Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
(Asser 2010). Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge kontusiooni tagajärjel. Kontusioon e. põrutus on löögi või kokkupõrke (väline jõud) järel tekkinud vigastus, mille korral nahk on terve, kuid näha võib olla kudede verejooksust naha alla tekkinud hematoom (Birkenfeldt 2005). Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavatele traumadele. Fokaalsed neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired, afaasia (Nursi 2011). Joonis 1. Keskmise ajuarteri paiknemine ajus. Joonis 2. Keskmise ajuarteri piirkonnad häiruva funktsiooni järgi. 2. PEAAJUTRAUMA ESMAABI · Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. · Jälgi 24 tundi (ärata öösel 1-2 korda, jälgi ärkamist, teadvust)
Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Mis on hemiparees? Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma. Mis on hemipleegia? Hemipleegia ehk ühepoolehalvatus tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Mis on paraparees? Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Mis on parapleegia? Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega.
Sümptomid mille kaudu tserbraalparalüüs avaldub: · Spastiline - lihastoonuse tõusuga, kahjustunud ajukoor, liikumatud liigesed, düsartria, logopeediline ravi · Atetootiline tahtmatute liigutuste, eriti stressi ajal, düsartria · Ataktiline - häiritud lihaste koostöö, täpsete liigutuste tegemise raskus (tugev kätevärin) · Segavorm kõige enam levinud, võivad kaasneda krambid, kuulmis- ning/või nägemislangus, intellektipuue · Hemipleegia haaratud on üks kehapool, hakkavad väga kiiresti ühte kätt eelistama, motoorne defitsiit suurem ülajäsemetes, enamik on võimelised käima · Dipleegia haaratud on jalad, käte spastilisus on väiksem, häiruvad ka jämemotoorsed oskused (peenmotoorika võib olla täiesti eakohane) · Tetrapleegia haaratud on kõik neli jäset · Tripleegia · Monopleegia PATSIENDI PROBLEEMID
(tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid
Hemoraagilise insuldi puhul vaj. operatsioon( vajalik eemaldada suur hematoom, ajuturse. TROMBOLÜÜSI NÄIDUSTUSED(ACTILYSE) Isheemiline insult Täpne haiguse aeg on teada Pt. ei ole koomas Sümptomid ei ole taandunud Pt. on varasemalt olnud iseseisev, on eeldus paranemiseks Trombolüüsi vastunäidustused Sümptomite tekke algus pole teada või on kestnud üle 4 tunni Totaalne hemipleegia ja bulbuste pööre (väga raske sümptomaatika) Väga kerge kliiniline leid või kiire nähtude taandumine Varasem insult 3 kuu jooksul, või intraserebraalne hemorraagia mistahes eluperioodil Ajukasvaja, aju aneurüsm Aktiivne maohaavand või seedetrakti verejooks Trombolüüsi tüsistused ja kõrvaltoimed Süstekoha veritsus/verejooks Ninaverejooksud Seedetrakti v. Urogenitaaltrakti verejooks
tihedamine ja nuttis ka vähem. Samuti esined neid episoode, kui haige avaldas vastupanu ravimite võtmisele, söömisele, pesemisele, joomisele. Minevikurollidega seondub haigel kurbus/viha/tühjustunne, kuna eluolu on väga palju muutunud ja haigel on raske oma liikumatusega leppida. Tunneb ennast enda kehas ,,vangis". Seisundit halvendasid/mõjutasid mitmed erinevad diagnoositud haigused ja infektsioonid, mis vajavad ravi või sümptomaatilist käsitlust: hüpertensioon, afaasia, hemipleegia, ajuinsult, astma, glaukoom, urotrakti infektsioon. Haige kehakaal on märgatavalt vähenenud, kuna varem kaalus haige 73kg, kuid nüüd haiglas kaaludes 68kg. Samuti oli märgata turseid halvatud kehapoole labakäel (paremal). Samuti esines astma tõttu õhupuudus ja vajas lisahapniku manustamist. Valu haige ei kaeba. Õnnetusjuhtumeid pole enne haiglasse sattumist esinenud. Haigused/seisundid muudavad
Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus. Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e. spastiline halvatus - tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme e. tahtmatuid liigutusi. Perifeerne halvatus lihased on lõdvad, refleksid kustunud. Hemiparees ühepoolne kergem halvatus. Hemipleegia ühepoolne täielik halvatus. Paraparees mõlema jäseme kerghalvatus. Käed/jalad. Parapleegia- Mõlema jäseme täielik halvatus. Tetrapleegia Kõigi nelja jäseme täielik halvatus. Patsiendi abistamine peale insulti: Aitamine söömisel ja joomisel, logopeed, taastusravi ja võimlemine.
