PUHTA JA TÜHJA VOODI ÜLESTEGEMINE 1. Desinfitseeri käed 2. Võta vajalikud voodiriided ja ühekordsed kaitselinad 3. Tõmba madratsikaitse sirgeks 4. Laota aluslina madratsile ja kääna lina serv ülaotsast madratsi alla (veendu, et lina on mõlemas otsas piisavalt, vähemalt 30 cm) 5. Esmalt kinnita üheaegselt ülaotsa nurgad ja seejärel jalgadepoolsed otsad, pinguldades samal ajal lina 6. Tõmba lina voodi keskelt pingule ja pööra lina ääred madratsi alla 7. Kinnita kaitselina, üleliigne lina pööra madratsi alla 8. Kohenda padjad ja aseta kohale 9. Aseta voodile tekikott õmblused väljaspool. Tekikotile aseta tekk. Haara tekikoti seest teki ja tekikoti ülemised nurgad ning tõmba tekikott ümber teki. 10. Teki ülemine ots keera padjal kahekorra ning tõmba tekk sirgelt voodile KASUTUSEL OLEVA VOODI KORRASTAMINE (kahekesi) · Desinfitseerige käed
....................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia)
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a.
on visuaalne agnoosia, mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- oimu- või kiirusagarates. *KUKLASAGAR- ehk visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.Nägemise vastu võtlemine ja töötlemine, illusioonid ja hallutsinatsioonid. Seljaajus on valgeaine väljaspool ja hallaine seespool, peaajus on see vastupidi. 4 *SELJAAJU ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju vedelikust võetakse proove. Sagedasemad seljaaju kahjustused: Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu Seljaajusisesed või välised kasvajad Seljaaju verevalandus Seljaajupõletikud(müeliidid) Amüotroofne lateraalskleroos(ALS) Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB
............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus..................................................................................................................7 4.2 Toitumine................................................................
Nägemishäired sagenevad alates 75 80 elueast. VÄLISE ABIVAJADUS Vanemad inimesed vajavad abistamist eelkõige liikumisraskuste ja tunnetuslike häirete tõttu. Enam kui neljandik üle 75 a. inimestest vajab abi väljas poolt oma kodu ning selliste abivajadus tõuseb järsult vanemates vanusegruppides. Üle 75 a. kodus elavatest vanuritest on mõnes põhitoimetuses abi tarvis igal kümnendal. Samal ajal tuleb märkida, et osa kõige enam abivajajatest vanuritest on hooldusel ja ravil haiglas. RAVIVAJADUS Rahvastiku uuringute põhjal on haiglaravi näidustust väga raske määrata. Kui kokku liita kõik subjektiivsed ootused kaebuste vähendamise ja haiguste ravi osas siis võib ravi vajajate arv tõusta väga suureks. See hulk suureneb veelgi , kui uuringu ja ravinäidustuseks loetakse ka sellised subkliinilised ohutegurid, mis vaidlematult tõstavad raskete haiguste riski ja mille vastu on olemas efektiivne ravi (kõrgenenud vererõhk)
Olemas aga kaks sõna, kuigi erineva mõistega: parkinsonism ja parkinsoni tõbi. Termin parkinsonism tähistab mitte konkreetset haigust, vaid teatud sümptomite kombinatsiooni (jäsemete värin, jäikus ja kohmakus), mille põhjuseks võivad olla erinevad haigused. Parkinsonismi erivormidest esineb kõige sagedamini Parkinsoni tõbe (85-90%), teisi diagnoositakse palju harvemini. Sekundaarset parkinsonismi võivad põhjustada mõned ravimid, mürgised ained, harva ka peaaju traumad või korduvad ajuinfarktid. Eraldi harvaesineva haiguste grupi moodustavad nn. Parkinson-pluss sündroomid, mille puhul ajukahjustus haarab peale musttuuma ka mõned teised struktuurid, ning ka haigusümptomeid on rohkem kui Parkinsoni tõve korral. HAIGUSE SÜMPTOMID Parkinsoni tõve iseloomulikeks nähtudeks, mille alusel haigust diagnoositakse, on liigutuste ulatuse vähenemine (hüpokineesia), liigutuste aeglus (bradükineesia), lihasjäikus (rigiidsus),
Paljudel loomadel esinevad enne otsest krambihoogu eelnähud, kus loom on rahutu, otsib omaniku lähedust vms. See võib kesta sekundeid, minuteid kuni tunde. (www.koer.ee/Epilepsia_koertel.htm) 6 Epileptilised hood Epileptiline hoog on paroksüsmaalne, stereotüüpne teadvuse, käitumise, motoorsete funtsioonide, tundlikkuse- või tunnetushäire, mis võib avalduda üksikult või mis tahes kombinatsioonis, ja mille põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talituse häire. Epileptiline hoog on lühiaegne (umbes kuni 2 min), see lõppeb spontaanselt tingituna energiaressursside lõppemisest neuronis. Seega üksiku hoo ajal ei jõua kõrvalseisjad või abistajad manustada ühtegi ravimit. (www.noorednoortele.ee/4_Epilepsy/ep_term.htm) Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks.
