Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krull, kasvatusstiil, vaenulik, sooroll, soorolli, viidatud, rein, ranguse, äärmuslik, eneseaustus, kombinatsioon, psühholoog, kombinatsioonid, kõikelubatavus, direktor, lapsevanem, magistritöö, autoritaarsed, autoriteetsete, vanemlik, soorollid, seletatakse, kasvatusest, kasvatusstiilid, poisse, kaldub, omapead, poisi, peatükiks, psühholoogiaväidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll
distsiplineerimisoskust rõhutavad kolleegid. Normaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele samal ajal väheneks. (Nt. Klassis, kus lapsed istuvad hiirvaikselt, õpivad nad vähem, kui klassis, kus õpetaja lubab omavahelist töist vestlust) / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis. Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isikuomadustest.(Nt. Ei alluta korrale, õpetaja püüab alternatiivide abil saavutada distsipliini, raudne distsipliin ilma austuseta, austusest tulenev distsipliin) Individuaalsel tasandil
komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast.
Küll on innustatud peresid ja diabeetikuid võtmaks perearstilt suunamiskirju psühholoogide juurde, aga seda on ikka veel vähe. Loodame, et ühise töö tulemusena jõutakse kunagi selleni, et diabeetikute rehabilitatsiooniplaani, hakatakse märkima ka regulaarse psühholoogilise nõustamise vajalikkus, et õppida elama koos diabeediga, mis on kaaslane kogu eluks. Kasutatud kirjandus 1. Ilanne-Parikka, Pirjo; Kangas Tero ,,Diabeet" Medicina 2000 2. Krull, Edgar ,,Pedagoogiline psühholoogia" 2000 3. Ajakiri Diabetes suvi 2003 (Nr. 16) "Kui meie lapsel on diabeet" Monika Loit Päevakliiniku "Õunake" psühholoog; 4. Diabetes sügis 2002 (Nr. 15) Mida teab lapse diabeedist õpetaja? 5. Diabetes kevad 2002 (Nr. 14 Suhkruhaige lapse probleemid seoses insuliini süstimisega ja ootused õele nende probleemidega toimetulekul Maia Osadti Tartu Meditsiinikooli diplomand 6. Diabetes II 2000 (Nr
kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna vanematel on oma elu korda seadmisega raskusi. Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil kujunevad oma arusaamad elust, kas ühiskonna poolt vastuvõtlikud või siis väärad. Väära arusaama all võib mõista teiste inimeste kallal füüsilist vägivalda kasutades, kuna
ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng peab kinlustama neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seetõttu on õpilastel murdeeas sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskooli üks olulisemaid kasvatusülesandeid. Kasutatud kirjandus. 1. Butterworth, G.Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus 2. Krull, E. (2000) Pedagoogilise psühholoogia alused. TÜ Kirjastus
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3.
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumi
käitumismallide õpetamist, aga ka käitumisreegilte kehtestamist. Küllalt sageli tulevad sellised agressiivsed lapsed perekondadest, kus karmid ja läbimõeldamatud karistused vahelduvad vanemate täieliku ükskõiksusega. Selline käitumismall teeb lapsed paratamatult veidi paranoiliseks või võitlushimuliseks (Goleman 2001, 279) Me ei kasvata kodus lihtsalt last, vaid tüdrukut või poissi. Laste arengus on oluline mõista tüdrukute ja poiste soorolli, sooidentsust, soopüsivust, silmas pidades konkreetse rahvuse ja kultuuri traditsioone. Arengut mõjutavad ka indiviidi kaasasündinud omadused ning keskkonna tegurid. Eriti varases lapseeas vajatakse kodu, täiskasvanute kõigekülgset tähelepanu ja kindlapõhjalisi inimsuhteid, mis pakuvad lapsele- tüdrukule või poisile- tuge ebakindluse perioodil tekkivate probleemide lahnedamisel (Leppiman 2002, 5). Vanem ei tohiks hetkekski unustada, et tema laps matkib teda.
