,,Ma armastasin teid kord." Hamletis on mitmel korral tõstatatud küsimused, kas Hamlet armastab Opheliat või kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas. On palju tõestust, et Hamlet kunagi ei armatanud Opheliat, vaid ta lihtsalt kasutas teda ära. On ka hulgalt märke sellest, et Hamleti tunded Ophelia vastu on tõesed. Kas Hamlet armastas Opheliat? Hamlet ja Ophelia ei taha, et keegi teaks nendevahelisest armastusest. Hamleti armastust Ophelia vastu on mainitud juba varakult, kui Ophelia on oma vennaga ja oma isaga. Ophelia ütles, et Hamlet on andnud mitmeid märke tunnetest tema vastu. ,,Armastus näis taotlevat ta minult ausal moel," ütleb Ophelia Poloniusele tõestamaks, et Hamletil on tunded Ophelia vastu. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida. Kuna Ophelia tõrjus Hamleti
Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head. Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. III stseen: Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. Polonius annab Laertesele kaasa isalikud õpetussõnad ole mõistlik sõnades, tegudes ja sõprade valikul, hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela kukru järgi, ära ole alp, ära anna ega võta laenu ja ole ustav endale - ja jätab hüvasti.
isa (Fortinbras) kaotas. Kuningas Claudius saadab Corneliuse ja Valtemandi Norra tervitusi viima (noore Fortinbrasi lellele), et ta takistaks vennapoega edaspidist käiku (Taani vallutamist). Laertes saab kuningalt loa minna Prantsusmaale. Hamletile ei meeldi, et ta ema lipsas pärast mehe surma nii ruttu verepilastuse sängi. Horatio, Marcellus räägivad Hamletile, et nad on vahti pidades näinud tema isa- kuningat. Laertes ja tema isa Polonius hoiatavad Opheliat Hamleti armastuse eest. Polonius ei usu Hamleti tundeid Opheliuse vastu. Hamlet, Horatio, Marcellus on valves ja ootavad vaimu ilmumist. Vaim viipab Hamletile, kutsub endaga kaasa. Horatio ja Marcells lähevad Hamletile järele. Vaim räägib Hamletile, et tema surmast pandi käima jutt, et teda nõelas une pealt uss. VAIM Kui suigatasin aias, nii nagu pealelõunati mul kombeks, mu rahuhetke varitses su lell, käes pudel neetud maruheina mahla,
enam kunagi. 3."Aeg on liigestest lahti"- see lause viitab sellele, et tähtis ei ole kindel aeg. Hamlet tegutses oma plaani päraselt, võtku aega palju vaja. 4.Hamleti parimaks sõbraks oli Horatio.Ta usaldas teda ja rääkis talle ka vaimuga kohtumisest.Horatio oli ka väga lojaalne kuna tahtis surra kui Hamlet oli suremas, nimelt oli ta valmis jooma mürki, aga Hamlet veenas teda, et ta on ainuke, kes saab juhtunust rääkida ning ta peab elus olema. Sõbraks võib pidada ka Opheliat kuna nende vahel oli armastus. Samas Ophelia reetis ta lõpuks. Hamleti suurim vaenlane oli Claudius kuna ta tappis tema isa ja kosis tema ema. Hamlet maksis talle selle eest kätte.Ka Claudius tahtis Hamletit tappa, mis tal ka lõpus õnnestus, kuid koos oma enda surmaga. Vaenlased olid ka tema ülikoolikaaslased kuna olid kuninganna ja kuninga poolel, ka Polonius, kes ei tahtnud Hamletit oma tütre Ophelia lähedusse. Hamlet tappis kogemata
plaanidest teada. Ta on kõigi suhtes kahtlustav ning tegutseb läbimõeldult. Prints mängis hullu, sest teadis, et siis võib ta kõike öelda ilma, et teda hukka mõistetaks. Ta teab, et isa mõrvari tapmine ei oleks olnud õige lahendus. Sellega oleks ta lõpetanud vaid mõrvari elu, kuid viimane ei oleks kannatanud. Hamlet tahtis näha oma isa tapjat piinlemas. Oma pideva kahtlustamise ning plaanide sepitsemise pärast pidi ta paljust loobuma. Kuigi ta armastas Opheliat üle kõige maailmas, ei tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata.
