*Igatsen kooliajast kindlasti seda melu ja üritusi ja tantsimist ja lihtsust, et kõike sai kiirelt lahendatud, kui oskasid õigel ajal suu lahti teha ja märku anda. Igatsen ka Mairit väga, kuna tema sarnast aktivisti ei leia kuskilt ja tema positiivsus oli lausa nakkav. Igatsen ka kõiki teisi õpetajaid, kes mulle oma tarkusi jagasid, aga kuna neid kõiki on nii palju, siis ei mahu need head sõnad kõik kuhugi ära. Aga nendel kõigil oli hea omadus muuta tunnid ka noorele õpilasele huvitavaks, mis pärast minul polnud palju igavaid koolipingis istumise päevi, kus peaks monotoonset juttu kuulama. *Mida mina koolile anda võisin oli üks tubli ja tegus õpilane. Aga mida kool mulle andis, sellest saaks väga pikalt kirjutada, aga lühidalt kokkuvõttes muutis LÜG mind tolereerivamaks inimeste suhtes ja andis julgust hüppama üle oma varju.
päevadel (ühena nimetatakse maarjapäeva). Silmatorkamatu hein ka lõhnas eriliselt ja teda oli võimalik ära tunda voolavasse vette heites imehein ujus vastuvoolu. Lauritsapäev - 10. august Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil. Laurentsiusega on ühte sulanud mitmed tulehaldjaga seotud kujutelmad. Sel päeval on
klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures. * Kutsuda laps koos või ilma lapsevanemata õppenõukogu või hoolekogu ette. * Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja. * Lubatud rakendada kooli jaoks vajalikku tööd- sellisel juhul kui õpilane midagi rikub(seina, wc vms). Õpilane heastab selle ise. See on vanema nõusolekul. Lubatud
Sõltuvalt koolist ja situatsioonist võib rõhuasetus olla erinev. Uues õppekavas on läbivate teemade hulka toodud ka "Väärtused ja kõlblus". Selle kavandamisel ja läbitöötamisel lähtuti riikliku õppekava alustest ning riikliku õppekava poolt sätestatud kooli ülesannetest ja kooli õppe- ja kasvatustöö sihtidest. Väärtuskasvatus on järjepidev protsess, pälvides pidevat eakohast tuge ja tähelepanu. Kampaania korras läbi viidud "hoogtöö päevakud" võivad küll leevendada mõnd probleemi, aga sisulisest väärtuskasvatusest me sel juhul küll kõnelda ei saa. Praktilistest meetoditest on soovitav kavandada aineteüleseid ühisprojekte. Väärtuskasvatuse olulisuse rõhutamine sellele läbiva teema staatuse andmisega on oluline samm sellesuunaliste arengute toetamiseks. Kuidas saab aineõpetaja ennast kurssi viia väärtuskasvatust puudutavate teemadega? Tartu Ülikoolis tegutsev eetikakeskus on käivitanud eetikaveebi, mis asub aadressil www.eetika.ee.
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
Autor: ,,Jaanipäev ja jaanilaupäev on minu jaoks väga tähtsad. Tavaliselt olen veetnud oma jaanilaupäeva pere seltsis. Viimasel ajal hoopis koos sõpradega. Poisikeseeast mäletan, kuidas mehed jaanipäevaks kiike ehitasid. Kiik tuli suur, kuid tänaseks on see juba lagunenud ning sellel kiikumine eluohtlik. Samast east mäletan hiiglaslikke jaanitulesid, mis olid kokku aetud jämedatest palkidest. Siis sai lauldud, mängitud ja kaljagi joodud. Öö läbi sai üleval oldud ja hommikul üle kuuma süsi ja tuha segu karatud. Viimastel jaanipidudel pole sellist lusti veel olnud. Toiduks on olnud enamasti liha." 15 JUULI HEINAKUU Tähtpäev: Heinamaarjapäev 2. juulil Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.- 18
Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit. Eestikeelse kirjasõna vastu tundsid huvi kõige enne dominiiklastest mungad Tallinnas. Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236. aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta
Ainekursust toetatavate hinnetena lisanduvad veel hinded arvutiõpetuses, emakeeles ja inglise keeles (vastavalt eesti ja ingliskeelne resümee). Loomulikult on need punktid ja hinded ka kokkulepete küsimus. LÄBITUD ETAPID 127. LENNU UURIMISTÖÖDE ALUSTE KURSUSES I UURIMUSLIKU TÖÖ VORMISTAMINE ARVUTIS Tähtaeg: 2009. 2010. õa informaatikas Selgitus. Ainekursus algas sissejuhtava loenguga uurimistöö olemusest. Ainekursuse 35. tunnist on sellele teemale pühendatud 21 õppetundi. Lisaks uurimistöö vormistamisele pööratakse tähelepanu info otsimisele ja analüüsile. Alusmaterjal: Tallinna Reaalkooli uurimistööde koostamise juhend. Juhend kättsaadav õpilastele Moodle`i õpikeskkonnas. Hindamine: jooksev hinne informaatikas 21 II SISSEJUHATUS UURIMISTÖÖDE AINEKURSUSESSE Tähtaeg: 04
Džiis – ma lihtsalt läksin Klassiruumis käitumise dünaamika seda oma kapist võtma.“ Ta laksutab keelt ja ohkab kõvasti. Igapäevane õpetamistegevus koolis leiab enamasti aset küllaltki ebaharilikus olukorras: väike „Ma pidasin silmas, et küsi mõnelt teiselt õpilaselt. Minu tunnist sa välja ei jaluta!“ ruum (arvestades sellele esitatavaid nõudmisi), tihti ebasobiv mööbel ja liikumisruum, 50- mi- Corey loivab klassi tahaotsa kaaslase juurde. nutiline (või lühem) ajapiirang, et täita õppekavas kehtestatud eesmärke, ning 25-30 erinevat, unikaalset isiksust, kellest mõned isegi ei pruugi tahta seal viibida
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Ja siis Südaga olime ühe aasta ühes korteris. Nälgisime mõlemad. Mõnikord oli kaks nädalat - peale vee midagi suhu ei saanud. Aga tööd sai tehtud. Siis just eriti. Tuju oli hää. Kord ei olnud leiba. Aga mõlemil olid mütsid. Siis tulime selle peale, et tarvis üks müts ära müüa tataarile. Tataarid ostsid vanu asju. Süda läks, tema oli aktiivsem, läks ja müüs ära. Andsin oma mütsi. Oreli harjutamise tunnid olid eri aegadel. Kui tema läks, siis läks oma mütsiga ja kui mina läksin, võtsin tema mütsi. Nii ajasime kaua aega läbi". Õppevaheaegadel käis Saar kahel korral rahvaviise kogumas. Oma sellelaadsetest tähelepanekutest kirjutab Mart Saar artiklis ,,Nähtustest rahvaviiside korjamisel", mis ilmus ajalehes Elu 1908.aastal nii: ,,Oma rahvaviiside korjamise reisi nähtuste põhjal võin tõendada, et rahvaviisid veel siit ja säält üksikutest saunahurtsikutest leida on, kus vaesus
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli
1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri. 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida4 Minu vanavanaisa Rudolf Lebreht sündis 14. detsembril 1900. aastal Hansu talus, mis asus Kuremaa külas. Rudolfil oli algharidus. Rudolf olevat käinud kohalikus koolis, aga nime minu vanaema ei tea. Rudolfil oli palju vendi ja õdesid. Vendade nimed olid Kaarel, Juhan, Eduard, Jaan. Õdede nimed olid Anni, Roosi ja Helmi. Nende kodumaja oli suur. Rudolfi hobiks oli maadlus. Ta osales ka mitmetel võistlustel ja tal läks hästi. Minu vanaema täpselt ei tea, mis kohad sai Rudolf, kuna kõik pere dokumendid ja tähtsad paberid läks kaduma Teise maailmasõja tagajärjel. Talle meeldis lisaks maadlusele veel tegeleda hobuste 3 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 4 Sama.
Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
ärritunud ja karjub ta peale ja üks päev ema otsustab, et ei karju enam - negatiivne sündmus kadus. Operantsel tingitusel põhinev. · vormimine kiidan last selle eest, et ta teekannu võttis, eesmärgiks on see, et ta oskas iseseisvalt tassikest teed teha ja iga kord kui ta teeb sammu edasi selle suunas, siis kiidan teda. Näiteks laps ei võta rühatööst osa, õpetaja ütleb, et tubli et sa huvi tundsid, mis siis et ise eemal olid, vähemalt vaatasid. Tore, et sa teiste seas iste leidsid. Kinnitan järjestikku kohanemise tõenäosusi. Miinuseks on see, et see pole nii sagedane kui see peaks olema. Vormimine on operantsel tingitusel põhinev. · leping - vaid kirjalik kokkulepe kahe või enama indiviidi vahel. Lepingule eelneb vabatahtlikkus ja läbirääkimised. Leping on kokku pandud
- 28. MA Viljandi Spordikool 600 6 000 108 000.- 29. MTÜ Krimmi Eestlaste Selts 48 480 8 640.- 30. MTÜ Oma Stuudio 30 210 3 780.- 31. SA Õpilasmalev 1 600 16 000 288 000.- 32. MTÜ Loovkeskus 60 420 7 560.- 33. MTÜ Männikumägi 25 175 3 150.- 34. Türi Lastekaitse Ühing töölaager 190 1 380 24 840.- 35. Võimlemisklubi Rütmika 154 1 258 22 644.- 36. MTÜ Noored Toredate Mõtetega 60 440 7 920.- 37. Viljandi Noorte Huvikeskus 215 1 480 26 640.- 38. Tallinna Noorsootöö Keskus 320 1 920 34 560.- 11 Finantsaruanne
poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele - Maurus rõhutab, et tema juures peab korralikult õppima, sama korralikult kui maal tööd tehes - Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema - talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut (kapsast), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud
kaks nädalat varem. Nii et Harry võis minna. Järgmisel õhtul tulidki Harryle järgi tema võluritest sõbrad. Roni pere koosneb 9 liikmest: Ron, kaksikutest George ja Fred, õde Ginny, kolm vanemat venda Percy, Charlie ja Bill ning Roni ema ja isa. Nad on vaesed ja ei saa endale kõike lubada, aga Harry arvas, et see on maailma parim perekond. Harry jättis Dursleydega hüvasti ja nad läksid Jäneseurgu (niimoodi kutsuti Weasleyde kodu). Järgmisel hommikul ärkasid nad väga vara, et minna maailmakarikale. Nad pidid ronima Stoatsheadi mäele, kus neid ootas väravavõti, mida puudutades jõudsid nad finaalmängu toimumispaigale. Seal said nad endale telkimispaiga, kuhu püstitasid kaks telki, mis seest olid palju suuremad kui väljast (see oli saavutatud võlujõul). Õhtu saabudes hakkasid nad mänguplatsi poole minema. Nende kohad olid kõige paremad, st ülemises loozis, kust avanes parim vaade mängule.
kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest
Fruit Company", kes rajas siia banaaniistandused (TASS: 1975). Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos. 3. N. S. Hrustsov ütles Valgevene põllumajandtöötajate nõukogul, et kõige tähtsamad on kolhoosis inimesed, kaader. ,,Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !" (Noorte panus, Kolhoosnik, 03.03.1962). J. V. Stalini väljend ,,kaadrid otsustavad kõik" oli niisiis kasutusel ka Hrustsovil, vaatamata sellele, et Hrustsov Stalini kuriteod hukka mõistis. 1962. aastal toimus NLKP 22. kongress, kus võeti vastu programm, mis nägi ette kommunismi ülesehitamist NSV Liidus aastaks 1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks. 4. Kanada 1962
punkareid ära, lisaks oodati ka kontserdi järel majast väljuvaid noori uste ees, et nad seejärel kohe minema toimetada (pääsemiseks ronisid mõned punkarid maja tagaküljel asuvatest akendest välja ning said jooksu). Nii Vennaskond kui Velikije Luki kuulutati kohe kontserdi järel keelatud bändideks ning koolides käidi KGB-st näitamas bändimeeste pilte ja rääkimas, et tegu on „pahade poiste, fašistide ja narkomaanidega“. Loomulikult mõjus selline võimudepoolne reklaam uutele bändidele suurepärase populaarsusetõstjana ning nii Vennaskond kui Velikije Luki said kiiresti punkarite lemmikuteks.49 48 Trubetsky 2012. 49 Trubetsky 2012, lk 193. 13 Pungi levimine üle ENSV Nagu varasemalt mainitud, paiknes punkarite põhimass ENSVs Tallinnas. Sellise jaotumise põhjusi võib otsida eelkõige linna asukohast (lähedus Soomele ja Rootsile) ning elanikkonna suurusest (1991
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Kõik laulud sobivad, peaasi, et see sulle meeldiks. · Laps tunnetab sinu rõõmu ja see muudab temagi rõõmsaks. · Püüa kõndida kindlas rütmis. Loe toas ringi marssides: "Üks, kaks, kolm, neli." · Sa võid ka õõtsuda, keerelda, kikivarvul kõndida või teha pikki tantsusamme. UURINGUTE ANDMETEL on lapsega laulmine ja tantsimine parimad tegevused uute seoste tekitamiseks ajus. Imikud armastavad muusikat ja rütmi. Looteperioodil tundsid nad südamelööke ja kuulsid vere ringlemist. KEERAME KÜLILI See on lõbus mäng,mille käigus ergutatakse last end keerama. · Aseta laps pehmele ja siledale pinnale selili. Selle mängu jaoks sobivad vaibaga kaetud põrand või laia voodi keskpaik. · Mängi karuga lapse näo ees. Karu liigutades võid lugeda järgmist salmi: "Tantsib tore karumõmm, vantsib vahva karujõmm. Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, kuni pikali käib kõmm!"
Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22
Viimase 30 aasta jooksul on toimunud ligikaudu 20 punktiline IQ tõus üldises vaimses võimekuses. Arvatakse toitumisvõimaluste paranemist kasvu põhjuseks, aga mitte pärilikkust. Tähtis roll on seega arengutingimustel, millega tuleks kindlustada kõik lapsed. Praktilise intelligentsuse teooriate olemus ja erinevus traditsioonilistest intelligentsuse käsitusest. Psühhomeetrilstes intelligentsustestides otsustatakse IQ üle ülesannete lahendamise tulemuste põhjal (N: kui on vaja valida mõnd keskastme ametnikku, siis saab valida sellise, kes palju ei „kokuta“ e teeb oma tööd kiiresti). Praktilise intelligentsuse testid hindavad vaimseid protsesse, mis käivituvad inimeste arukal tegevusel. Praktiline intelligentsus üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilise ja praktilise intelligentsuse erinevus. Tradisioonilised intelligentsustestid ei suuda praktilise intelligentsuse tahke adekvaatselt mõõta, leiti 20 aastat tagasi
ettevalmistustööde tegemiseks ja riigipöörde otseseks juhtimiseks, kokku 40 liiget, esimeheks enamlane Ivan Rabtsinski. ESRK komissarid saadeti Tallinna garnisonidesse, raudteedesse ja sidekeskustesse - jälgisid tegevust ja kandsid ERSK-le ette, 23. oktoobri õhtul saadeti ka patrullima ja valvesse Punakaardi liikmeid. 25. oktoobri õhtul võtsid ESRK relvastatud väeüksused valve alla kogu Tallinna sidekeskused, relvastatud valved tähtsamate ohvitseride koduuste taha. 26. okt hommikul toodi need samad kõrgemad ohvitserid püssimeeste saatel ESRK komiteesse, nõuti neilt otsustamist, kas annavad ustavusvande uuele valitsusele - kõik andsid vande. Sellega oligi riigipöörde Tallinnas toimunud. SRK oli loodud ka Tartus ja Narvas. Kogu ülejäänud Eestis ei toimunud midagi, rahvast sai sellest, et enamlased on kogu Venemaal võimu haaranud alles ajalehtedest. Eestis oli olukord segane. 27. okt läksid ESRK volinikud Kingissepp ja Meister
Taotlesid inimeste paremaks muutumist sisemiselt. See jõudis eestisse 1720-1730ndatel aastatel. See võimaldas kiriku kiire taastamise peale põhjasõda. Eestis avaldus see Vennaste koguduse liikumisena. Vennaskond ehk hernhuutlased - alusepanija Saksa aadlik Zinzendorf. Tänu sellele sai eestlastest tõelised kristlased. Rahvas aitas raha koguda, et välja anda piibel. 18 1739 Anton-Thor Helle - Türi kirikuõpetaja. Tõlkis piibli eestikeelde (põhja eestikeelde, see tingis selle, et tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel). Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..."
Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks. Alles Postimehe ajalehe ostmine võimaldas tal Eestis tegutseda. Postimees muutus julgemaks ning lugejate arv kasvas. Esimene võitlus oli rahvusliku alaväärsuse vastu, eestlased tundsid häbi oma rahvuse üle (Kadaka sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis näidata, et eestlased on samasugused rahvas nagu venelased, sakslased ja soomlased. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