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks
· Elustamine lükkab edasi bioloogilise surma teket. 2. Tegutsemisjuhised Esmane tegutsemine elustamisel kliinilisest surmast 4 · Kindlusta ohutus sündmuskohal · Selgita välja kannatanu seisund ja elustamisvajadus Kui elutunnused puuduvad · Kutsu appi, kui abi ei ole veel kutsutud, või lahku korraks kannatanu juurest abi kutsumiseks · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2...5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10 ml/kg (700...1000 ml) kestvusega kuni 2 sekundit ühe hingamise kohta. (Nii võib elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile) Juhul kui ei õnnestu saavutada efektiivset hingamist
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE..............................................................................................16 5.DIAGNOSTILISED PROTSED
lahendusvõimaluste rakendamise kohta. Toitumisplaan jägatakse 5-6 toidukorraks. Söömise ajal peaks säilitama rahulikk atmosfäär, milles aeglaselt sööb,väikeste ampsudena, hoolikalt närides (An Evident... 2012: 50). Maksimaalse kopsuventilatsiooni tagamiseks patsiendil om vaja võta Fowler´i asend (Ackley 2008: 189), et rindkere oleks tõstetud. Mati Maasika menüü peab sisaldama peenestatud või lõikatud väikesteks tükkideks toit. Õde saab soovitada istuda laua taga või voodis sirge seljaga (Fowler´i asend), milleks on vaja reguleerida voodi seljaosa. Siis patsient võib aeglaselt süüa temale mitu korda päevas antud portsioone, vajadusel pakkuda hapniku manustamist nina kanüüliga. Tuleviku hingamisraskuse preventsiooniks on parem selgitada võimaluste piirides ning abivahenditega toetatud füüsilise aktiivsuse ja hingamisharjutuste rolli igapäevase heaolu parandamiseks. (Ackley 2008: 189). 17
Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last...