abielu ning isa kummitusele lubatu pärast, muutub Hamlet arusaadavalt arulagedaks. Ta ei pruugi olla hull, kuid on arvatavasti hullumeelsuse äärel, paljudel pingelistel hetketel näidendis - näiteks tema isa surma lavastus (III. Iv), tema tüli Opheliaga (III, i) ja tema pikaajaline tüli emaga (III. Iv). Soovitatavad kirjanditeemad 1. Mõtle Hamleti suhtele Opheliaga. Kas Hamlet armastab teda? Kas Hamlet lakkab Opheliat armastamast? Kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas? Milliseid seiku leiad näidendist oma arvamuse toestamiseks? 2. Hinda Rosencrantzi ja Guildensterni rolli näidendis. Miks võis Shakespeare sellised tegelased luua? Kas nad on näidendis ainult nalja pakkumiseks või on neil siiski tõsisem eesmärk? Miks uudised nende surmast saabuvad alles pärast kuninglikku perekonna surma, viiendas vaaatuses, nagu need uudised ei oleks olnud piisavalt pettumust valmistavad
Hamlet on 30 aastat vana, sest hauakaevaja sai hauakaevajaks siis, kui noor Hamlet sündis. Seda ametit on ta pidanud 30 aastat. Tegevus toimub keskaja lõpu poole, sest teoses on erinevad seisused. 2. Miks ütles Hamlet emale nii: ,,Nõrkus, naine, on su nimi!". Põhjenda. Hamlet ütles seda emale nii, sest ema abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Hamleti onuga Claudiusega. Hamlet ei mõistnud, kuidas ema seda kohe peale isa surma teha võis. 3. Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks? Nad hoiatasid Opheliat Hamleti armuhullusest tema vastu. Nad rääkisid, et Hamleti armastus tema vastu on lühiajaline. 4. Kas Hamlet oli hull? Põhjenda. Too kaks näidet. Ei olnud, aga ta mängis hullu. Kui ta Gertrudiga rääkis, mängis ta, et ta näeb isa vaimu. Lisaks veiderdas ta ka teiste inimestega, et ennast hullu mulje jätta. 5. Mida mõtleb Hamlet, kui I vaatuse lõpus ütleb ,,Aeg liigestest on lahti, neetud rist, et minult nõuab paikapanemist"
tegelikult ei olnud lihtsameelne. Teine tegelane oli Hamlet. Ta oli Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli samuti väga kannatlik, kuid tema oli aus. Hamlet põlastas kõike uhkeldavat ja talle meeldis lihtsus. Hamlet oskas hästi mängida oma osa hullumeelsena ning osakas pidada saladusi. Samuti oli Hamlet osav vehleja. Ta oskas lausuda teravmeelseid sõnu ja märkusi õigetes kohtades. Polonius oli lihtsameelne inimene, kes järgis kuninga käsku, et Opheliat Hamletile naiseks saada. Polonius oli küll pugeja, kuid mitte niivõrd suur, ki Guildenstern ja Rosencrantz. Horatio oli Hamleti ustav ja aus sõber, kes oskas samuti sõna pidada. Horatio nägi kogu sündmustikku kõrvaltvaataja pilguga, nähes enamikku Hamletiga toimuvast ja veidi ka muud sündmustikku. Horatio oli üks positiivsemaid tegelasi teoses. Gertrudi ja Ophelia isikuid on raske lahti seletada
surra. Vaadates Hamletit läbi areneva indiviidi pilgu, polnud Hamlet peaaegu mitte millegiga rahul. Enamjaolt kõik, mis toimus, lükkas Hamleti kurnavasse sündmuste keerisesse. Hamletil oli raske hakkama saada, sest ta pidi lahendama mitut erinevat probleemi korraga. Teoses näeb, et ta suudab siiski lahendada ainult tema jaoks tähtsamad probleemid, näiteks Claudiuse paljastamine ja tapmine. Kuigi Hamlet võis Opheliat armastada, ei saanud ta hullu mängimise kõrvalt olla ka armastaja, ta oli sunnitud valima kahe vahel.
Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. (lk 16-17) III stseen Mida said tead H ja O suhtest? Mida asjaosalised ise arvavad? Mida teised? Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. (lk 20) Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma.Et asi kindel oleks, keelab Polonius tütrel Hamletiga suhtlemise. (lk 22-23) IV stseen
Hamlet William Shakespeare Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle ümbruses u 17.sajandil. Hamlet on mees kes üritas välja uurida kes tappis ta isa. Ja sellest tekkiski teose konflikt kui Hamleti isa vaim tuli ütlema, et teda mõrvati ja vaim soovis oma tapjale kättemaksu. Kuna Hamlet oma isa väga armastas siis ta seda soovi ka täide viima hakkas. Hamlet oli kindle et kuningas Claudius tappis ta isa. Hamlet tappis Poloniuse, kes kuulas pealt ema ja poja juttu, pidades teda algul hoopis Claudiuseks. Hamlet rääkis oma emale, et mees kellega too abiellus, praegune kuningas on mõrvar kes tappis Hamleti isa, et ise toonile saada ja samas süüdistas ka kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud...
Kuningas saadab printsi Inglismaale. Teel kohtub ta Poola suunduvaid norralasi. Mõne nädala pärast tuleb kurvastusest hullunud Opheili lossi, et kuningannale laulda. Sinna jõuab ka Laertes,kes tahab isa eest kätte maksta. Kuningas ütleb talle, et mõrvar on Hamlet. Samal ajal jõuavad lossi kirjad, kus prints teatab, et tuleb Taanimaale. Laertes ja Claudius plaanivad Hamleti mõrva. Opheli upub jõkke. Viiendas vaatuses maetakse Opheliat ning sinna satub ka Hamlet, kes Laertese peale ärritub. Kuningas korraldab nende vahel kahevõitluse. Plaanikohaselt on Laertese mõõga ots mürgitatud ning printsi joogipeekris mürk. Õnnetul kombel joob seda hoopis Gertrud. Nii Hamlet kui Laertes saavd mürgitadud mõõgast haavata. Kuninganna sureb ning Laertes paljastab vandenõu. Enne hingeheitmist tapab prints Claudiuse ja määrab oma pärijaks Fortinbras'. Horatio jääb ellu ning räägib rahvale kogu loo.
Täpselt nagu ,,Hamletiski" ,lihtsalt palju uuemate vahendite ja viisidega. Raamatus mängis suurt rolli ka Hamleti ja Ophelia armastus. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar. Kanslerile ja ka tema pojale Laertesele(Ophelia vennale) ei meeldinud Hamleti ja ophelia vahelina armastus. Nad üritasid seda igati ära kasutada, leides Hamletis selle armastuse näol nõrkuse. Ophelia oli väga sõnakuulelik noor naine, ta kuuletus oma isale ja seega oli ta ka oma isa mõjuvõimu all. Laertes sundis Opheliat, et ta Hamletilt saadud armastuskirjad tagasi saadaks ja ei laseks nende suhtel kaugemale areneda. Tegemist on ühe väga ilusa keelatud armastus looga, mis lõppeb aga kurvalt. Mingil määral meenutab mulla nende armastus ka Shakespear'i teise maailma tuntud armastusloo ,,Romeo ja Juulia't". Tänapäevalgi on selline armastuslugu täiesti võimalik. Paljud noored armunud ei saa olla koos, sest vähemalt üks nende peredest on selle suhte vastu ja tihti ei julgeta oma tunnete eest
on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", kus kuninga tapab tolle vennapoeg, kosides seejärel kuninganna. III vaatuses alustab Hamlet kohtamisel Opheliaga (Poloniuse korraldatud) monoloogi kuulsa küsimusega - "Olla või mitte olla?". Nähes sepitsust läbi, kohtleb Hamlet Opheliat toorelt. Hamleti lavastatud näidendit saavutab oodatud mõju. Claudiuse kohkumus on ilmne, järgnev monoloog kinnitab tema süümepiinade süvenemist- seega pole Claudiuski mingisugune paadunud mõrtsukas. Episoodis emaga ilmub taas vaim ning Hamlet ei teeskle enam hullu, vaid paiskab ema vastu kõik oma hinge kogunenud süüdistused. IV vaatuse keskpaigast algab ettevalmistus traagiliseks finaaliks. Hamleti hullu-mängimisele lisandub tõeline hullus oma traagikas.
kes oli takistus tema teel. Gertrud- armastas väga oma poega, kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Laertes- Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast "musta töö" tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Ophelia- armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm.
