Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õnnelik lapsepõlv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, positiivsus, õnnelikku, hoolitsus, enamusel, teaks, lähedane, usaldada, suunama, proovima, kujutlusvõime, mänguasjad, mälestustest, kurbi, hetki, puutub, nautima, naermine, nutmineinimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste meetmetega saab kodukahjustust leevendada, sest ravida seda ei saa, kuid saab õpetada sellega elama. Kui oluline on ühe väikese lapse jaoks vanemate hoolitsus ja armastus, et tal oleks turvaline keskkond ja kiindumussuhe. 1. TÕDE JA OLETUSED Jumal lõi inimese. Lähedasi suhteid eriti perekonnasuhteid käsitledes kasutame sõna armastus. Armastus kas on-või on see nii peidus, et seda pole näha-või pole seda üldse. Eriti oluline on perekonnasuhetes just täiskasvanu ja lapse suhe, see erineb 3 teistest suhetest just selle poolest, et üks on tugev ja teine nõrk, üks on suur ja teine väike
...............................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused....................................................................................................23 1.7.9 "Ah, sind ..."............................................................................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.........................................................
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid u
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................
hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades vanemaid usaldama, ta saab kodunt eemale minna ja tulla tagasi iseseisvamana. Kui Vanemad liida kõvasti kinni hoiavad, takistab see loomulikku eraldumist. Vanematena peame õppima taluma laste ebamugavusi, et nad saaksid tõhusa õppetunni, kuidas ennast ja teisi usaldada, kuidas leida enda oht teiste hulgas ja kuidas hakkama saada. Meelelahutus Vahetevahel on vaja lõõgastumist ja lõbustamist, et elu ei oleks ühekülgne. Kuid liiga tihti muutub vanemate huvi lapse lõbustamine ülehoolitsemiseks ja poputamiseks. Ülemäärane sõltumine meelelahutustest võib luua harjumuse igavleda. Liigse lõbustamise ja järelandlikkuse seitse ohtu: · Kannatlikkuse õppimine läheb vaevaliselt
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
statistika järgi vabaabielu väga sagedane variant kooselu puhul. See ei tähenda seda, et skisoidne inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
statistika järgi vabaabielu väga sagedane variant kooselu puhul. See ei tähenda seda, et skisoidne inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota
otsida. Kõlbelist arengut saab arendada läbi teiste inimeste tegude analüüsi. Selleks sobivad raamatu- või filmitegelased või erinevad rollimängud, millega täiskasvanu saab last toetada. (Leuska, 2010) 3. Miks tundis Kadri, et tema on kõiges süüdi? Kadri tunneb end tänase päevani süüdi, ta tegeleb sellega igapäevaselt et sellest süüdimõistmisest vabaks saada. Kadril oli nii suur häbi, ta tundis ennast nii eba puhtana ja rikutuna. Oma lähedane rõhus sellele, et oled vastutav selle eest kui, isa läheb põrgusse. Süütunne ja häbitunne Cambridge'i inglise sõnaraamatu järgi on süütunne mõtestatud lahti muretsemise või õnnetuse tunde abil. See tekib sellepärast, et oled teinud midagi valesti. Vale võib sel juhul olla kas tõeline või ette kujutatud. Kui teed midagi valesti või arvad, et tegid, siis esimese asjana proovid sa seda parandada. Paljud süütundega seotud keerukad juhtumid hõlmavad
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
