Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening................................................................................................................... 7 Ülekaalulisus........................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus....................................................................................
Aeroobseks treeninguks nimetatakse südametreeningut ehk lihtsalt vastupidavustreening. See ennetab südamehaiguste riske ja nendest tulenevate tüsistuste teket. See parandab südame tervist, vähendab kolesterooli jms. Sobiv oleks näiteks jalutamine reipalt pool tundi päevas, viis kuni seitse korda nädalas. See teeb kokku optimaalselt 3-4 tundi päevas. Samuti võid saada piisava kehalise koormuse, kui teed päevas vähemalt 9000 sammu. Kas venitamine/venitustreening on vajalik? Venitamine on väga oluline, tagades kudede ja lihaste parema verevarustuse ja elastsuse.Iga inimene võiks end venitada nii sageli, kui võimalik- ideaalis kord päevas. Eriti oluline on venitus peale pikemat liikumisharrastust või füüsilist treeningut. Alusta lühikestest, 10 sekundilistest veniustest. Hiljem tee pikemaid, 30 sekundilisi venitusi. Venitades ära tee nõksutusi edasi-tagasi see nimelt ei tõhusta venitust, vaid suurendab ohtu, et viõid endale viga teha.
Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11
Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Venitamine Sooritades venitusharjutusi osutate oma organismile hindamatu teene. Alguses ei pruugi venitustreening piisavalt haarav olla,kuid peagi mõistate venituste kasulikust ja tunnete sellest mõnu.venitusharjutused keha paremaks tunnetamiseks ja liigutuste kontrollimiseks on võrdväärselt olulised nii võistlussportlastele kui ka algajatele. Venitamise tähtsus sportimisel: Laieneb liigutuste ulatus liigestes,liigutuse muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb kordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge-
organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga. Venitusi tuleb teha sageli, soovitatavalt iga päev. Venitada tuleb kindlasti pärast iga pikemat
Strechingut tehes tuleb meeles pidada: • Harjutustele peab eelnema soojendus vähemalt 5 min. • Jäigemat kehapoolt tuleb venitada esimesena. • Erineva elastsusega lihaseid ei tohi venitada koos (nt. reie tagumised lihased). • Venitada võimalikult lõdvestunud lihast. • Hoiduda valust- valu näitab, et midagi on valesti. • Kunagi ei tohi ületada valuläve. • Vältida vääraid ja äärmuslikke piirasendeid. • Venitustreening pole võistlus kaaslasega. • Keskenduda korraga ühele lihasele. • Venituse tugevus peab venituse jooksul tõusma- kuid äkilisi ja järske liigutusi ei tohi teha. • Venitusasend tuleb sisse võtta aeglaselt ja seejärel hoida asendit. • Õieti õpitakse venitama regulaarselt venitades. 110 7. Vetelpääste
annaabi.ee 