,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks Taani prints kahetses tegemata tegusid ning unustas tehtu või miks oli niivõrd varmas unustama kättemaksu nimel Opheliat ja ema, ei leiagi lugeja vastust. Ometi on just sellised näiliselt ebaolulised olukorrad indikaatoriks tema käitumismudeli määramisel. Printsi monoloogid olid tõestuseks sellele, et ta tema ainsaks ,,kohtunikuks" oli ta ise. Ikka ja jälle laitis ta omaenda oskamatust mõtteid ellu viia, kui oleks pidanud vahest kahetsema hoopis juba tehtut: Poloniuse tapmist, Rosencratzi ja Guildensterni surmasaatmist või Ophelia hülgamist
troonile. 5. Arutle, kas Hamlet on kõhkleja või teoinimene? Kaalutle ja selgita! Lisa näited! Oli hetki kus Hamlet kõhkles, et mida teha. Ta ei suutnud vahest otsustada, kuidas oleks targem ja parem käituda. Aga oli palju hetki kus ta ei kõhelnud vaid tegutses. Näiteks kui Raina Rahnel 10 e Ophelia ennast paljastas, hülgas ta tolle koheselt, kuigi ta Opheliat armastas. Samuti kui Laertes teda duellile kutsus ei kõhelnud ta hetkekski vaid oli koheselt nõus. 6. Kes oli Polonius? Iseloomusta teda. Missugused on Poloniuse head ja halvad iseloomuomadused. Rühmita ja kommenteeri iga loomuomadust, lisa näide. Polonius oli kuninga nõunik. Väga salakaval inimene. Talle ei meeldinud, et Hamlet tema tütart armastab ja üritas kuningale ja kuningannale selgeks teha, et selle taga saab olla ainult vaimuhaigus
Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi
3. "Hiirelõks" (Claudiuse 1. Claudius lahkub Hamlet otsustab mitte paljastamine) etenduse ajal järsult Claudiust tappa, sest arvab, et 2. Hamlet on ta süüs Claudius saab oma patud kindel. Tappa või andeks. mitte? 4. Claudius palvetab Otsustab tegutseda Solvab Opheliat, mängib hullu emotsioonide ajel ja mitte edasi. kuulata mõistuse häält. Tapab Poloniuse. 5. Kõnelus Gertrudiga Otsustab emale etteheiteid On kindel, et ema on teha. kaasosaline. 6. Rosencrantzi ja Saab aru, et kaaslased on Laseb nad tappa. Guildensterniga reeturid kohtumine
Kaheldakse prinsti mõistuses. Seega kõik, mida Hamlet ütleb ja teeb, seatakse kahtluse alla, kuid siiski on Hamlet rahva soosingu pälvinud. Üldine suhtumine ning pimdeus ajab prints Hamleti marru. Sellest järeldub, et ka Taani riigi rahvas on süüdi Hamleti hukkumises. Hamleti pessimiss süveneb järjest, tekkivad enesetappumõtted. Peategelase iseloom oli vaikne ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastusteks pidas Hamlet Opheliat, kuid paari suhted olid keerulised: Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletit see väga kurvastas. Ka Poloniuse korraldatud kohtumisel Opheliga alustab Hamlet oma juttu kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see aga toob kaasa üksnes piinu ja ängistust. Olematus on nii vabanemine surmas kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus:
Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. 11. Kas Ophelia ja Hamlet armastavad üksteist? Too näiteid. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Hamlet saatis Opheliale kirja. Selles kirjas oli Hamleti tekst küll väga segane ja imelik, kuid sellest hoolimata suutis Hamlet nendesse ridadesse panna kirja niipalju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda. 12. Miks kohtleb Hamlet Opheliat julmalt? Et enda kättemaks täide viia, ja et teised teda hulluks peaks.