olla positiivne ja negatiivne, aga teistesse suhtub negatiivselt. Suhtes on seda tüüpi inimesel vähe intiimsust. Positiivne suhtumine teistesse ja enda pidamine neist halvemaks on omane ärev/ambivalentse ehk vastuolulise seotuse stiiliga inimesel. Tahetakse küll intiimsust, kuid tuntakse end ebamugavalt ja ebaturvaliselt, suhtes kerkib küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma et see haiget teeks. Sellisel inimesel on raske end uuele tuttavale avada ja teda usaldada. Ema otsis lapsega lähedust, kuid polnud alati tähelepanelik lapse vajaduste suhtes, tema tähelepanu oli muutlik. Seksuaalsuse kolm lähtekohta: absolutism, relativism ja hedonism: Eristatakse kolme mõtteviisi, mis mõjutavad inimese suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalkäitumist. Need on absolutism, relativism ning hedonism. -absolutism absolutismlik mõtteviis, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja
kunagi küsima ei peaks. Iga vanema unistus on,et nende lapsed neid tulevikus austaks ja armastaks, nende eest hoolitseks ja neid toetaks. Austust ja armastust ei tohi aga enesestmõistetavana võtta, austus tuleb välja teenida ja armastama peab tahtest. Lapsest korraliku inimese kasvatamine on raske töö, see nõuab lapsevanemalt päeva ja ööd, kuid aluse selle lihtustamiseks, saab juba panna lasteaias. Suur rõõm lapsele on mängida, see ei olene mängust ega mänguasjadest vaid olukorrast, kus ta saab avastada ja fantaseerida. Palju vanemad aga ei mõista mängu olulisust lapse arengus. Kuidas vanemale mõista anda,et mäng ei ole ainult lõbustus sinu lapsele vaid oluline osa tema lapsepõlvest? Kui oluline on see,et laps saab ennast piisavalt väljendada? Ja kuidas ennast üldse väljendab üks pisipõnn? Kas on oluline õpetada lapsele maailma tundma läbi mängu ja kuidas
"metareeglid": ära räägi, ära tunne, ära usalda, täiuslik; sinu vajadused pole olulised, sest oled siin teiste jaoks. Nende muutuste teatud nivoo puhul ei ole inimene enam võimeline omal jõul olukorda muutma ja selle parandamise ainsaks võimaluseks on süstemaatiline välise abi kasutamine.13 Tommy Hellsten nimetab Oma raamatus: ,,Jõuehobu elutoas" kaassõltlasele iseloomulike joontena orienteerumist väljapoole, kontrolli, võimetust usaldada teisi, nõrka minatunnetust, sundtegutsemist, ülitõsidust, vaimsusem puudumist, eristatust, haigestumisi.14 4. Mida peaks kaasõltlane tegema? Kõik alkoholismi ja muude sundhäiretega lähedaselt seotud inimesed muutuvad ohvriteks inimestel on abi vaja ka siis, kui nad ise ei joo, ei tarbi narkootikume, ei mängi hasartmänge, ei tegele liigsöömise või muu sundtegevusega. 15 Nüüdseks on olamas hulgaliselt dokumenteeritud tõendusmatrejali, mis osutab tõsiasjale, et
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises
mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises
blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste
seisukohalt väga oluline tähendus. Teades eenevat on ääretult oluline hakata arendama isiksuse tundeelu püramiidi lapse sünnist peale. Kindel alustugi, mis on saavutatud lapse esimestel eluaastatel, tagab harmoonilise arengu edaspidi kuni küpse eani välja. Millised on põhilised võtmesõnad soovitud tulemuse saavutamiseks? 5 1. 0 - 1 eluaasta. Vajalik on saavutada USALDUS, mis siin tähendab, et laps võib usaldada maailma enda ümber, võib loota abile ja tähelepanule, saada tunnustust sellele, et laps on väärtuslik ja oodatud. Esmaseks usalduse tekitajaks on lapsele EMA olemasolu. Ema on siin mõistetud laiamalt see on üks isik, kes oleks lapsega koos, kes vastaks tema nutule, kes reageerib lapse "nõudmistele" toidu, kuiva mähkme või lihtsalt seltsi suhtes. Selleks isikuks ongi tavaliselt ema, kuid olude sunnil võib selleks isikuks olla näiteks vanaema, kasvataja või keegi muu isik
iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Arengupsühholoogia uurimismeetodid. Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus, kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne. Tegureid on väga palju, need on väga erinevad, mitmekesissed. Kõiki neid tegureid ei ole võimalik samaaegselt uurida. Seetõttu on uurimisemeetodite valik piratud. Lisaks on vaja uurimismeetodeid, mis võimaldaksid võimalike vigade allikaid kontrollida (et kas ma tegin vigu ja kust need alguse said). Bioloogilise liigina on inimene väga kaua elanud, aga süsteemselt uuritud on väga lühikest aega.
