja tänapäeval jälle miinimumi lähedal. Maksimum oli kambriumis(18 korda tänapäevaest), vähem oli ordoviitsiumis. Haüniku sisaldus vähem kõikunud karbonis oli maksimum. Ka lähiminevikus oli rohkem, praegu (45 milj aastat) on langev trend. Inimtegevust ei saa tuua. Tänapäevane 10 promilli pole võrreldav, kuid kui miski on tähelepanuväärne, siis on see lühike ajavahemik, mil see toimub u unustatakse veel see, et kaks järgnevust pole tingimata põhjuslikult seotud. Süsinikubilanss ei läheks klappima. Kuskil peaks olema eemaldav puhver
maa-aluste objektide tuvastamises ja uuringutes. 20. Kus avanevad Eestis ordoviitsiumi kivimid? Ordoviitsiumi ladestu avamusala hõlmab Põhja-Eestit. 21. Kus avanevad Eestis kambriumi kivimid? Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil. 22. Kus avanevad Eestis Devoni kivimid? Lõuna-Eestis 23. Kus avanevad Eestis Siluri kivimid? Kesk-Eestis ja Saaremaal 24. Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris, Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit Siluris lubjakivi, dolomiit, mergel, domeriit, savi Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid
ainevahetuse arengut. Teiseks põhjuseks peetakse meretaseme langusest tingitud uute ökoloogiliste nisside tekkimist. Igal juhul iseloomustab seda perioodi kiire loomaliikide evolutsioon. Praeguse aja loomariigi eelaseks peetakse Kambriumiaegset väikest lülilise ehitusega organismi Pikaia. Taimi sel ajal ei olnud, küll aga olid fotosünteesivad algloomad ja vetikad. Meres elavate sugukondade arv oli Kambriumi lõpuks 20 ringis. · Ordoviitsiumis toimus plahvatuslik liikide tekkimine umbes 500 miljonit aastat tagasi. See oli suurem kui Kambriumi oma. Tekkis hulgaliselt uusi Paleosoikumi fauna esindajaid (lülijalgsed, korallid jt). Kambriumis tekkinud organismid (trilobiidid) hakkasid vaikselt välja surema. Selle ajastu lõpuks oli mereloomade sugukondade arv jõudnud 400ni, kogu Kambriumi fauna oli asendunud ja see säilis kogu Permi ajastu. Taimed
Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus
Inimkehas on keskmiselt 1,5kg fosforit, peamiselt kaltsiumfosfaadina. Sellest 1,4kg luudes ja hammastes, 130g lihastes ning 12g ajus ja närvisüsteemis. Maakoores esineb fosfor peamiselt fosforiidi või apatiidina. Apatiidi läbipaistvad kristallid meenutavad mõnikord berülli või isegi kvartsi, läbipaistmatu massina sarnaneb ta lubjakivi või marmoriga. Fosforiit paikneb meie vabariigis enam kui 200km 2 15-200meetri sügavuses ning on tekkinud ordoviitsiumis mere rannikupiirkonda kuhjunud käsujalgsete karpidest ja liivast. OMADUSED: Valge fosfor on valge vähe kollaka värvusega vahataoline aine. Vees ta praktiliselt ei lahustu, hästi lahustub süsiniksulfiidis( CS2 ) ja orgaanilistes lahustites( bensiinis, alkoholis) . Õhus süttib ta peenestatult juba toatemperatuuril. Valge fosfor on väga mürgine, nahale sattudes põhjustab ta raskelt paranevaid haavu ja organismi mürgitust.
Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja
kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488...443 miljonit aastat tagasi) Ordoviitsiumi käigus kujunes välja vanaaegkonna fauna, mille häving saabus Permi lõpu väljasuremisega, mis on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ordoviitsium Ordoviitsium oli Paleosoikumi teine ajastu; algas 495 miljonit aastat tagasi ja lõppes 440 miljonit aastat tagasi; järgnes Kambriumile ja eelnes Silurile. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad. Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi. Ordoviitsium Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine
kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine
- Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme - Milline kihilisus on luidetel? - Mille poolest erinevad barhaanluited paraboolluidetest? - Mis on löss? Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? - Kuidas jagunevad neotektoonilised liikumised Eesti kontekstis? Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada
lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne.
Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis täheldati eriti rohket uute organismirühmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv ületas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi üle 1500). Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks (skeem). Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea
Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka tsemendi toorainena Eestis. Valdav osa Põhja ja KeskEestist saab kvaliteetse põhjavee just Lontava veepidemel ordoviitsiumikambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett. Ordoviitsium Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad PõhjaEestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. AlamOrdoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikatunud setendid on tundut oobolusfosforiidina.
Taimede liigirikkus ruumis ja ajas Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga. Maismaataimed said "juured alla" ligikaudu 450 milj aastat tagasi, Ordoviitsiumis. Kuigi fotosünteesivad organismidiseon ligi 3,5-2,7 miljardit aastat vanad (stromatoliidid). Taimede mitmekesisus, eriti vormiline, on evolutsioonilise ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Sestap on kasvanud ka fülogeneetiline mitmekesisus, ja seetõttu omakorda ka funktsionaalne mitmekesisus. Riikkonnad ja bioomid, kliimatingimused Taimkate on rajoneeritud kuueks riikkonnaks. Rajoneerimine on toimunud
paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi. Tommoti ajastust on leitud problemaatilisi skeletielemente, mis ei
miljonit aastat. Ta jaguneb kuueks - kambriumi, ordoviitsiumi, siluri , devoni, karboni ja permi ajastuks.Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium oli 570-500 miljonit aastat tagasi. See oli Maa ajaloos rahulik aeg. Mandrid olid siis madalamad kui nüüd, kliima oli soe ja vulkaanipurskeid esines suhteliselt harva. Arvatakse, et kambriumi ajastu lõpul ilmusid juba esimeste selgroogsete eellased. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles
Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO 3). Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi
Esimesed koosnevad peamiselt kaltsiidsetest organismide jäänustest. Need võib omakorda jagada organismide iseloomu järgi korall-, karp-, vetiklubjakivideks jne. Teised koosnevad väikestest kaltsiidi homogeensetest agregaatidest, millede läbimõõt ei ületa 0,01 mm. Lubjakivide hulka kuulub ka kriit. Lubjakivid on väga laialdase levikuga. Neid esinev kõigi geoloogiliste perioodide vältel kujunenud setete sees. Eestis geoloogilises aluspõhjas on lubjakivid ulatusliku levikuga ordoviitsiumis ja siluris. RABAKIVI Magnetiit, happeliste kivimite klass. Kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt graniitide rühma, mis on eraldatud peamiselt omapärase struktuuri tõttu. Rabakivides esinevad K-päevakivi kristallid mitme sentimeetrise läbimõõduga ümardunud fenokristallidena, mis on ümbritsetud paari millimeetri paksuse hallikasvalge oligoklassi kestaga. Rabakivide värvus on enamasti pruun või punakaspruun. Pruun värvus on tingitud lihapruunist K-päevakivist
alal savid. Selle tulemusel tekkis kuulus Lontova sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka Alam- Kambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi- ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid Kagu-Eestis. Kesk- ja Hilis-Kambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal. Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina.
Vesi on kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi. Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded. Kaevud võivad hakata üle ääre ajama. 54. Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa platvormil 55. Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? Gneiss, graniit 56. Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi, Vendi 57. Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? Savikivim ja karbonaadid 58. Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? Kambrium, Devon, Vendi 59. Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? Põhja-Eestis 60. Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti 61. Mis on põhjavee kaitstus? Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga.
