mida kästakse, ei ole veel suur) 2)laps on subjekt(lapsega arvestatakse, tal on õigus arvamusele). o Manipuleerimise põhitunnused: SUND (teine teeb, kuna kardab karistamist) ja PETTUS (teine ei saa aru, mis toimub), "kui-siis", hirmutamine, emotsioonidel mängimine=kannatuse väljendamise kaudu nt ma olen nii haige, ole nii hea ja aita mind, armastuse väljendamise kaudu nt kui sa mind armastaksid, siis sa seda ei teeks. o Motiveerimine saab aru mis toimub ja see on kasulik selgitamine (kasudest, TEISE väärtuste ja vajaduste kaudu), tasu kaudu, tunnustamise kaudu/KIIDA!. Motiveerimine toob eelduse vastutustunne tekkeks. 1)ISIKLIK ASPEKT- väärtuste ja eesmärkidega kooskõlas. 2)VALIKUVABADUS see on kohustuse vabatahtlik võtmine. Et koristada koos- rääkida lapsega perekonna eesmärkidest. Lapse motiveerimisel peaks põhirõhk asuma huvi tekitamisel.
enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused kehv lühiajaline koolitus madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse
tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis.
Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures.
selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks (1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ...........................................................................................................
pedagoogilis-psühholoogilisele hindamisele, vaatlusele, lisateabe koondamisele ning meditsiinilistele uuringutele ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud 8 testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. Kui kool nii otsustab, tagatakse andekale õpilasele individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) mainib andeka lapse ära ühel korral: ,,Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja."
1.2.Õppeviis ……………………………………….……………….…. ...….11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ………………....…………….………….........12 K o k k u v õ t e ………………………………………………………………......19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s ……………………………………….................……..…21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). ―Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele‖. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad
1.2.Õppeviis ..................................................................... .......11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ...........................................................12 K o k k u v õ t e ..............................................................................19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s .........................................................................21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad
Natukene läks sel perioodil hädasolijatelt kõrvale, et inimesed hakkasid edale keskenduma. J-J. Rousseau (1712-1778) - Prantsuse filosoof, asetas lapse individuaalse pedagoogilise teooria keskmesse. Oluline, et tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega. Kasvataja peab last kohtlema austusega, sest laps teab ise, mis on talle hea (uus suundumus). Ütles, et kasvataja pole ainult lapsevanem, vaid ka kõik ümbritsevad inimesed, asjad. Laps ei ole objekt, vaid subjekt. Ütles, et inimene on oma põhiolemuselt hea. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilisestest, ega majanduslikest kaalutlustest, vaid inimene peab elama vastavalt oma olemusele. Oluline on lapse uudishimu kasvatamine, laps peab otsima ise teadmisi, olema algataja pool. Pooldas karmi karistust eksimuse korral. Prantsuse revolutsioon (1789) vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks
kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. Vormimine ja tasustus. Tasustamine tasustada keskmise sagedusega, muutuva intervalliga. (mänguautomaat) Õpetaja peab looma õpilases tasustusootuse. Vormimine järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. (ulatuslik materjal jaotatud osadeks ja lõpuks kompleksoskuse kujunemine) Eripära inimõppimisel - järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. Programmõpe, õp. masinad. Programmõpe - (Skinner) Õppematerjal väikestes annustes koos vastustega. (programmeeritud õpikud ja õpetatavad masinad) Jadaprogramm, õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Hargprogramm töötempo ja õppesisu individualiseerimine
tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad.
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
isekeskis kui ka õpetajaga. Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks)
Inimese käitumist suunab enesekinnitus. 31. Suunatud avastusõppe kui õppestrateegia olemus. Suunatud avastusõppe 5 faasi, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. (8.1) Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel
Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö, • lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, • lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine nii palju, kui see võimalik on, • ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku
60 minutit õppetööd teises keeles, kuid see võib piirkonniti varieeruda. Eelnev kokkupuude teise keelega on vajalik selleks, et õpilased suudaksid keskkoolis edukalt üle minna selles keeles õppimisele. Keskkoolis õpetavad teist keelt emakeelena kõnelevad või seda emakeelega võrdsel tasemel valdavad õpetajad ja kogu õppetöö toimub üks või kaks aastat teises keeles, välja arvatud esimese keele õigekirja- ja kirjandustunnid. Sel ajal läbivõetav õppekava on põhiliselt sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et kõiki aineid õpetatakse teises keeles. Järgmistes klassides (alates üheksandast kuni üheteistkümnendani, millega lõpeb keskkool Quebecis) õpetatakse teises keeles valikulisi aineid, näiteks ajalugu, geograafiat ja matemaatikat. Quebecis on teises keeles läbitavatel kursustel sama
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp
2000: 97). Samas on vaja õigesti hinnata iga lapse võimalikke eeldusi, arendada neid optimaalse koormuse juures organismile soodsas suunas. 2008. a osalesid 24 Läänemaa kooli uuringus "Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides". Uuringu aruandest kultuuriministeeriumile selgub, et 92,6% küsitletud koolidest on loonud enda kooli juurde lisaks spordiringe. Kuigi Läänemaa õpetajate arvates on nende maakonnas kehalise kasvatuse tingimused rahuldavad ning riiklik õppekava sobiv, on viimase 5-10 aastaga õpilaste oskused ja kehaline võimekus oluliselt halvenenud. Küsitluses osalenutele teeb muret noormeeste kehaline ettevalmistus kaitseteenistusse minekuks, mitterahuldavaks hindas seda 13% ja rahuldavaks 73% uuringus osalenud läänemaalastest. Kehalisest kasvatusest puudumise põhjuste kohta oli huvipakkuv Läänemaa õpetajate arvamus, mille kohaselt on 65% õpilastel selleks tervislikud põhjused, mida on üle
struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel
märkamine ja riskifaktorid) - Õpiprobleemsete (õpiraskustega) laste aitamine Sotsiaalpedagoogika on vastand materiaalsele abile, mille eesmärk on parandada keskkonda Sotsiaalpedagoogika peab parandama intellektuaalset keskkonda st , et sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas Siin ja praegu lähenemine P. Feire 1921-1997 brasiilia kasvatusteadlane Kasvatus ei saa kunagi olla poliitiliselt neutraalne Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika Sotsiokultuuriline innustamine jõustamine (tänapäeval); äratada inimene ise üles teotahtlikkusele, et ta hakkaks enda elu ise muutma KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001) KOKKUVÕTTEKS Reformatsioon
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse. Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt. (Tallinn, Koolikiusamine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine) 6 Mis takistab kiusamisest kõnelemist: - Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida - Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda. (Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada:
Tunnetamine algab väikelastel tegevusest, muutub siis kujutuslikuks ja kujundlikuks ja tänu keelelise mõtlemise täiustumisele lõpuks sümboolseks. Et muuta suuline esitlus noorematele õpilastele efektiivsemaks, on Bruner soovitanud õpetamisel kasutada materjali narratiivset ehk jutustuslikku esitust, mis vastab paremini laste mõtlemisviisile. Professionaalne õpetamine algab seose loomisest nende teadmistega, mis õpilasel parajasti selle teema kohta olemas on. Spiraalne õppekava. Võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Iga spiraali täispöördel käsitletakse teemat laienevalt ja süvenevalt. Avastuslik õppimine. Õppimine peaks koolis toimuma hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Rollimängud ja simulatsioonid. Sel viisil saab modelleerida nii reaalseid kui ka väljamõeldud sündmusi. Õpilased ei suuda sageli aga oma tegevusest üldistusi teha, mis võimaldaksid kasutada õpitut uutes situatsioonides
Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist. Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest. Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine 3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga Loeber, 1990: Imik raske temperament 3 1 aastane hüperaktiivsus
Oppositional behavior oppositsiooniline käitumine, pedagoog. Kui kasutab psühhiaater siis ütleb, et tõrges- trotslik käitumine. Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD PROBLEEMSE LAPSEGA. Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 4 2. PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS Riskifaktorid seoses probleemide süvenemisega: Mitmekesisus Varane algus Sagedus Mitmekesine ümbrus + hüperaktiivsus. Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga, probleemid sagedasti, mitmekesises ümbruses ja saavad alguse varajases eas.
jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles teadmine esitatakse. Integratsioon on pigem sisemine tegevus, mis järgneb diferentseerimisele, selgitas P. H. Hirst (1965). Vaid teadmiste vorme õppivatel lastel avaneks vähehaaval võimalus moodustada pilt sellest, milline maailm tegelikult on. Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise
Neil pole seda kujutlusvõimet, et midagi kokku valetada. Nende kujutlusvõime on null. Kui midagi silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, siis ta ei kujutagi ette asju. Töö tunnis peab olema iseseisev! Seda saab jälgida ainult õpetaja. 45 minutit iseseisvat tööd ei toimi. Õpetaja peab olema kogu selle aja valmis üle seletama ja selle käigus peab õpetaja leidma kesktee, kui palju juhendada on hea, et laps siiski teeks iseseisvalt tööd. Laps peab saama abi, aga teda ei tohi üle aidata. Iseseisvaks tööks ei tohi anda asju, mida pole õpetatud. Õpetaja on suunaja iseseisvas töös. Iseseisva töö ülesanded peavad mahtuma lähima arengu tsooni. Läbi matemaatika saab ja tuleb arendada lapse väljendusoskust ja kõnet. Matemaatikas on ülesandeks sisse tuua kogu matemaatiline sõnavara. Selle teadmist kohe ei nõuta.
laps, seda rohkem saab aru, et temaga midagi valesti ja suhtuvad kriitiliselt et jälle keegi tuleb ja tahab teada, mida tal viga on ja mis temas valesti on ja mida ta ei oska. Tulemuste tõlgendamisel tuleb numbrite taga ikkagi inimest näha! Ja numbrite sisu tuleb lahti seletada, et tuleb sisu tasandil rääkida rohkem. konfidentsiaalsus! Laste kohta ei tohi jagada infot sellele, kellesse see üldse ei puutu. Nt bussis räägitakse. + raportites muuta laste nimed, andmed jne. *individuaalne lähenemine tuleb arvestada ka vanusega. Et mis ülesandeid valime, mis vahendeid jne. Arvestada laste eripäradega. ET kuidas sellega arvestada last uurida. Ka tuleks arvestada laste kultuuriliste eripäradega ja perekondlikke taustu (üksikvanemad, kärgpere, kakskeelne pere jne). Lapse uurimiseks tuleb saavutada sisuline ja hea kontakt. Lapsed avanevad siis, kui nad tunnevad end turvaliselt ja hästi, kui neil on hea olla. Vahel on selel jaoks vaja tööd teha, et see saavutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
