Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meisterlikkusetivatsioon, võimekust, ärevus, ebaedu, eneseregulatsioon, toetav, arvavad, toetamine, saavutamisele, karistus, strateegiaid, töömälu, õpikeskkonna, õpitava, õppimisel, planeerimine, juhitud, õpilasele, vaatepunkt, arvestamine, kikas, akadeemiline, tegevusega, pöörama, hindavad, iseennast, esitavad, infole, paranemise, hindamatulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad tahavad saavutada, mille poole püüdlevad Koolis: endast kui õppijast, õppimise eesmärkidest ja tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus
. Teda on hästi õpetatud Ta pingutab Ta on võimekas Ülesanded on minu lapse jaoks liiga lihtsad Kui laps ise usub, et tal läheb hästi, siis see kipub niimoodi minema ka. Vanemate ja õpetajate uskumused lapse oskuste ja võimekuste ja võmetest ennustavad lapse akadeemilist minakäsitlust. Positiivsema minakäsitluse kujunemiseks on vaja: Omistada õpilase edu põhjusi tema võimekusele, oskustele ja töökusele; Omistada ebaedu põhjusi vähesele tööle või valede strateegiate kasutamisele. Tajutud võimekuse kujunemist mõjutavad: Otsene ja kaudne varasem kogemus Julgustamine Psühholoogiline seisund Õpilase tegevust mõjutab ka õpitavasse suhtumine. Lapse kiitmine Kui tihti last kiidetakse? o Eesti emad kiidavad harva: „Pole viga. Polnudki nii halvasti.“ o Ameerika ja rootsi emad väga tihti ja vahel ka siis, kui laps ei tee ülesannet
uutele põlvkondadele on intellektuaalselt üha keerukamate ülesannete la- on aga muutunud hendamisega lisandunud “teaduslikud prillid” (Flynn, 2007). Samuti on arukuse sisu. üheks võimalikuks selgituseks peetud paremat toitumist. Viimane teadaolev väga ulatuslik Eesti õpilaste vaimsete võimete uuring pärineb aastatest 2000–2005, mil testiti üle 8000 Eesti õpilase (va- nuses 7–19) vaimset võimekust ühe tuntuma mitteverbaalse intelligentsus- testi, Raveni progresseeruva maatriksiga (näide Raveni testi tüüpi ülesande kohta on esitatud joonisel 4). 18 Intelligentsus ja erivõimed 1 2 3 4 5 6 Joonis 4. Näide Raveni tüüpi testi ülesannete kohta. Töö praktiliseks väärtuseks on Raveni testi ja hulga isiksuse psühholoo-
Võistlused andeka lapse elus Võistlusmoment on laste ja täiskasvanute igapäevaellu sügavalt juurdunud, eriti Lääne kultuuriruumis, kus konkurents on peaaegu vältimatu. Eriti aktuaalsed on võistlused andekate laste elus. Võistlused ja talendiotsingu konkursid annavad võistlejatele ülevaate nende võimetest ning võimaldavad suhelda samavõrd võimekate ja motiveeritud eakaaslastega. On oluline vahe, kas võisteldakse võitmiseks või selleks, et anda endast parim. Meisterlikkuse saavutamisele orienteeritud lapsed võivad pooldada vastase valikul tugevamat vastast või keerukamat ülesannet, mistõttu nad peavad edu saavutamiseks rohkem pingutama. Need lapsed, kelle peaeesmärgiks on võita, võivad kalduda nõrgema vastase või kergema ülesande poole. Sel juhul on arenguvõimalus väiksem, kuna võit saavutatakse minimaalse jõupingutusega. Andekad lapsed võivad oma võimeid varjata ja võistlemast loobuda eesmärgiga jääda sõprade hulgas populaarseks.