koosnevad peamiselt nendest minerallidest 3) alümiiniumhüdroksiitide grupp- hüdrargiliit, diaspoor 4) raudhüdroksiidide grupp- limonin Murenemise tähtsus- Kivim rikkastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe kapilarsuse. Vesi liigub ja hakkab arenema viljakususe 1 element- veevaru kinnipidamise võime. Mullatekkeprotsess. ALUSPÕHI Eestis modustavad Kambriumis, ordoviitsiumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimis liivakivid, lubipaas. Pinnakatte- maakoore kõige pindsem osa. Aluspõhja kattavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted Lähtekivim- mullatekke protsessis haaratud pinnakatte ülemist osa. Ülemine mullatekke protsessis muutunud osa moodustab mulla. Mulla aluskivim- viimasele järgnevat lähtekivvimi osa, mis pole praktiliselt mullatekkeprots haaratud ja ainult kaudselt mõjutab teda. Ühekihiline lähtekivim- kui muld on välja kujunud
- Mis on löss? Nõrgalt sorteeritud (tolmjas) ümardumata terad/killud Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa platvormil - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? Gneiss, graniit - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi, Vendi - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? Savikivim ja karbonaadid - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? Kambrium, Devon, Vend - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? Elster, Saale, Weichsel - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? Põhja-Eestis - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti Maavarad: Eesti maavarad
näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Avastamine
Ordoviitsiumistalates kaltsiumkarbonaat. Osadel Kambriumi hõimkondadel on selged järeltulijad tänapäeval, siis esines neid, kellel puuduvad otsesed järglased (Burgess Shale, Hiinas, nad olid 80% ulatuses pehmekoelised või nõrgalt skeleteerunud) ja ei oleks pidanud säilima). Konodondid hambakesed, mis kuulusid nn konodondiloomale, ühed varaseimad selgroogsed. Ilmusid Kambriumi lõpus ja surid välja Triia lõpus. 5. Milline oli liigitekke dünaamika Ordoviitsiumis? Kas tekkis juurde ka mõni suurem rühm? Ajastu teisel poolel toimus suur liigiteke, aga päris lõpus toimus järsk väljasuremine seoses jäätumisega. Ordoviitsiumi teises pooles, enne järsku väljasuremissündmust, oli üsna pikalt sobivaid tingimusi merefaunade mitmekesistumiseks. Toimus just merefauna mitmekesistumine arvukalt mereselgrootuid (karpvähilised ja sammalloomad), arenesid edasi vetikad, tekkisid samblad, ainuraksed eukarüoodid (kiirelised); kihtpoorsed (tänap
Estuaar - mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun - looduslik veekogu, mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 22*. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised lõhed Kesk-Ordoviitsiumis(Kunda-, Aseri-,Lasnamäe lade), Pakri poolsaar. 23. Mis on kaljuvoor? Mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Lihula, Vilsandi. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal
exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. (Pildiallikas: http://www.ut.ee/BGGM//maavara/fosforiit.html ) Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes
1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide kõrvalharude tungimisel läbi juure rakukesta. Arbuskulit moodustav seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma -rakumembraani. Arbuskuli eluiga onumbes üks nädal.Siis arbuskul kollapseerub ning tihti seeditakse
sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat. Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Pangaea.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega.
veispaas. Moreen liustiku poolt kaasa toodud ja kuhjatud, erineva suurusega, sorteerimata ja ümardumata osakestest koosnev sete, moodustab moreenitasandikke ja liustikuserva esiseid otsamoreene. Murrutuskulbas ehk kulbas lainete või langeva vee toimel tekkinud orvand astangu all. Mõhn ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose. Otsamoreen liustiku serva ees kujunenud valdavalt moreenist koosnev surveline või kuhjeline pinnavorm. Paas karbonaatkivimite (lubjakivi, dolomiit jm) rahvapärane nimetus, peetakse Eesti rahvuskiviks.
Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte. Alumiinium(mürgine) on liikuv ainult happelises keskkonnas, selles keskkonnas jäävad ellu vaid need, millel on kaitsemehhanismid. Igas klorofülli molekulis on üks mangaani aatom, seega mangaan on vajalik. Eestis on väga selge mullagradient olemas. Ordoviitsiumist ja silurist pärit lubjakivi, devonist on liivakivi ja savid. Devonis pH 7 väiksem, ordoviitsiumis ja siluris pH 7 või rohkem. Taimed toodavad orgaanilisi happeid ise. Kui mullas palju kaltsiumit siis see neutraliseerib happelisuse. Liiv aga koosneb ränioksiidist, mis on happeline, ja ei neutraliseeri taimede poolt tekitatud happelisust. Loopealsed ehk alvarid on kõige liigirikkamad. Soolsus väga tähtis veekeskkonnas. Soolased, magedad ja riimveelised(näiteks läänemeri, ei mage ega soolane) veekogud. Vee soolsusest sõltub tema erikaal ja hoovuste liikumine.