stseeni ja otsusta, kui vana oli Hamlet. Määra ligikaudne tegevusaeg. Põhjenda. 1.1 Hamlet oli kolmekümneaastane. Teose ligikaudne tegevusaeg võib olla 16.-17. sajand. 2 Miks ütles Hamlet emale nii: "Nõrkus, naine, on su nimi!". Põhjenda. 2.1 Sellepärast, et Hamleti ema ei saanud aru, milline mees tegelikult Claudius oli. Ema oli nõrk ja ei tahtnud endale seda tunnistada. 3 Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks? 3.1 Laertes ja Polonius ütlesid Opheliale, et Hamlet ainult teeskleb armastust tema vastu ja tahab tema süütut hinge ära kasutada. 4 Kas Hamlet oli hull? Põhjenda. Too kaks näidet. 4.1 Hamlet ei olnud hull. 4.1.1 Ta suutis oma käitumist kontrollida, välja arvatud vihahoogude ajal. Muul ajal käitus ta nagu mõistlik inimene. 4.1
Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma. Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas koguaeg oma armastust talle. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja. Seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Tema tekst oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda. Ta näitas seda kirja ka oma isale
täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile
Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong. Hamlet vaatab tegevust kõrvalt. Hakkab Laertesega kaklema. Tunnistab, et armastas Opheliat. Lossis tuleb Hamleti juurde Osric, kehkenpüks, toob teate, et kuningas vedas kihla Hamaleti ja Laertese vehklemisvõitluse peale. Hamlet on nõus mõõgavõitlust pidama. Peekris on mürgitatud jook, seda plaanib kuningas Hamletile pakkuda, Laertese mõõk on nürimata ja mürgine. Võitluses lähevad mõõgad vahetusse. Kuninganna joob mürgitatud peekrist, varsti sureb. Hamlet on haavatud mürgisest mõõgast ja Laertes samuti
2. Mis on inimelu eesmärk? Vasta arutlevalt. Inimelu eesmärgiks on õppida, saada selleks, kelleks tahad. Reisida kohtades kuhu süda ihkab. Teha seda, mida oskad ja soovid. Sõnasta enda elu eesmärk! Sama. Armastuslugu Hamlet ja Ophelia 1. Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale? Mingil määral kindlasti, kuid isa armastus oli suurem. ,,Ei kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi ja teda enam jutule ei võtnud." 2. Kas Hamlet armastas Opheliat? Kindlasti, ta saatis talle kirju. Kuid mingil hetkel muutus armastus hulluseks. Kuningas Hamlet ja kuninganna Gertrud ja kuningas Claudius 1. Kas kuninganna teadis, et Claudius tappis tema mehe ? Ta ei teadnud sellest, üllatus oli teada saades suur. 2. Kas kuninganna armastas kuningas Hamletit? Aga Claudiust? Ta armastas võimu. Ta kindlasti vihkas Claudiust selle pärast, et ta endise kuninga oli tapnud, kuid mitte niipalju, et mitte ta kõrval seista.
Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi
Vaimu esindajad (need, kes ei soovinud võimu): Hamlet, Horatio, Ophelia, Hamleti isa vaim Hamlet kui armastuslugu Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale? Armastas küll, aga isa võim tema üle oli suurem. Ta jutust kõlas läbi lootus, et Hamlet teda armastab, kui ta rääkis isale Hamleti käitumisest. ,,Ei, kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi ja teda enam jutule ei võtnud." Kas Hamlet armastas Opheliat? Armastas küll, aga see ei olnud kirglik armastus. Tema kättemaksuiha oli suurem. ,,Ma armastasin Opheliat; ja nelikümmend tuhat venda ei suudaks armu külluses mind ületada. Mis sa ta eest teeksid?" Kas kuninganna teadis, et Claudius tappis tema mehe? See on küsimus, millele on raske üksüheselt vastata. Oleneb, kas vaadata kuningannat hea või halva tegelasena. Kui ta oli hea, siis oli ta ilmselt ei teadnud ja oli lihtsalt ,,pime" Claudiuse suhtes