See võimaldab talle psühholoogilise "ellujäämise". Laps võitleb ja tegutseb pidevalt selle nimel. Laps vajab, et teda armastatakse, mõistetakse, tunnustatakse, austatakse (Lasteaed Lepatriinu 2009). Enesehinnang on inimese üldine arusaam endast ning kuidas ta ennast kui inimest hindab. Kui hinnang on negatiivse tooniga, siis saamegi rääkida madalast enesehinnangust ( Fenell, 2009). Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks (Rajaleidja 2009). 1.1 Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega- ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega- ,,Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Aristotelel nägi head elu läbi võime teha enesehinnalist kasu ja püüda tunda kaunist, samuti tarkust ja haridust. Üldiselt on Aristotelese sõnul õige elu tee õiglane. Ta uskus, et inimene moodustab ühiskonna. Aristoteles kohaldas ühiskondlikku lähenemist. Inimene on osa ühiskonnast ja see saab hea elu ainult siis, kui kõik selle nimel püüdlevad. Aristoteles uskus ka, et puhta hingega heades kavatsustes on alati ainult hea. Kogu arengus nägi ta ka võimalust mõista õiget ja õnnelikku elu. Pärast arendamist mõistab inimene endast midagi uut ja omandab kogemusi, mida ta saab naaberiga jagada. Seega annab teadmiste üleandmine ühiskonda, mis püüab õiget olu. Aristotelese sõnul on õige elu teine aspekt armastus. Sest kus on armastus, pole paha ja meeleheidet. Armastus viib headesse teodesse ja paneb inimese rahulikuks. Ja see, kes on õppinud õnne, kindlasti juba seisab hea elu poole. Aristotelese nägemus on mingi õnneliku elu ideaalne kava
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Isikliku ja professionaalse identiteedi. Pole kõrgharidusega. Sellegipoolest Harvardi auprofessoriks. Väidab, et isiksuse areng toimub elu lõpuni. Jagab elu perioodidesse. Mille iga perioodi keskmes on arengukriis, mis tuleb ületada. Arengutasandeid on kokku 8. Kriisi saab lahendada positiivselt ja negatiivselt. Vastavalt lahendusele on 2 arengusuunda. Esimene hõlmab aega sünnimomendist 1,5 a. Usaldamine. Kas keskkond on nende jaoks sõbralik v mitte? Kas seda saab usaldada, kas ta pakub neile vajaminevat? Halb- laps muutub keskkonna suhtes umbusklikuks. Isiksuse omadused kaasnevad sellega. Muutub enesessetõmbunuks. Inimisiksuse algpõhi. Isiksuse areng omavahel seotud ja järjepidev. Esimese negatiivsed mõjud kanduvad edasi teistesse. 1,5- 3. eluaasta. Autonoomsus (sõltumatus) ja häbi või kahtlustus, ebakindlus. On palju olukordi, kus vajab kaitset v suunamist. Sõltumatus saavutatakse siis, kui
Juttu tuleb terve ja õnneliku lapse kasvatamise seitse saladust. Need saladused tunduvad kuidagi müstilised ja meile põhjamaalastele vastuvõetamatud (kuna oleme vähem emotsionaalsed). Muidugi on need niinimetatud saladused ka lihtsalt harjumatud meie jaoks. Aga eks otsustagem siis, kui oleme need enese jaoks läbi töödanud. Need saladused on välja toonud Joyce Golden Seyburn, kes on õpetaja Californiast. Tema teooria on siis selline tema arvamuse kohaselt tagab õige hoolitsus lapse eest vundamendi kogu eluks, panemaks vastu kõikidele muutustele, stressidele ja väljakutsetele, mis elu enesega kaasa toob. Esimene saladus siis oleks selline: Lapse eest tuleb hakata hoolt kandma juba siis, kui ta alles üsas on. Katsuge elada tasakaalustatud maailmas, tegeleda kehaliste harjutustega mõõdukalt. Toituda kindlasti tervislikult, puhata piisavalt ning hoolitseda enda eest. Teine saladus oleks selline:
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng .....................................................................
