Eesti kivimid (0)

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
Eesti kivimid
Koostas:
Juhendas : 
Pärnu 2012
Tekkeviisi järgi jaotatakse 
kivimid kolme rühma: 
Moondekivimid
Marmor
Settekivimid
Liivakivi
Tardkivimid
Graniit
Lubjakivi
Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või  biogeense  tekkega 
settekivim . Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. 
Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb 
ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa 
Devonist ei sisalda neid kivimeid.
 Lubjakivi kui üht Eesti levinumat  maavara  
kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, 
paberitööstuses, 
metallurgias, ehitus­ ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. 
Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste 
muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja 
mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel.
Liivakivi
Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Harilikult on liivakivi 
valkjashall  või kollane. Kui  sideaine  rauda sisaldab, siis on kivi punakas.
Suurem osa Eesti all asuvast Devoni ladestust koosneb  liivakivist .
Liivakivid on iidsetest  aegadest  olnud hinnatud ehitusmaterjal. Temast 
valmistatakse ka käiasid, luiskusid jm.
Graniit
Graniit on hall,  roosakas  või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti 
tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal 
määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid  mineraale .
Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti 
rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti  aluskord  koosneb enamasti 
siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist.
Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, 
skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning 
mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks.
Kvartsiit
Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline  moondekivim .
Kvartsiit on murenemisele väga vastupidav ning sageli koosnevad 
mäeharjad ja ­ tipud  kvartsiidist.
Kvarstiit on  dekoratiivne   kivim . Seda kasutatakse seinte, põrandate ja 
trepiastmete katmiseks ja katusekividena. Temast toodetakse happe­ ja 
tulevastaseid materjale, teda kasutatakse betooni lisandina ja 
räbustina.  Purustatud  kvartsiiti on kasutatud tee­ehitusel ja raudteedel 
ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, 
tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi.
Fosforiit
Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime 
all.Fosforiit on  kivim , mis sisaldab suures koguses fosforit.
Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere 
põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on 
tekkinud lingulaatide (lukuta  brahhiopoodid , kes ehitavad 
oma koja apatiidist)  kodadest . Need olid karbisarnased 
loomad, kes elasid madalas šelfimeres.
Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid 
Eestis teda enam ei kaevandata.
Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, 
fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks.
Põlevkivi
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi 
settekivim.Põlevkivi ehk  kukersiit  on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks 
maavaraks.Eesti põlevkivi on kujunenud Kesk­Ordoviitsiumi lõpus ja 
Hilis­Ordoviitsiumi alguses. 
Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva  vahelisele  
alale 
.Põlevkivi kasutatakse  fossiilse  kütuse ning keemiatööstuse toorainena. 
Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, 
mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
Savikilt
Savikilt on  muda  ja savi diageneesil tekkinud settekivim.Savikildad on väga 
tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist.
 Eesti aluspõhja  graptoliitargilliit  kuulub savikiltade hulka. Nende rohkus 
on  seletatav  aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja  aleuriit  
settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt 
sügavad, et nende põhi oleks  lainetuse  mõjuulatusest väljas. Seega on 
savikildad enamasti  merelise  päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt 
moodustunud ka järve­ või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur 
lateraalne  ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, 
moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.
Paekivi
Paekivi ehk  paas  on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Paekivi on meie maa 
tähtsaim kiviliik.Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja  dolomiit .
 Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline 
ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda.
Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste 
rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, 
sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja  kantud  Tallinna vanalinn.
Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid 
skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise­ ja 
välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel.
Sinisavi
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi 
ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.Savikihi 
paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. 
Et Kambriumi ladestu  paljandub  Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi 
ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate 
Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on 
ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja­Eestis.
Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks.
Looduskaitse üksikobjektid :
Rändrahn
Paljand
Ehalakivi
Karst  
Kallase paljand
Karriväljad Vilsandil
Leiud  ja asukohad
kaadril

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13