Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpioskused - Seoste märkamise ja analoogiate leidmise oskus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riimuv, seoseid, luuletuse, riimuvad, riimi, õpioskused, leidmist, varasemaid, suuremaid, viisidel, loetu, ümbersõnastamine, krull, 2018, õppekava, avamine, töölehed, servas, pass, loevad, täiendadaÕpimappi koostamisel kasutan palju raamatuid, õppeaine materjal ja informatsioon internettist ja ajakirid. Töö eesmärgiks oli luua õppematerjal, mis aitab mulle luua tervikpilti õpitud materjalist, koguda kokku vajalikku, enda jaoks olulist, informatsiooni, et seda siis hiljem uuesti kasutada ja ka täiendada. Õpimapi materjal aitab koostada huvitavat töölehed, tunnikonspektid. Tulevikus, õpimapi abil ma saan tuletada meelde varemõpitut, koguda uusi teadmisi ja luua nende vahel seoseid. Üliõpilase Curriculum vitae ISIKUANDMED Nimi Sünniaeg Rahvus Kodakondsus KONTAKTANDMED Aadress Telefon E-post HARIDUS 1997-2007 2007-2010 2010-2015 TÖÖKOGEMUS 2012- ... TÄIENDUSKOOLITUS & LISATEGEVUSED 2006- 2008 2002-2007 KEELTEOSKUS Vene keel Eesti keel Inglise keel LISAINFO Juhiload Arvutioskus Huvialad Isikuomadused Iseseisev kontrolltöö 1. Millistest riiklikest õppekavadest lähtutakse 2013/14. õa koolide õppetöös
Tegevuse korrigeerimine kõne abil. Tegevuse (sh. õpitegevuse) korrigeerimine eeldab kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni ja intellektuaalse funktsiooni arendamist ning rakendamist. Rõhutada on vaja kõne kui verbaalse mälu ja verbaalse mõtlemise rolli nimetatud psüühiliste protsesside mehhanismina. Nagu varem märgitud, muudab kõne kogu psüühilise tegevuse kvaliteeti, kaasa arvatud taju ning mälu ja mõtlemise geneetiliselt varasemaid liike. Öeldut arvestades saab väita, et kõne on oluline vahend psüühiliste protsesside korrigeerimisel. Isiksuseomaduste korrigeerimine. Nimetatud valdkond sisaldab järgmisi ülesandeid: eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundamine, oskus hinnata oma ja teiste käitumist, maailmavaate kujundamine, adekvaatse enesehinnangu arendamine. Neid ülesandeid täidetakse loomulikult kogu abiõppe käigus. Emakeel (eriti lugemistund)
arengusuundadele. Õpilast suunatakse: väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi; mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektor seoseid ning toimimist; mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides; mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu, Kihnu murre).
sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused:
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
õpilaste tegevust, annab infot nende tegevuse vastavusest või mittevastavusest. Kasutegurid: 1) tagasiside innustab õpilast jätkama harjutuste sooritamist, sest teda jälgitakse, tema tegevuse vastu tuntakse huvi 2) õpetaja annab tagasiside kaudu harjutuse sooritamise õigsusest 3) aitab õpilastel hinnata oma tegevust, mida ta ise ei näe ja objektiivselt ei tunneta 4) võimaldab õpetajal hinnata, kui kiirelt ja korrektselt iga õpilane omandab õpetatava oskuse. Tagasiside aitab luua seoseid harjutuse sooritamisel saadud parameetrite ja lõpptulemuse vahel. Positiivsel tagasisidel on osa õpilaste motivatsiooni väljakujunemisele. Negatiivne ja kriitiline kahanda soovi harjutada. Tagasiside 3 otstarvet: toimib kui juht; aitab luua seoseid parameetrite ja lõpptulemuste vahel; võib toimida motiveerivalt. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime.
Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest. Selle praktiliseks rakendamisks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjali esitatakse väikeste annustena, mis aitavad õpilasel järk-järgult liikuda vajaliku õppematerjali omandamise poole. Lineaar- ehk jadaprogrammid võimaldavad õppida individuaalses tempos, hargprogrammides saab kasutada suuremaid õppematerjaliannuseid kui jadaprogrammides, iga õppeannuse omandamisele järgneb valikvastustega test, väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks õppematerjali poole. c)Õppimise neobiheivoristlikud käsitlused. 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos
Õpistrateegiate edukaks õpetamiseks tuleb õpilastel luua tugev õpimotivatsioon, kindlustada ülesande sooritamiseks vajalik üldine strateegiline, oludest sõltuv teadmine ja luua õpetamise- õppimise kontekst mis toetab ja kinnitab õpetatud strateegiaid. Õpioskuste kujundamine eri vanuses õpilastel Üldiste õppimisoskuste liigid (Weinsteini ja Mayeri näitel) ja nende otstarve õpioskuste mõistmisel Weinstein ja mayer jaotavad õpioskused 5 põhitüübiks:1 Kordamis e. meeldejätmisoskus. Ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Võime reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni lühiajalises mälus. Nt. meeldejäetava info kordamine võtmesõnadega, materjali ümber kirjutamine.2.Arendus ehk seostamisoskus. Ülesanne on luua uue ja juba tuntu seoseid. Ümber
Seletage vähemalt kolm lahti. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad I kooliastmes: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Osaoskuste arendamiseks sobivad II kooliastmes: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; 2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; 3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm);
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie e
omaksid vajalikke õppevahendeid, oskaksid neid kasutada ning saaksid ül-e täitmisel innustava eduelamuse 19. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid (Näiteks Weinsteini ja Mayeri näitel)? Tooge näiteid konkreetsete õpioskuste kujundamisest ühe või teise üldliigiga seostuvalt? (9.1) Üldiste õppimisoskuste liigid (Weinsteini ja Mayeri näitel) ja nende otstarve õpioskuste mõistmisel Weinstein ja Mayer jaotavad õpioskused 5 põhitüübiks: 1. Kordamis e. meeldejätmisoskus. Ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Võime reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni lühiajalises mälus. (Nt. meeldejäetava info kordamine võtmesõnadega, materjali ümber kirjutamine.) 2. Arendus ehk seostamisoskus. Ülesanne on luua uue ja juba tuntu seoseid. Ümber sõnastada edastatud informatsioon, leida analoogiaid, anda seletusi, kuidas uus materjal seostub teadaolevaga
meenutada)? 1) Interferents ehk vastastikune häirumine. 2) Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus. 3) Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud). 4) Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida ei ole mõtet täpselt meelde jätta). 5) Ei korrata küllalt palju ja kohe. 6) Ei looda mõtestatud seoseid. 17. Kas pikaajalise mälu maht on pigem (1) piiratud või (2) piiramatu? Piiramatu. 18. Mis on metakognitsioon? See on inimestele omane võime mõelda ja jälgida oma mõtteprotsesse. Rida autoreid eristab õppimisega kaasnevas metakognitsioonis kahte tahku: mõtteid selle üle, 1) mida teame ja 2) kuidas suuname oma õppimist. Õppimisteooriate rakendused ja sotsiaalkonstruktivistlikud õppimisteooriad 1
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