õppimist. 5.Emotsionaalse kohanemise oskused hõlmab õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Õppimiseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad parima keskendumise ning oskus oma õppimist ise motiveerida. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutust nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. Konkreetsed meetodid info ammutamiseks ja õppimiseks kirjalikust ja suulisest tekstist: PQ4R meetod, märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R pn üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks.P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review).Vaata üle- vaata õpitav
(Sh reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon); uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.); Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega; Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; trepist kõndimine; Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite kasutamine) Arengutestid ja hilisem IQ? Ennustav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike. Vanemate juures on saadud vastuolulisi tulemusi. Tuntuimad IQ testipatareid: STANDFORD BINET', WECHSLERI, KAUFMANI, WOODCOCK-JOHNSON-R. 7
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev
neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast
KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või kaitseseisund, mitte tingimata haiglaslik hüperaktiivsus. Samuti võib ka ülemäärane reflektiivsus takistada normaalset õppimist ja edasist toimetulekut elus ning ka sellistel juhtudel tuleb astuda samme sobimatute käitumisharjumuste kõrvaldamiseks. Nemad ei suuda eristada olulisest mitteolulist . Neil võib 20 minutiline kodutöö kesta näiteks tunde. Met. võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Osaliselt mõjutab ka laste k.tempot vanemate ja õpetaja eeskuju. Probleemide
Raskused peidetus asju leidmesega on seotud: Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Kognitiivne areng varases lapseeas (2-6 aastat) Piaget operatsioonide eelne staadium- Süstemaatilise loogilise mõtlemise omandamine ülesandeks on mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks. Tegevused, mida laps juba valdab internaliseeritakse
Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3 erinevat skeemide liiki: sensomotoorsed skeemid (loogika eelsed), tunnetuslikud skeemid(eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine), verbaalsed skeemid (sõnade tähendus ja kommunikatsiooni oskus). Piaget' järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel- tasakaalustamine. 5. Mälu kolmeastmeline mudel ja õppimise kujutamine informatsiooni vooluna mälustruktuurides. Missugused on mälu mudeli põhilised alastruktuurid, neid iseloomustavad jooned Mida saab õpetaja teha erinevates info töötlemise etappides, et soodustada meeldejätmist Mälu kolmeastmeline mudel
Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S. Skinneri järgi keeruliste reageeringute õpetamist operantse tingimise põhimõtteid rakendades? Vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda
moraalsus) Reeglitest ei ole aru saadud Reeglid tulevad kõrgemalt Reegleid teevad inimesed ja autoriteedilt ja neid ei saa muuta. neid saab muuta vastastikusel Tegevuse hindamine tulemuste kokkuleppel. põhjal. Tegevuse hindamine kavatsuste Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle. Jose Linaza intervjueeris lapsi mängude kohta. Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooria Elas aastatel 1927 1987 Areng toimub kogemuste ja moraali mõistetest (õiglusest) arusaamise kaudu. 1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a
Kui stiimul on peidus, on hüvituste edasilükkamine lihtsam. Motivatsiooniteooriate põhitegurite lühitutvustus (teooriates kasutatavad levinuimad tegurid) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Käitumise aktiveerimine & energiaga varustamine Käitumise suundus Motivatsiooni püsivus Emotsioonide osa motivatsioonis Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Käitumise eneseregulatsioon Tahe 1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Kõigi motivatsiooniteooriate sisuks on ettekujutus, et käitumise olemuseks on keskkonnaga kohandumine Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992)
rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust ▪ usk oleneb erinevatest allikatest saadud infost: tegelikud kogemused – kuidas varasemates sarnastes olukordades on läinud?
10% mittediagnoositud lastega) · Agressiivsus + tõrjutus koosmõju eriti oluline ennustaja · Mida varem algavad, seda halvem prognoos Agressiivsus · Käitumisakt, mille tagajärjel tehakse teisele indiviidile haiget. ülemäärane kaklemine, huligaanitsemine, julmus inimeste ja loomade vastu, äkilised vihapursked, püsiv sõnakuulmatu käitumine, suhetega manipuleerimine. püüeldakse oma eesmärkide saavutamisele (mistahes hinnaga) püüeldakse sotsiaalse domineerimise poole, et kontrollida teiste tegevust ja arvamusi kaitstakse ennast tajutud ohu eest · Vanuseti avaldub erinevalt Agressiivsuse tüübid · Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmärki. Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt ärritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed tõrjutud, halvasti koolis
käitumise repertuaaris, kuid neid ei osata konkreetses olukorras rakendada. Nimetatud puudujäägid võivad kaasa tuua probleemse käitumise. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas introvert sust (ängistus, depressioon) või ekstravertsust (agressiivsus, im- pulsiivsus), mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4
seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 4. Sotsiaalkogntiivse õppimise olemus ja faasid 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid
muutusi teise tunnuse väljendumises) 2)Mitteeksperimentaalsed meetodid ( üksikjuhtumite analüüs, kirjeldav vaatlus, küsitlusmeetodid intervjuu ja küsimustiku vormis) 3)Ülevaatemeetodid ( Üldistused hulga uurimuste koondtulemuste põhjal) 2) Millised on olulised võistlusärevuse teooriad, mille poolest need üksteisest erinevad? Katastroofiteooria- Ärevuse eri komponendid võivad vastastikmõjus olles mõjutada sooritust. Omavahel on aktsioonis kognitiivne ärevus e muretsemine ja autonoomne erutus. Mida suurem on kognitiivne ärevus, seda „katastroofilisem“ on soorituslangus ja seda raskem on naasta endisele sooritustasemele. Töötlustõhususe teooria-Ärevus kui kognitiivne ärevus ehk muretsemine. Kõrgenenud ärevuse tingimustes võib see sooritust hoida samal tasemel või isegi parandada! Reinvesteerimine ehk teadvustatud töötlus-Ärevuse tingimustes täheldatav soorituslangus on
sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid mõisteid seda on raske määratleda. Saame eristada andekuse kõige olulisemaks peetud tunnuse, mis peaaegu alati on esindatud. See on inimese eeldus saavutada mingil ühel või ka mitmel alal silmapaistvaid tulemusi. Andekuse definitsioone võib jaotada tinglikult kahte rühma: ühed rõhutavad inimese algeid, potentse (mida enamasti on peetud sünnipäraseks), teised aga juba olemasolevaid võimeid, mis on aluseks silmapaistvate tulemuste saavutamisele (Unt 2005: 14). ,,Andekad on need lapsed, kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Silmapaistvateks tulemusteks võimeliste laste hulka kuuluvad need, kes on näidanud mõnda järgmistest
Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest.