LIIVAKIVI tekkinud devonis. Põltsamaalt lõuna poole pinnakatte all. Liivakivi on tsementeeritud liivast koosnev settekivim. See koosneb kokkusurutud liivaosakestest. Mõnikord on liivakivi tuule poole kauniteks looduslikeks vormideks voolitud. Muistsed egiptlased tahusid 4000 aastat tagasi liivakivist välja Suure Sfinksi. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist. Nimetatud kivimid on tekkinud kamdriumis, ordoviitsiumis, siluris. Vanus seega umbes 500- 600 miljonit aastat. MOONDEKIVIMID- tekivad tardkivimitest või settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes. Nt: liivakivikvartsiit, graniitgneiss, lubjakivimarmor Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Kõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C. Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Levinud
aastat tagasi). Koralle moodustavad organismid elavad sümbioosis mikrofotosünteesijatega. Elasid selgeveelistes soojades veekogudes ning olid toesehitajad. Surid välja globaalse kliima jahenemise ajal. 2 Eelkambriumis (600 jne milj. aastat tagasi) settevallid olid kaetud tsüanobakterite mattidega. Hulkraksed organismid moodustasid riffe hiliskambriumis. Ordoviitsiumis olid sammalloomad. Moodustasid lubjasetet. Hilisdevonis surid kõik külma tõttu välja. Permis olid lubjaskeletiga käsnad. Heksakorallid on säilinud tänapäevani ja neil on 6 tentaaklit (ulatuvad välja) ja 6 sisemist sekti (sisseulatuvad). On modulaarsed organismid, kes on laia kasvuvormide spektriga. Põhimoodul on polüüp. Teatud suuruseni on osadel binaarne jagunemine ja pärast seda kasvavad edasi.
Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener, Ago Aaloe, vello Lõugas, Tanel Moora, Anto Raukas, Siim Veski. Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat. See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km. Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on tekkinud umbes 470 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis. Kraatri ringvall mandrijää poolt siledaks lihvitud kristalse aluskorra kivimid (oinapead). Lõuna-Eestis on paar tuntud meteoriidikraater. Üks on Ilumetsa Põrguhaud u 6000 aastat (pärast jääaega). Turvast on veidi sisse settinud. Läbimõõt on umbes 60 m ja sügavus 10 m. Teiseks on Räpina lähedal Tsõõrikmäe kraater u 9500 a tagasi. Sügavus ei ole suur, ja see on turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju. II loeng
Lääne-Eestis, luiteliiva suurte järvede ja mere juures. Moodustab 1/3 ehitusalustest, kandevõime kuni 1 MPa. Savipinnased - Moreenis esinev savi, kambriumi ja ordoviitsiumi savi, viirsavi. Kambriumi savi lasub paekalda ees ja sisaldab rohkesti liiva, kandevõime kuni 2,5 MPa. Devoni savi leidub laiguti devoni levikualal ning selle kandevõime on kuni 2 MPa. Savi sisaldav põhimoreen on Eestis kõige suurema levikuga, umbes pool ehitusalustest. Paekalda ees on rohekashall, ordoviitsiumis pruunikashall, Lõuna-Eestis punakaspruun. Moreensavi sisaldab palju liiva ja kruusa, seega muutuvad omadused suurtes piirides. Kandevõime 100...300 kPa. Aastajad mõjutavad moreenpinnaseid just tänu sademetele. Ehk pinnased võivad veega küllastumisel võivad peenemad liivad muutuda ujuvpinnasteks (vesiliivadeks), samuti savipinnastele on iseloomulik kokkupuutel veega leondumine, pehmenemine ja plastilisus. Kuivade aastaaegade korral on jällegi vastupidine
Ediakaarne fauna avastati alles selle sajandi keskel - varemalt arvati, et metazoa ongi alles alates kambriumist. Ediakaarne fauna oli aga vist täielik umbtee ja kestis vaid kuni ca 550 MAT. Sellest ajast saab alguse metazoa, nagu me teda tunneme praegu. Teisalt tuleb aru anda, et kambriumist alates on ka fossiliseerumine hoopis lihtsam - tekkisid kõvad koed - molluskite karbid, skeletid. Vertebraatide algus võib ka kuuluda kambriumi, kuid kalad algavad veidi hiljem - ordoviitsiumis (505 - 438 MAT). Maismaa asustamine Muidugi olid mikroobid, vahest tsüaanobakterid, ka juba väga vara maismaal. Kuid maiasmaa asustamine tavalises tähenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - või vähemasti nii arvatakse. Igatahes deevoni lõpul (360 MAT) oli maa paksult taimi täis. Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid. Ilmselt artropoodsed herbivoorid.
annaabi.ee 