rääkimine, kirjutamine) funktsionaalset ning kompleksset rakendamist. Ilma toetava juhendajata ei suuda põhikooliõpilane korrektset ning heatasemelist uurimust koostada. Seega seab õpilasuurimuse juhendamine suured nõudmised ka õpetajale. 1. Ettevalmistus uurimistöö kirjutamiseks Uurimistöö kirjutamine eeldab, et õppija on eelnevalt harjutanud uurimistöö jaoks olulisi oskusi: teksti/lõigu peamõtte leidmist, refereerimist, tsiteerimist, sidusa teksti kirjutamist jm. Õpilane peaks olema tuttav materjali kogumise võimalustega, oskama süstematiseerida, analüüsida ning teadma neutraalse ja teadusliku stiili tunnuseid. Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne. Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse
ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine Turvaline keskkond kui näeb halba eeskuju, võib sellest eeskuju võtta Interaktiivsus mänguline tegevus Empaatiavõime
suse põhimõtet. Igas tegevuses saab töölehtede kasutamise osa kesta kuni kolmandiku ajast. Töölehed tõhustavad oluliselt iga lapse kaasatust, tähtsustavad tema individu- aalset panust, jätavad lapsele jälje õpitust. Töölehtedel toodud sõnavara peab aga leidma kohe kasutust loomulikes suhtlussituatsioonides (dialoogid, rollimängud, mini- etendused) ja rühma koostegevuses. Oluline on luua töölehtede ja tegevustes kasutatavate mängude vahel seoseid. Mängud peavad olema lastele jõukohased, keeleliselt ja sisuliselt ette valmistatud. Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen- did, annab võimaluse saada õpetaja ja kaaslaste tähelepanu ja tunnustuse osaliseks. 17 Õpetajaraamat 8. LAULMINE KEELETEGEVUSES
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis nin
3. Õpitut võib olla vaja uuesti selgitada, kui esimesel kokkupuutel uue keelenähtusega ei suutnud õppijad seda täielikult mõista või kui uus kontekst seda nõuab. See soodustab keele omandamist ja annab õppijale teadmise, et kõigest ei pruugigi kohe aru saada. 4. Keeletunnis peaks andma õppijatele rohkelt võimalusi eri tüüpi ülesandeid sooritada ning vältida tuleks õpetajakeskse töö domineerimist tunnis. 5. Õpetama peaks vormi, funktsiooni ja tähenduse omavahelisi seoseid keeles. 6. Keeletunni ülesanded peaksid liikuma harjutavatelt ja jäljendavatelt tegevustelt loovatele tegevustele. 7. Õppijaile peaks andma võimalusi näha, mida nad on õppinud ning kuidas nad on oma õpingutes edenenud. Aktiivõpe Aktiivõppe all mõeldakse õppetöö korraldamist viisil, mis võimalikult erinevate inter- aktiivsete tegevuste kaudu aktiveerib õppijaid ja annab neile oskused saadud teadmisi praktikas rakendada
Võimalus väljendada ühte ja sama mõtet erinevalt ongi kinnituseks, et keelendi tähendus ja mõte on kõneaktis küll seotud, kuid siiski eri nähtused. Suhtlemiseks ei piisa lause koostamise oskusest ja lause tähenduse mõistmisest, vaja on õppida väljendama ja mõistma mõtet. Seosed sõnade vahel: Edukas sõnaotsing kõnelemisel on võimalik juhul, kui sõnavara on inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste rühma, mille liikmetel on mingi ühine (või ühised) semantiline tunnus (funktsioon) ja mis on mingi teise tunnuse poolest üksteisele vastandatud. Paradigmasse kuuluvad keelendid on üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajudes
vaadelda kuidas teised tegutsevad, eemalt analüüsida, ettevaatlik ja enne alustamist soovib saada ülevaatliku pildi, naudib jälgimist ja kuulamist, väldib oma mõtete avaldamist, õpivad hästi olukorras kus nad peavad analüüsima, raporteid koostama, ainult juhul, kui neil on piisavalt aega, ei meeldi esineda inimeste ees, kiirustamine ja tähtaegade pärast muretsemine ei sobi Teoreetik tahavad näha seoseid, üldist pilti, meeldib teha järeldusi ja nende põhjal leida loogilisi seletusi, tugevuseks on analüütiline lähenemine probleemide lahendamisele, perfetktsionist, kes ei puhka enne kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi, huvituvad põhiseisukohtadest, erinevatest põhimõtetest, teooriatest, ratsionaalsed, ,,kas sellel on mõtet?", keerulised olukorrad teadmiste rakendamiseks, tegevus peab olema