Sellegipoolest on nende käitumistaktikad erinevad , nimelt Hamlet tegutseb tasa ja targu . Ta ei näita välja oma viha ja ei tegutse uisapäisa. Vastupidiselt Hamletile on Laertes väga väge täis ja tegutseb mõtlematult , uurimata miks tegelikult juhtus nii ja keda tuleks antud olukorras usaldada. Laertese õele e. Poloniuse tütrele saab isa surm väga saatuslikuks hoobiks. Nimelt läheb Ophelia hulluks ning hukkub veekogus sellest tingituna . Kõik leinavad . Ma usun , et Hamlet armastas Opheliat , aga kahjuks tuli nende vahele väga palju inimesi ja olukordi , mis ei lasknud neil oma õnne proovida. Esiteks oli Polonius Ophelia ja Hamleti suhte vastu sest siis usuti , et kuna Hamlet ei ole enam otsene troonipärija , pole väga soodne temaga abielusuhet luua . Teiseks olid Hamleti elus rasked ajad , tema isa suri ning isa mõrvar astus troonile . Kui poleks kõiki neid olukordi kokku langenud oleks ehk Hamlet ja Ophelia saanud õnnelikult koos olla
Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale. Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö. Ilmub vaim, viipega kutsub ta Hamletit kaasa, to läheb. Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga
Goethe "Faust" I osa o Puudub jaotus vaatusteks, ülesehituselt värssromaani-laadne o "Eelmäng teatris" arutlus sellest, missugune peaks välja nägema ideaalne(salksa) näidend o "Proloog taevas" Mefistoteles veab issandaga kihla, et ta suudab hukutada Fausti hinge.Issand lubab mitte vahele segada, on aga veendunud, et kurja tundeski leiab inimene (Faust) endas mõttevalguse toel siiski hingejõudu, et tõusta armastuse poole o I osa episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele j...
käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest
Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud Hamlet enam eriti Opheliast väljagi. Seda sellepärast, et keegi tema kavatsustest aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Selles kirjas oli Hamleti tekst küll väga segane ja imelik, kuid sellest hoolimata suutis Hamlet nendesse ridadesse panna kirja niipalju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda.
Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas vaatuses laidab Hamlet mõtetes enda ema kuningannat , kuna tema isa surmast oli alles kaks kuud möödunud aga juba oli ema jõudnud kihluda . Samal ajal lahkub Laertes kuningriigist , kes oli Poloniuse poeg . Laertes hoiatab enda õde Opheliat , et ta mitte mingil juhul Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul ilmubki Hamleti isa vaim. Vaim räägib Hamletile , et ta ei surnud mitte ussihammustusse, vaid ta mõrvati praeguse kuninga Claudiuse poolt . Seejärel kirjeldab vaim Hamletile üksikasjalikult enda mõrva. Hamlet lubab isa vaimule , et ta ei räägi nende vestlusest kellegile, kuid isa eest soovib ta kätte maksta siiski . Teises vaatuses : Möödub paar nädalat
Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud Hamlet enam eriti Opheliast väljagi. Seda sellepärast, et keegi tema kavatsustest aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Selles kirjas oli Hamleti tekst küll väga segane ja imelik, kuid sellest hoolimata suutis Hamlet nendesse ridadesse panna kirja niipalju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda.
Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.! Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.! Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö. Ilmub vaim, viipega kutsub ta Hamletit kaasa, to läheb. Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv mille
III stseen Poloniuse majs Räägivad laertes ja Ophelia . Laerts ütlev Oheliale t Hamletit pole m õtet uskuda et tema tunuded pole siirad ja on üks suur valetaja . Siis tule Ophelia isa Polonius ja Küsib et kas Laertes ikka veel asiin et ta pidi juba mine ma hakk ma kuna tuul juba tõstab purjesid , Laertes kallistas Opheliat ja lahkus. Peale seda, kusis ophelia isa et mis tal Laertese ga on ja Ophelia ütles et lihtsalt too oli andnud o ma tunnetest m ärku kuid isa arvas et se e on täielik ja ma. Siis läks jutt jälle hamletile et isa arvas