Kui lihaste toonus on nii tugev, et tekkinud on kontraktsioonid, on võimalik pinges lihasesse süstida spetsiaalset lihast lõõgastavat ravimit. Kirjelda füsioterapeudi rolli PCI ravis. Hindab motoorset sooritusvõimet ja kõrvalekaldeid normsoorituse komponentides, teostab füsioteraapia protseduure ja hindab selle tulemuslikkust, koostab koduprogrammi, määratleb abivahendi vajaduse Kirjelda epilepsia mõistet-olemust. Epilepsia – neuroloogiline seisund, mis mõjutab peaaju ja kogu närvisüsteemi ning mida iseloomustavad epileptilised hood. Epilepsia mõjutab kõiki vanusegruppe, kuid lapseea epilepsia puhul tuleb ravi määramisel arvestada laste erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid? Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse
Ülenevad juhteteed paiknevad seejuures peamiselt tagaväätides ning külgväätide välimistes osades, alanevad juhteteed aga eesväätides ja külgväätide mediaalsetes osades. Peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda on spinotalaamkulgla, sirekimp (Golli kimp) ja talbkimp (Burdachi kimp). Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Spinotalaamkulgla suunab talamuse kaudu suurajusse eelkõige nahas paiknevatelt retseptoritelt lähtuvaid signaale. Lateraalne spinotalaamkulgla juhib peamiselt valu- ja temperatuuriaistingutena tajutavat informatsiooni. Primaarsete neuronite kehad on spinaalganglionites. Nende funktsiooniks on närviimpulsside juhtimine keha perifeersetes osades paiknevatelt retseptoritelt seljaaju tagasambasse, kus nad on sünapsite vahendusel
korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne
teatud luukalluse formatsioon. Juhtudel, kus keharaskuse mittekandmine jäsemele on võimatu, võib lubada nn jala puudutust (ingl.k touch weight bearing) kontaktalusega. Et paranemise oleks tagatud, on oluline, et keharaskust lubatakse jalale niipea kui võimalik- sellega vähendatakse võimalust osteoporoosi tekkeks, mida on avastatud juba 2 nädalat pärast murdu. Liikumine ükskõik millise liikumisabivahendiga peab olema ohutu, tagades patsiendile hea tasakaalu ja koordinatsiooni. Juba haiglas olles peab tagama patsiendile kindlustunde liikumiseks abivahendiga. Keharaskuse mittekandmine vigastatud jalale võib eriti vanemaealiste patsientide puhul olla raske- selle õppimine võtab aega. Tavaliselt annab kirurg soovituse pärast operatsiooni kõndida abivahendiga nii, et opereeritud jalg on kontaktis aluspinnaga- see on vajalik selleks, et tagada patsiendi mobiilsus ning pääseda haiglast koju
Asjade kaotamine Kergelt häiritav väliste stiimulite poolt Unustamine Impulsiivsus Sageli vastab enne, kui küsimus on lõppenud Raskusi järjekorras ootamisega Teiste katkestamine või vahelesegamine Liigne jutukus arvestamata sotsiaalseid olukordi Sümptomite laialdasus Sümptomid peavad esinema rohkem kui ühes situatsioonis – koolis, kodus, haiglas, trennis, külas jne Põhjustavad olulist sotsiaalset, akadeemilist või tööalast kahjustust Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine Laste puhul väiksemad õpperühmad Ravimid: KNS stimulandid – metüülfenidaat jt (efektiivne 3/4 patsientidest) Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt) Dissotsiatiivsed häired
Tekib nekroos Millistes elundites võivad esineda muutused pikaaegse hüpertoonia tõve korral? Neerud – neerupuudlikkus Silmad - silmarõhk tõuseb Süda - infarkt, aordi lõhkemine Aju - insult Kuidas hüpertooniatõbi kahjustab silmi? Silmarõhk tõuseb Silmakapillarid lõhkevad Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus? Tuleb ootamatult ja järsku, tromb Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus? Pärast infarkti tekib alati südame puudulikkus, sest infarkti kolle ei taastu. Võib tekkida aja jooksul ahenenud arteritest ja süda ei jaksa seetõttu verd ringi pumbata. Nefroloogilised haigused. Nimeta neerufunktsiooni peamised ülesanded organismis Väljutada jääkained, mürgid Toota hormoone Vererõhu reguleerimine Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia Veetaseme reguleerimine