seitsekümmend aastat tagasi, kuid on tänapäeval ikkagi kasutatavad (Kampmann, 01). Töö – ja tehnoloogiaõppes on need aga vägagi päevakohased. Siin on siiski tegu ühe mööndusega. Kaasaeg on loonud uue väljakutse interneti näol. Üha võimsamad otsingumootorid on muutnud arusaamist teabetehnoloogiast. Eestis on õpetajad kaasatud õppevara loomisse, näiteks kursustel ―Arvuti Koolis‖. Esmatähtsaks on saanud õpioskused, mis hõlmavad teabe leidmist ja kriitilist valikut. Nii tuleks, Joh. Käisi tööjuhatuse nõudesse, et tööjuhendis peaks kõik teabeallikad ära märkima /3/, suhtuda mööndustega. -11- II S ü n t e e s 2..1. Tööhüpotees teema empiiriliseks uurimiseks 2.1.1. Hüpotees Õpilane on oluliselt: loomingulisem, jätkusuutlikum ja i n t e l l i g e n t s e m kui:
seitsekümmend aastat tagasi, kuid on tänapäeval ikkagi kasutatavad (Kampmann, 01). Töö ja tehnoloogiaõppes on need aga vägagi päevakohased. Siin on siiski tegu ühe mööndusega. Kaasaeg on loonud uue väljakutse interneti näol. Üha võimsamad otsingumootorid on muutnud arusaamist teabetehnoloogiast. Eestis on õpetajad kaasatud õppevara loomisse, näiteks kursustel Arvuti Koolis. Esmatähtsaks on saanud õpioskused, mis hõlmavad teabe leidmist ja kriitilist valikut. Nii tuleks, Joh. Käisi tööjuhatuse nõudesse, et tööjuhendis peaks kõik teabeallikad ära märkima /3/, suhtuda mööndustega. -11- II S ü n t e e s 2..1. Tööhüpotees teema empiiriliseks uurimiseks 2.1.1. Hüpotees Õpilane on oluliselt: loomingulisem, jätkusuutlikum ja i n t e l l i g e n t s e m kui:
poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli. Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, liikumist jms. Mõteldes peegeldab teadvus esemete, objektide olemust, nende vastastikuseid suhteid ja seoseid. 3
16 4. SAKSA KEELT RÄÄKIVATE MAADE KOGEMUS Andekatele suunatud hariduslikest meetmetest rääkides ja erinevate maade kogemusi võrreldes on oluline meeles pidada, et igas riigis on andekate haridus oma spetsiifilises arenguetapis ning tuleb arvestada kohalikke omapärasid. Seega ei saa kindlasti üks-ühele teistest maadest andekatele mõeldud programme või tegevusi üle võtta. Küll aga on huvitav ja rikastav teada, mil määral ja mil viisidel mujal Euroopas andekusega tegeletakse ning miks mitte mõningaid mõtteid ka Eesti jaoks tallele panna. Käesolevas peatükis annan Anna Hermanni ja Baruch Nevo artikli ,,Gifted Education in German-speaking Countries" (2011) põhjal lühiülevaate saksa keelt rääkivate maade Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemusest andekate hariduses. Nagu Eestis, nii ka saksakeelsetes maades, on andekusele pedagoogikas eritähelepanu pööramine küllalt värske ilming
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
(Sepp 2010: 20-21) Ülevaatlik on saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagneri ja tema meeskonna koosatud andeka lapse omaduste jaotamine kolme liiki: õppimise ja mõtlemise alal; töössesuhtumise ja huvide alal; sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, otsivad nähtuste ühiseid ja erinevaid omadusi, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult (Unt 2005: 32) Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult (seda omadust nimetatakse perfektsionismiks), on enesekriitilised, sageli ei jää
