Et saaks muretut elu elada - mille jaoks? Ja. Nii. Edasi." Õpilased veedavad 8 tundi päevas Tartu Kutsehariduskeskuses selleks, et kellekski saada, et midagi õppida ja kuhugi jõuda. Seda kõike selleks, et tulevikku kindlustada. Selleks, et õpilased saaksid end hästi tunda, peavad nad kooliga rahul olema. Selleks, et teada saada õpilaste rahulolu viisime läbi küsitluse. Tehtud küsitlus andis meile väga palju infot selle kohta, mida õpilased tegelikult kooli elu- olust arvavad. Väljatoodud negatiivsed ja positiivsed küljed, jõudes kooli juhtkonnani, annaks väga palju mõtteainet ning suuna, kuhu minna ning mida paremini teha. Suitsetamise ja tagasiside andmisega peaks kool rohkem vaeva nägema, sest need on suurimad probleemid hetkelises koolielus. Rõõm on aga tõdeda, et positiivsed kogemusi ja vastuseid tuli õpilaste vastustest rohkem välja kui negatiivseid, mis tähendab, et õpilased hoiavad oma kooli ning saavad aru selle vajalikkusest.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile................
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................................
Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi lugesin. Selle kirjutas üks I
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist................................. 1
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
täiesti kindel ,et koolisotsiaaltöötaja puudumine koolis on sama hea kui direktori puudumine. 8 Lisa Tabel.1 Koolisotsiaaltöötaja kliendid Koolisotsiaaltöötaja kõige tihedamini külastavad õpilased,õpetajad,vanemad ,kellel on probleeme.Kõige vähem kool kui süsteem.Ühel tasemel külastavad koolisotsiaaltöötajat kõik õpilased,vanemad ja õpetajad. Tabel.2 Kas koolisotsiaaltöötajat on vaja? Kõige enam arvavad koolisotsiaaltöötajat vajavat õpetajad.Järgmisena õppealajuhataja ,siis direktorid .Muu ameti pidajad ei pea eriti koolisostiaaltöötaja ametit vajalikuks 9
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
Õpikeskkonnad Hea õpikeskkond, mis hõlmab kooli ja kodu, on inimesele tähtis teadmiste omandamiseks ja korralikeks õpitulemusteks. Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austavad sind, ei tuleta m
KERLI menüüsse kuuluvad ka maitsvad koogid. Uus e-kool Kooliperet üllatas pärast vaheaega see, et e-kool oli endale vahepeal uue välimuse saanud. Esimestel päevadel ei saanud õpilased vaadatagi, mille eest hinne oli pandud. Seetõttu uurisimegi, miks e-kooli üldse muudeti ja mida õpetajad ja õpilased sellest arvavad. Ajalooõpetaja Leigi Molodõk ütles, et temale absoluutselt ei meeldi uus e-kool. Esiteks on see väga aeglane, kiri liiga väike ja seda on silmaga halb vaadata. Matemaatikaõpetaja Sirje Koitmets rääkis, et kui peab minema ajaga kaasa, tuleb sellega leppida. Tänu e-kooli uuendustele tekkis õpetajatele lisakoormus. Sirje Koitmets ütles, et puuduvad ka kasutajagrupid lastevanemate jaoks. 8
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koo
Lennart Meri kõne 1997 Vabariigi President Hugo Treffneri ausamba avamisel Tartus 25. mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui palju on treffneri poisse
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded............................................................................................................................4 L
17 sokid või sussid ning nende pläkerdamine võõraste ükskõiksuse tõttu ajas kopsu veits üle maksa. Seega võtsime kahe tüdrukuga kilesussikorvid kätte ning seisime esimese korruse vahekäigus, jagades võõrastele kilesusse. Kui klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema. Siis sattus mulle aga peale Viire, kes kutsus mind koheselt kabinetti ning luges järgmised sõnad peale: "Sinu tegutsemist vaadates arvavad võõrsilt tulevad lapsed, et meie koolis käivad väärakad." Kas koolil on vaim? Kindlapeale. Mida igatsed sellest kooliajast? Igapäevast ümbritsetust oma parimate sõpradega. Laisklevat kulgemist läbi kolme aasta. Turvalist ümbrust enese arendamiseks. Kõiki naerupisaraid :)))) Kas oled koolile midagi andnud, koolilt saanud, mida endale tähtsaks pead? Olen mõnel olümpiaadil esikohti toonud gümnaasiumile, see vist
Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist
Õppetöö korralduse ja Õppekeskkonna küsimustik Lugupeetud Rakvere Ametikooli õpilane! Minu nimi on Maret Tolbuzova. Olen Rakvere Ametikooli Maaturismi teeninduse I kursuse õpilane. Pöördun Teie poole palvega osaleda küsitluses, et saada Teilt tagasisidet õppetöö korralduse ja õpikeskkonna kohta. Küsitlus on anonüümne. Sissejuhatus küsitlusse: Palun tõmmake sobivale vastusevariandile joon alla või kirjutage vastus. Kursus: - esimene - teine - kolmas - neljas Eriala: Õpite: -Põhihariduse nõudega baasil -Keskhariduse nõudega baasil -Põhihariduseta nõudega baasil I osa: Õppetöö korraldus ja õpikeskkond Hindamisel märkige number 5 palli skaalal 5 - väga rahul ....... 1 - üldse ei ole rahul. Lisaks hinnake iga väite olulisust Teie jaoks, kus 5 - väga oluline ......1 - pole üldse oluline. Juhul, kui Te ei oska hinnata, valige variant 0 Ei oska öelda. Vastamisel märgistage sobiva vastusevariandi number ringiga! V
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