Hamlet küsib ka hauakaevajalt ,et kellele ta hauda kaevab ,kuid hauakaevaja ei osanud talle nime öelda.Samuti uuris Hamlet ka hauakaevajalt kaua too on olnud selle töö peal.Hauakaevaja selgitas ,et sama kaua ,kui vana on noor Hamlet (hauakaevaja ei teadnud,et ta räägib Hamletiga).Hauakaevaja räägib Hamletile,et too saadeti Inglismaale ,kuna oli peast hulluks läinud.Hamlet ei öelnud,et too kellest hauakaevaja rääkis oli ise see Hamlet. Samal ajal tuleb matusetalitus ,kus kantakse Opheliat.Horatio ja Hamlet ei saa aru,kes sealt tulevad ja jäävad uudistama.Mõne aja pärast said nad aru ,et tuleb Laertes ja teised ja see haud kaevati Opheliale.Laertes nägi Hamletit ja nad läksid kaklema,nad lahutati üsna pea.Hamlet tunnistab kõigile,et armastas Opheliat. Hamlet lahkub surnuaiast ja Horatio järgnem talle. Horatio ja Hamlet vestlevad lossisaalis.Ilmub käskjalg ja teatab , et kuningas on sõlmind Laertesega kihlveo.Laertes ja Hamlet peavad omavahel võitlema
Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud Hamlet enam eriti Opheliast väljagi. Seda sellepärast, et keegi tema kavatsustest aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Selles kirjas oli Hamleti tekst küll väga segane ja imelik, kuid sellest hoolimata suutis Hamlet nendesse ridadesse panna kirja niipalju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda
rekonstueeritakse umbes sarnane situatsioon: kuninga vennapoeg tapab valitseja, abiellub seejärel kuningannaga, haarates sedaviisi võimu ja trooni. Kas tõesti suudaks üks hullumeelne hakkama saada millegi nii keerulisega? Kõige selle plaanimiseks on ikkagi vaja tervet ja kainet mõistust. Pärast etendust muutub Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seab ta Hamletile lõksu, et välja selgitada,millist mängu viimane ikkagi mängib. Peibutisena kasutatakse Opheliat. Hamlet näeb aga kahe mehe plaanidest läbi. Oma vihast pimestatuna ei suuda ta end kontrollida ning valab oma raevu armastatud neiu peale välja. Sellega prints paljastab ennast. Kuningas saab aru, et vennapoeg ei ole hullunud armastusest Ophelia vastu, vaid et teda piinab midagi muud. Jällegi on Hamlet temonstreerinud kaine ja terve mõistuse kasutamist. Viimaks paljastab Hamlet end emale. Suutmata enam end tagasi hoida süüdistab ta
mõrva", milles rekonstueeritakse umbes sarnane situatsioon: kuninga vennapoeg tapab valitseja, abiellub seejärel kuningannaga, haarates sedaviisi võimu ja trooni. Kas tõesti suudaks üks hullumeelne hakkama saada millegi nii keerulisega? Kõige selle plaanimiseks on ikkagi vaja tervet ja kainet mõistust. Pärast etendust muutub Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seab ta Hamletile lõksu, et välja selgitada,millist mängu viimane ikkagi mängib. Peibutisena kasutatakse Opheliat. Hamlet näeb aga kahe mehe plaanidest läbi. Oma vihast pimestatuna ei suuda ta end kontrollida ning valab oma raevu armastatud neiu peale välja. Sellega prints paljastab ennast. Kuningas saab aru, et vennapoeg ei ole hullunud armastusest Ophelia vastu, vaid et teda piinab midagi muud. Jällegi on Hamlet temonstreerinud kaine ja terve mõistuse kasutamist. Viimaks paljastab Hamlet end emale. Suutmata enam end tagasi hoida süüdistab
et miski teda huvitab. No nii, head härrased, te laske samas vaimus nüüd muudkui edasi; tal lahutage meelt. ROSENCRANTZ: Nii, kõrgus, teemegi. ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN lahkuvad. KUNINGAS: Mu kallis Gertrud, lahku sinagi, sest Hamletile saadetud on sõna, et nagu kogemata võib ta kohata Opheliat siinsamas. KUNINGANNA: Mis puutub sinusse, Ophelia, siis loodan et, su ilu oleks see mis Hamleti on hullutanud, nii võiks loota, et su voorus tagasi ta mõistusele toob - te mõlema auks, mõistagi. OPHELIA: Ma loodan, kõrgus. KUNINGANNA lahkub. POLONIUS: Ophelia, sa kõnni siin. Ja meie, mu kõrgus, peaksime ehk varjuma.