on tuntud ka vanade juutide ja araablaste hulgas ning Indias. Barbarite invasiooniga 5.-6.sajandil kadusid kreeklaste ja roomlaste meditsiinialased teadmised. Renessansi ajal, kui ka arstiteadus uuesti arenema hakkas sagenesid uuesti viited ishiasele. Ishiase all kannatas ka prantsuse kuningas Louis XIV (1638-1715). Teda raviti edutult looma korjustest valmistatud eliksiiri, rohuteede, eeslipiima ja massaaziga. Et ravi tulemusi ei andnud, alustasid õukonna arstid intensiivsemat ravi: vaheldumisi lasti kuningal aadrit, tehti klistiiri ja kutsuti esile oksendamist. Kaks ja pool kuud kestnud ravi järel kuningas suri. Sellise ravi talumiseks oleks pidanud olema tõepoolest väga hea tervis... Antiikaja teadmistele hakkas uut lisanduma alles 18.sajandi lõpul, mil itaalia arst Cotugnio seostas ishiast istmikunärviga. Murranguks radikuliidi ravis oli 1934.a., mil W.J.Mixter ja J.S.Barr tõestasid, et radikuliidi põhjuseks on lülidevahelise ketta e. diski väljasopistumine ja surve
Füüsilistest tegevustest meeldib kõige rohkem lauatennis, mida käib kord kuus mängimas. 6 Patsiendi võimekus sooritada järgnevaid tegevusi (kood vastavalt funktsionaalsuse tasemete koodidele allpool): TEGEVUS TASE Söömine 0 Pesemine 0 Tualetis käimine 0 Liikuvus voodis 0 Enese välimuse korrastamine 0 Üldine liikuvus 0 Toidu valmistamine 0 Kodu korrashoid 0 Riietumine 0 Poes käimine 0 Funktsionaalsete tasemete kood: · Tase 0: Tuleb täielikult ise toime enda eest hoolitsemisega · Tase I: Vajab varustust või seadeldist 7
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib
võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed,
· Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest · Külili asend peab olema püsiv · Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist · Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede läbitavust · Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse (arvesta võimaliku kaelatraumaga) · Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi Kui kannatanu ei hinga · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused
- Osa neist võimelised omandama põhioskused nt lugemine, kirjutamine ja arvutamine Raske vaimne alaareng - Enamusel olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid mis viitavad KNS kliiniliselt olulisele kahjustusele Sügav vaimne alaareng Orgaanilised psüühikahäired - Ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon - Peab olema mingi kahjustus lisaks nt peaaju - Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne ehk põhihaigus on mingi muu - Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired Dementsus - Sündroom mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg
rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; 3
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Hingamisteede infektsioon on kestnud rohkem kui 10 päeva. Lisanduvad halb hingeõhk, peavalu, näopiirkonna valu, harvem hommikune silmade turse. Paks kollane sekreet. Areneb tüsistusena 5-10 % lastest. Antibakteriaalne ravi. Kõripõletik e. Larüngiit- Põhilised tekitajad on viirused. Öösel örkab laps hödise nutuga, haukuva köhaga, palavikku ei ole. Sissehingamine raskendatud. Raviks kasutatakse jahedat auru. Ravi haiglas. 0,5-4a. lapsed, poisid-tüdrukud- 7:1 Bronhiit e. Larüagotrahheiit- lapsel on palavik, puristav lima ja sülge, viriseb, unetu. Sagedamini vanuses enne 4 a. Nohu, köha. Kopsudes rohkesti räginaid ja vilinaid. AB ei aita. Paranemine vähemalt 1 ndl. Antipüreetikumid vähendavad lihas-ja peavalu. Läkaköha e. Pertussis- Hiinas nimetati 100 päeva köhaks. Levib piisknakkuse teel. Jaguneb 4 perioodi: 1
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool
Uus lastekaitseseadus. Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine. Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel, sh vajadus monitoorida seadusloome uuenduste või puuduste mõju laste vaimsele tervisele. Kodusünnitus Tõenäosus, et laps sureb sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on kodusünnituste puhul 2,4 korda suurem kui haiglas sünnitades. Analüüsiti 80 000 rasedust, sünnitust ja lapse sünnitusjärgset seisundit Oregoni osariigis. Kodusünnitusel on vastsündinutel suurem oht krampideks. Kodusünnitusel suureneb võimalus, et laps vajab kiirelt hingamisaparaati ja ema vereülekannet. Samas: Kodusünnitajatel on vähem rebendeid ja väiksem keisrilõikega sekkumise vajadus 2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%.
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