Seetõttu pidigi ta kohtuma kuradiga, kes tahtis saada mehe pattud omale ehk karistas seda meest. 4. Sõnasta korrektse sisutiheda väitlausega ballaadi sõnum. Ballaadi sõnum oli see, et kõik pattud jäävad su hingele ning pattudest lahti saamiseks pead sa tegema midagi head. 5. Kuidas mõista seda tänapäeva kontekstis? Kirjuta vähemalt 150-sõnaline arutlus. Minu jaoks kõneleb see lugu teise inimese nahakogujast, kui tänapäeva poliitikutest. Kel samuti on rõõm elada tänu teistele. Kui meie lihtsad inimesed, ei töötaks nagu töösipelgad, ei saaks ka nii öelda otsustajad kuskil mugavalt istuda. Tänu alamklassile on võimalik ka kõrgklassi tekkimisel. Kuid kui järgime seda lugu, siis me teame, et need, kel endal südant pole, lähevad põrgusse. Siin puhul ma mõistakski seda just nii, et nende hinged ei pääse igavikku, vaid nad peavad siia maapeale ekslema jääma ning proovima oma halbadest
Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul tulemusi, Vanematel tuleks imiku nutu peale alati reageerida, see on valu, igavuse, üksioleku väljendus. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda. 2. Väikelapse iga. Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb
lapsele kord minna, kas ta teeb haiget või riivab kellegi tundeid. Siit peakski sisse tulema õpetaja kui suhete reguleerija. Talle ei piisa ainult oma teadmistest, pedagoogilistest meetoditest või tegevuskavast kinnipidamisest, vaid ta on lastele väljaspool perekonda esimene usaldusisik, kelle poole murede ja rõõmudega pöördutakse. Kasvataja peaks suutma rühmas luua sellise atmosfääri, kus iga laps individuaalselt tunneks ennast turvaliselt, teaks, et ta on võrdsete õigustega grupi/rühma liige ning et ta võib oma õpetajat usaldada. Ajal, mil laps saab piisavalt vanaks, et lasteaeda minna, võib keskkonnavahetus talle keeruliseks osutuda. Vaja on kohaneda uute keskkonnaoludega, õppida tundma selle võimalusi ja piiranguid, tulla toime värskelt alanud suhetega õpetajate ja kaaslastega (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Laste gruppi tulevad väga erineva
tihti saamatuna just sellises olukorras, kui perre on sündinud puudega laps. Tihti nõutakse endalt liiga palju ja seetõttu on raske olevikus elada. Kuid selle väikse lapse jaoks on siiski olulisem, et vanemad ei tunneks ennast lausa süükoorma alla maetuna, vaid üritaks endast anda parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kindlasti kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. Nii kahju kui see ka pole, siis elu mängib meile vahel vägagi valusaid vingerpusse. See teema on vägagi valus, kui lastearst peab teatama vanematele, et neil sündis perre puudega beebi. Teinekord tuleb see teade vägagi ootamatult ja vanemad ei suuda seda tihti uskuda, sest tegelikult me ju ootame perre tervet ja ideaalset last. Vanemate ootused purunevad hetkega, nad võivad endast välja minna, olla šokis. Muidugi
annaabi.ee 