(vaid kaitsmiskomisjonide ettepanekul). MILLES ON KOKKU LEPITUD? Uurimistöö koostamise nõuded on esitatud kooli uurimistööde koostamise juhendis. See on dokument vajab igal uuel õppeaastal täpsustamist. Uurimistööde koostamise juhend on dokument, kus on kirjas nõuded ja selgitused kõigi uurimistöö läbiviimise ja juhendamise etappide kohta. Uurimistöö ainekursus on koostöö erinevate õppeainete, aineõpetajate ja koolitöötajate vahel. Neid seoseid tuleb luua ja toetada. Nii näiteks korraldati 2010. aasta kevadel ühele selle lennu õpilastele uurimuslik õppepäev Aegna saarel, kus olid rakendatud koos ettevalmistava tegevusega uurimistöö koostamise erinevad etapid. Eriti vajavad toetust ja julgustust need õpetajad ja koolitöötajad, kes vahetult pole seotud uurimistöid koostava lennu õpilastega õppeprotsessi kaudu eeskätt uurimistööde juhendamisel. Seda toetavad valikkoolitus, ühtsete
endale. Vahend mõtetete vahendamiseks ja intruktsioonide andmiseks. Enda ja teiste müjutamine (sise-ja välisküne). Sõna ja mõiste POLE sama! Mõiste baas on taju. Kõik algab sellest, kuidas me maailma tajume. Sõnavara õpetus tähenabki varajases klassides, et tutvustame objektide tunnuseid ja alles siis anname neile sõna. Reaalne keel avaldub ainult kõnes!! Tuleb eluskeelt uurida! A. Potebnja Rõhutas kõne ja mõtlemise vahelisi seoseid. -Keel vahendab künelejat ja maailma. - sõnatähendus on mõtlemise ja teadmiste suhe. Oleme mingid teadmised saanud nt kõnet tajudes, nüüd peame seda seostama kuidagi tähendustega mingitega. Et ühte ja sama asja tajuvad lapsed erinevalt, see sõltub, mis teadmised neil on ja kuidas nad oskavad neid kasutada. - sõnu mõistetakse erinevalt. Lapsel pole algul mõisted (ei mõtle mõistetega), see kujuneb välja veidi hiljem
... 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada................................................................................................................. 23 VÄIKESED ASJAD ........................................................................................................... 23 KUS ON MINU NINAKE? .................................................................................................. 24 PANE PART PRÄÄKSUMA ............................................................................................
omandavad uusi oskusi-teadmisi üsna lihtsalt. Valdavaks mõtlemisvormiks on veel kaemuslik-kujundiline, kuid lapsed on uudse teabe mõtestamises oskuslikumad kui enne kooli. Samas opereeritakse põhiliselt konkreetse infoga ja abstraktse info töötlemine pole väga tulemuslik. ➧Õpioskused, metatunnetuse ja eneseregulatsiooni kujunemine. Selles vanuses lapsed õpivad õppima - kuidas olla tähelepanelik, kuidas jätta meelde ja kuidas nt luua seoseid uudse ja tuttava info vahel. Lapsed hakkavad neid protsesse teadvustama, millele saab ehitada enesejuhtimisoskused. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste kujunemine. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele. ➧Teadmistes lähiümbrusest ja maailmast. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Lapsed mängivad endiselt meelsasti, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas
õpetamine) kaudu. Kõnearenduslik töö lapsega leiab aset lapse loomulikus keskkonnas. Tekstiloomeoskuse õpetamine 6 Tegevusuuringu võib jagada kahte staadiumisse: diagnostiline staadium, mille käigus probleeme analüüsitakse ja hüpoteese arendatakse, ning teraapiline staadium, mil hüpoteese kontrollitakse teadlikult suunatud eksperimendi muutuvates tingimustes. Tegevusuuring hõlmab planeerimist, tegevust ning faktide leidmist tegevuse tulemuste kohta (Smith, 2007). Tegevusuuringut viiakse läbi soovitavalt sotsiaalelulises situatsioonis. Välja võib tuua mõned valdkonnad, kus on võimalik rakendada tegevusuuringut: 1) õpetamismeetodid – asendades traditsioonilise meetodi avastusmeetodiga; 2) hinnangumenetlus – täiustades isiklikke pideva hinnangu meetodeid; 3) uuringu läbiviija arendamine töö ajal – täiustades õpetamisoskusi, arendades uusi
annaabi.ee 