sünnitrauma, loote hapnikunälgus meningoentsefaliit vastsündinu hüpoglükeemia väga madal veresuhkur Sümptomid Spastiline jäsemed on pinges ja nõrgad, liigeste liikuvus häiritud, ajukoor häiritud, käte asend veider, intellekt on enam-vähem korras Atetootiline lapsel kehtivad tahtmatud liigutused Ataktiline 10% lastest, tekib nõrkus, tasakaaluhäired, raskusi täpsete liigutuste sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda Tripleegia Monopleegia Diagnoosimine arengu jälgimine laboratoorsed analüüsid MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia ultraheli EEG (elektroentsefalograafia) Ravivõimalused ja prognoos füsioteraapia massaaz, võimlemine
lisanduvad põie talitluse häired. Põhjustavad: spinaalsed traumad, kasvajad, müeliidid, vaskulaarsed haigused. · Ajutüve kahjustus ristuvad sündroomid. Tundehäire kõikide kvaliteedide osas. Samal poolel kraniaalnärvide kahjustus. Vastaspoolel tsentraalne halvatus. Põhjustavad: insult, kasvajad. · Taalamuse kahjustus - kõigi tundlikkuse liikide hemianesteesia. · Sisekihnu kahjustus hemianopsia, hemipleegia, hemianesteesia. ·Ajukoore kahjustus kombineeritud tundlikkuse liikide häirumine. Häiritud lokalisatsioonitundlikkus, diskriminatsiooni tundlikkus, asendi- ja liigutustundlikkus. Perifeersed närvid: närvijuured ja närvipõimikud Perifeerne NV jaguneb somaatiliseks ja autooomseks NSks. Perifeerse NS alla käivad nii kraniaalnärvid kui spinaalnärvid. Spinaalnärvid: närvijuured (eesmine ja tagumine)spinaalnärv
- Tavaline migreen – pole selget aurat, võib olla etteteadmine lähenevast hoost - Kobarpeavalud – ühepoolne valu peas või näos mis kestab harva rohkem kui 2h Mis põhjustab tavaliselt pingepeavalusid? Psühholoogilised faktorid. Kuidas väljendub müasteenia? Mida peetakse sümptomite põhjustajaks? Mis on peamiseks polüskleroosi korral ilmnevaks patoloogiliseks protsessiks? Mille poolest erinevad parapleegia, tetrapleegia ja hemipleegia? Mis on polüsomnograafia? Lühidalt ja üldistatult - mis on narkolepsiate iseloomulikuks tunnuseks ja mis on insomniate iseloomulikuks tunnuseks? Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haigustest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid sh mälu, mõtlemine, arusaamine, õppimisvõime, otsustusvõime - Teadvus ei ole hägunenud - Harilikult kaasneb emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine
- Häiritud on tahtlikud motoorsed funktsioonid - 2/3 juhtudest kaasneb kognitiivne kahjustus, võivad esineda intellekti probleemid Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees o Spastiline hemiparees
Umbes 15%-l kõigist lülisambavigastustega patsientidest esinevad halvatusnähud. Terminoloogia Lülisambavigastus – lülisamba lüli murd või lülide nihkumine Parees – kehaosa nõrkus, osaline halvatus Pleegia – täielik halvatus Põhisümptomid: aju-koljutrauma, kaela-, selja-, niudevalud, tundlikkuse häired, halvatused, spinaalne šokk Parapleegia (-parees) – mõlemapoolne alajäsemete (osaline) halvatus Tetrapleegia (-parees) – kõigi nelja jäseme (osaline) halvatus Hemipleegia (-parees) – ühe kehapoole (osaline) halvatus Spinaalne šokk – vererõhu langus ilma veremahu vähenemiseta ja bradükardia spinaalsete sümpaatiliste närvikiudude katkemise tõttu Näidisjuhtum Üks autojuht helistab mobiiliga häirekeskusesse, et mootorrattur on umbes 20 km kaugusel kõrvalteel õnnetusse sattunud. Lähem informatsioon patsiendi seisundi kohta tal puudub. Häirekeskus saadab kiirabibrigaadi õnnetuspaigale. 532
annaabi.ee 