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see tei
puudub ühene ja täpne selgitus. Kuid sotsiaalsete oskustega kasutatakse erinevaid samatähenduslikke termineid nagu sotsiaalne kompetentsus, isikutevaheline intelligentsus, isikutevahelised oskused, suhtlemiskompetentsus, suhtlemisoskused jne. 9.2. Sotsiaalseid oskusi on defineeritud peamiselt kolmest kristeeriumist lähtuvalt (Gresham ja Elliot, 1984, viidatud Caldarella & Merrell, 1997 järgi; Merrell, 1998): Kaaslastepoolse aktsepteerimise definitsiooni põhjal on sotsiaalsed oskused sellised laste ja noorukite käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas. Käitumusliku definitsiooni kohaselt suurendavad sotsiaalsed oskused spositiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse, karistuse tõenäosust.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline areng..............................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö..................................................
lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel
Hiljem võeti kasutusele hargprogrammid, mis võimaldavad lisaks individuaalses tempos töötamisele kohaneda ka õpilaste eelteadmiste ja oskuste erinevustega. Käitumise modifitseerimise metoodikat iseloomustab püüd kutsuda esile muutusi käitumises positiivsete vahenditega, ignoreerides sobimatut ja tasustades soovitavat käitumist. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2. TÜ Kliinikum = Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehekülg. Psühhiaatriakliinik. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/psyhhol/ps_ph_seletused. htm (14.märts 2009) 3. Väikese Alberti pilt. http://lijonoli.wordpress.com/2008/11/08/all-psyched-up/ (21.märts 2009) 14
Suitsetamist peetakse sageli suhteliselt väikeseks paheks, vähem kahjulikuks kui muude mõnuainete tarbimist. Kuigi on teada, et suitsetamine ohustab suitsetaja enda ja nn. passiivsete kaassuitsetajate tervist, ei seostata suitsetamist asotsiaalse käitumisega. Samas näitavad mõned uurimused, et on alkoholi kasutajaid, kes ei suitseta, aga ei ole suitsetajaid, kes ei kasutaks alkoholi (Coggans & McKellar 1995, viidatud Kraavi 2001: 85 järgi). Tubakatoodete proovimisega alustavad poisid varem kui tüdrukud. Üle poole küsitletud noormeestest proovis suitsu 12-aastaselt või nooremalt, tüdrukute hulgas on sama näitaja 37%. Nii poiste kui tüdrukute hulgas alustatakse regulaarset suitsetamist, nagu ka alkoholi tarvitamist, peamiselt 14-aastaselt. 10% poistest on aga juba 12-aastaselt olnud regulaarsed suitsetajad. (Allaste 2008: 17 )
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad
kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine.
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida kauem laps näeb agressiivsust, seda kauem kestab vägivald. Agressiivsust võivad põhjustada ka peresuhted. Näiteks vanemate lahutus, siis nagu laps mõtleb, et kui on paha , siis ei saa ema temaga hakkama ja isa tuleb tagasi või laps tunneb, et on süüdi vanemate lahutuses. 2. Teiseks on kasvatusstiil ja kaksikmoraal sõnadega pidevalt keelatakse, kui tegelikult ikkagi lubatakse ja siis võtab laps kaksikmoraali omaks. Laps hakkab valetama, et tema pole midagi teinud. Õppetegevuses tuleks saavutada hüperaktiivsel lapsel tähele panu organiseeritud tegevuses. Koolieelikut võib tegevuse juures häirida iga väiksem detail, mis ei esine igapäevases töörütmis. Kohanemisraskustega lastel sobivad väikses õpilaste arvuga ja erimetoodikat kasutavad koolid, lasteaiad
Kaaslastega suhete kujunemine. Vahetu elukeskkonna ja massikommunikatsiooni mõju. 9. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? Rangu – Kõikelubavus Armastus - Vaenulikkus 10. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. 11. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks? Üheks laste ja noorukite eakaaslastega lävimise iseloomu kajastavaks aspektiks on sõprussuhete loomine ja areng. 12. Kas õpilasrühmituste ja sõpruskondade tekkimine ja olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või takistab seda?
novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse.
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
vanema suhtluses, sünkroonimise ja häälestumise protsessid, selge kommunikatsioon, kiindumus, autonoomia toetus. Uurimistulemus: lapsevanema kasvatusstiilil on oluline roll lapse heaolu, sotsiaalse kompetentsuse, akadeemilise soorituse ja psühhosotsiaalse arengu tagamisel ja probleemse käitumise vähendamisel. Me ei hinda lapsevanemate kasvatusstiili vaid nende oskusi. Erinevas vanuses ja olukorras erinev kasvatusstiil. Kasvatusstiili mõju kõige tugevam imikueas ja varajases lapseeas (mõjutab arengut), noorukieas väheneb (suureneb eakaaslaste mõju). Vanemad mängivad kriitilist rolli nooruki sotsiaalses arengus (sotsiaalne kohanemine, kuritegevus, uimastite kasutamine). Hindamine- järjepidev protsess, mille käigus jälgitakse, kogutakse, salvestatakse infot, et vastata küsimustele ja teha otsuseid inimese psüühilise ja sotsiaalse funktsioneerimise osas. Laste ja noorukite
annaabi.ee 