Tegelane "teisest ilmast" surnute riigist hakkab määrama maapealsete sündmuste arengut. Juba avavaatuses näeme ka Hamleti paeluvat vastuolulist karakterit: ta on seadusejärgne troonipärija, kelle asemel valitsejaks saanud onu , ent üliõpilasena Wittenburgis kaldub ta olema pigem juurdlev vaimne isiksus kui oma isa sarnane kindlakäeline poliitik ja sõjamees. Võimu ja vaimu vastuolu on nähtav . Ka armastusteema ei puudu. Hamlet armastab Opheliat ning ka Ophelia teda, kuid seda ei kiida heaks Ophelia vend Laertes ja tema isa. Hamleti probleem seotud: 1. Sisemine konflikt ( lähtutakse mõtetest) See on võitlus iseendaga (väga oluline) 2. Väline konflikt (lähtutakse tegevusest) Kättemaks. Hamlet arvab, et kättemaks peab olema avalik karistus, mitte salajane mõrv. Kaotab ise usu eluväärtustesse
näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile
Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrud ise Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale. Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö. Ilmub vaim, viipega kutsub ta Hamletit kaasa, to läheb. Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv
Claudiuse, kuninganna Gertrud ise Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale. Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö. Ilmub vaim, viipega kutsub ta Hamletit kaasa, to läheb. Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga
"Hamlet"(16002): renessansi aja suurim sümbol kirjanduses. Loo allikax on keskaegse Taani kroonikakirjutaja Saxo Grammaticuse ld.keelne kroonika. See on ainus teos, mis algusest peale seotud surma teemaga. I vaatus Hamletile ilmub tema isa vaim, Claudius on mõrvanud oma venna, abiellunud kuninganna Gertrudiga (hamleti ema), Isa vaim nõuab Hlt kättemaksu. H asemel on trooni tema onu. H armastab Opheliat, kuid tolle isa Polonius ja vend Laertes ei kiida seda heaks. II vaatus arvatakse, et H on armastusest hulluks keeranud. Areneb tema hulluse teema. III vaatus kohtumine Opheliaga (olla või mitte olla?), nähes sepitsust, kohtleb H Ot julmalt. H ütleb emale kõik näkku, Claudius ei saa H tappa, kuna rahvas armastab Ht. IV vaatus H mõtisklused ja eneseanalüüs, Ophelia surm, Laertese kättemaks. V vaatus kalmistul. H tapab Claudiuse. S. viimase perioodi
"Hamlet"(1600-2): renessansi aja suurim sümbol kirjanduses. Loo allikax on keskaegse Taani kroonikakirjutaja Saxo Grammaticuse ld.keelne kroonika. See on ainus teos, mis algusest peale seotud surma teemaga. I vaatus Hamletile ilmub tema isa vaim, Claudius on mõrvanud oma venna, abiellunud kuninganna Gertrudiga (hamleti ema), Isa vaim nõuab H-lt kättemaksu. H asemel on trooni tema onu. H armastab Opheliat, kuid tolle isa Polonius ja vend Laertes ei kiida seda heaks. II vaatus arvatakse, et H on armastusest hulluks keeranud. Areneb tema hulluse teema. III vaatus kohtumine Opheliaga (olla või mitte olla?), nähes sepitsust, kohtleb H O-t julmalt. H ütleb emale kõik näkku, Claudius ei saa H tappa, kuna rahvas armastab H-t. IV vaatus H mõtisklused ja eneseanalüüs, Ophelia surm, Laertese kättemaks. V vaatus kalmistul. H tapab Claudiuse. S
Tragöödiate tsükkel algab kuulsaima teosega "Hamlet"(1600-2): renessansi aja suurim sümbol kirjanduses. Loo allikax on keskaegse Taani kroonikakirjutaja Saxo Grammaticuse ld.keelne kroonika. See on ainus teos, mis algusest peale seotud surma teemaga. I vaatus Hamletile ilmub tema isa vaim, Claudius on mõrvanud oma venna, abiellunud kuninganna Gertrudiga (hamleti ema), Isa vaim nõuab H-lt kättemaksu. H asemel on trooni tema onu. H armastab Opheliat, kuid tolle isa Polonius ja vend Laertes ei kiida seda heaks. II vaatus 30 arvatakse, et H on armastusest hulluks keeranud. Areneb tema hulluse teema. III vaatus kohtumine Opheliaga (olla või mitte olla?), nähes sepitsust, kohtleb H O-t julmalt. H ütleb emale kõik näkku, Claudius ei saa H tappa, kuna rahvas armastab H-t. IV vaatus H mõtisklused ja
annaabi.ee 