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end i
. Kehalise kasvatuse missioon on juhatada noori liikumiskultuuri ja valmistada neid ette selles osalemiseks. (Noormets, 2001) Kooli õppeprotsessi peaeesmärk on noortele hariduse andmine ja teadmistebaasi loomine, et nad suudaksid oma eluga muutuvas maailmas edukalt toime tulla ning oleksid piisavalt kompetentsed leidmaks endale sobivat tööd. (Noormets, 2001) Kehalise kasvatuse keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine. (RÕK, 2002). Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada.
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
kasvatusprogramme ja/või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Kõrgeteks tulemusteks võimeliste laste hulka kuuluvad need, kes on demonstreerinud mõnda järgnevalt loetletud võimetest kas eraldi või kombineeritult: 1) üldist intellektuaalset võimekust; 2) spetsiifilist akadeemilist võimekust; 3) kreatiivset ehk loomingulist mõtlemist; 4) liidrivõimeid; 5) võimekust tegelda kujutava või näitekunstiga; 6) psühhomotoorset võimekust." (Päiviste, Saul, & Sepp, 2007, 10) 3.1. Andekus Eesti seadusandluses Eestis on andekatele lastele tähelepanu pööramine alles algusjärgus. Käibel on müüdid sellest, kuidas andekad saavad suurepäraselt ise endaga hakkama ja neile eraldi tähelepanu pöörata pole vaja. See eksiarvamus võib viia aga talentide kadumiseni, mida väike rahvas, nagu me oleme, endale lubada ei saa. Õnneks on Eestis kirglikke andekuse uurijaid, nagu
märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides. 4) Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. 5) Üleõppimise ja jaotatud ajas õppimise mõisted. Üleõppimine – õppimine mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist. Üleõppimine aitab õppematerjali paremini meeles pidada. Parimaid õpitulemusi saadakse siis,
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
integreerituse poole. Kasvamine tähendab füüsiliste näitajate suurenemist kasvus ja kaalus, sh konkreetsete kehaosadega seoses. Kuid seda sõna kasutatakse aeg-ajalt ka ülekantud tähenduses, pidades silmas erialast või üldist vaimset arengut: küll see noor õpetaja on viimasel ajal kasvanud ( st tema professionaalsed oskused on märkimisväärselt täiustunud) Küpsus on organismi arenguetapp, mis vastab intellektuaalse ja füüsilise täiuslikkuse saavutamisele. Inimeste puhul saab küllaltki selgepiiriliselt rääkida füüsilise küpsuseni jõudmisest. Siin peetakse silmas organismi füüsilist väljakujunemist noorusea alguses. Vaimse küpsuse mõiste on tunduvalt keerulisem ja raskesti defineeritav. Nii mõnedki tõekspidamised kujunevad inimestel lõplikult välja alles 30. eluaastateks. Lastel kulgeb kasvamine ja areng käsikäes. Pärast organismi füüsilise küpsuse saavutamist on korrektsem rääkida arengust.
8) Naturalistlik intelligentsus osutab inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jms) suhtes. See võime oli eluliselt tarvilik juba ürgaja jahimeestele, korilastele ja põlluharijatele, kuid on vajalik ka tarbimisühiskonnas autode, kosmeetikavahendite, toiduainete jne eristamiseks. 12. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? IQ testid leiavad kasutamist uurimistöös ja psühholoogilisel nõustamisel. 13. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? IQ testide kasutamine koolides üldtendentsina väheneb. Asjatundmatu IQ testide või nende lihtsustatud variantide kasutamine koolis on taunitav. Kognitiivne stiil ja loovus 1. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest?
- Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus. Seda võimekust läheb vaja formaalses koolihariduses, mis omakorda arendab metatunnetust. Metakognitiivne kompetentsus on oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Metatunnetus kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll). Emotsioonid ja motivatsioon - Emotsioonide diferentseerumine - Emotsioonide väljendamise kontrollimine
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
selle puudumisega. Õpilane ei pruugi tüüpilise soorituse puhul kogu oma võimete potentsiaali ära kasutada, kui tal puudub selleks vajadus või motivatsioon. Seevastu maksimaalse soorituse puhul hakkavad peale võimete suuremat rolli mängima situatsiooniga seotud tegurid, nagu tervislik seisund või väsimus, kuid ka eksami või testi tegemisega kaasnev ärevusKui võimekustestid mõõdavad abstraktset vaimset võimekust, mis on sõltuvalt testist kas üldisemalt või kitsamalt määratletud, siis saavutustestid hindavad spetsiifi lises valdkonnas, näiteks mingis õppeaines omandatud teadmisi - Kas kool teeb intelligentsemaks - Peaaegu kõigi alatestide puhul leiti, et kooliskäimisel on tulemustele tugevam mõju kui kronoloogilisel vanusel. Eriti suur oli kooli mõju alatestidele, mis olid seotud verbaalse intelligentsusega - Suvevaheajal IQ langeb
annaabi.ee 
