Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õnnelik lapsepõlv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsevanem, avastada, vanemana, tütrele, kõigepealt, lastes, väiksele, tegeledes, põimumine, lõppude, ahelates, ronimine, kukkuda, kukkumine, murtud, enesekindluse, õnnestu, lapsevanemad, unustada, milleta10 Väikelaps Tema seesmine uurimis- ja katsetamisvajadus sunnib teid piire avardama ja seega teid kui lapsevanemat proovile panema. See aga ei tähenda, et väikelapse periood on ebameeldiv- lihtsalt teile esitatavad nõuded on kõrgemad. Heatahtlikud õpetussõnad ja leebus on sellel eluhetkel väga vajalikud, rahulikkus, täpsus ja selgus on väga tähtsad. Suhtuge austusega lapse vajadusse uurida, avastada ja katsetada. Võimaldage talle selleks nii ruumi kui ka aega. Valikute tegemine on väga oluline, nii et soovitatav oleks pakkuda mõningaid valikuid talle, nt unejutu või võileiva katte valimisel. Aga tuleb läbi mõtelda, millisel määral ja millal lapsele valikuvõimalus anda. Pole õiglane anda lapsele valikuvõimalus ja siis temalt see jälle ära võtta. See oleks lapse petmine. Kui aga siiski otsustate lasta väikelapsel valida, piirake võimaluste hulka. Ei maksa teda liiga paljude
“; „Mõistan, miks see sind vihale ajab, paljud inimesed oleksid häiritud selles situatsioonis.“. Valideerimine ei ole kerge ning seda peab harjutama, sest tihtipeale on täiskasvanul keeruline ennast teise inimese, eriti lapse kehasse ja mõttemaailma panna. Rakendades juba varakult lapse tunnete sõnastamist ning mõistmist, õpib laps ka ise aina rohkem oma emotsioonidega mõistlikul viisil tegutsema ning oskab juba vanemana ise valideerimist kasutada. 3 Kokkuvõte Tegelikult on kogu õnneliku ja eduka lapse kasvatamise retsept müsteerium, mille jaoks on igal inimesel omad koostisained, mida peab kõige õigemaks. Lapsed on erinevad, nii samuti nende kasvukeskkond ja vanemate kujutlus ideaalsest lapsest, mistõttu ei saa koostada ühte kindlat meetodite nimekirja kasvatamisel, mille kasutamine garanteerib kõige õigema ja parema tulemuse
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
erinevat võimalust. Sellised asjad annavad lastele võimaluse olla loovad ja tunda ennast avastajatena. See,et laps väljendab ennast nii kuidas talle meeldib on oluline. Vahest peab laskma lapsel lusikaga vastu põrandat kopsida ja sokke jalast ära kiskuda ja neid 10 korda tagasi panna, täiskasvanu ei pruugi sellest aru saadagi, aga lapse jaoks on sel tohutu tähtsus. Samuti on loomulik,et teatud reeglid on paika pandud, Hiina vanasõna ütleb: " Kui sa mängima pead otsusta kõigepealt kolmes asjas; mängu reeglid, mängu panus ja mängust loobumise aeg". Väikeste laste puhul õnneks see viimane kriteerium on kerge täita, sest juba 10 minutit on piisav aeg,et tegevusest tüdineda ja uude tegevusse süveneda. Eneseväljendus puudujääk võib osutuda lapsele väga problemaatiliseks. Tihti peale on vägivaldsed ja probleemidega lapsed just need, kes on allasurutud või tähelepanust ilma jäänud. Nende
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
vastu. Suuremat last ei tohiks jätta mitte mingil juhul kõrvale, vaid tuleb leida võimalus, 8 kuidas saaks ka suurem laps emaga aega veeta. . ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 63) Selleks, et vältida armukadedust, tuleks valmistada laps ette enne uue imiku sündi. Kõigepealt tuleks lapsele teada anda, et on tulemas perelisa ning kuidas ka teda kaasatakse beebi ellu. Seletada tuleks, mis peres nüüd muutuma hakkab ning kuidas tema kaasa aidata saab. Selline teadvustamine annab laspele teada, et ka temale kuulub tähtis roll noorema õe või venna hoolitsemises ja armastamises. Oluline on ka see, et ema mängiks suurema lapsega ka siis, kui beebi on ärkvel. Siis ei hakka vanem laps arvama, et tema saab tähelepanu vaid siis, kui beebit pole nähtaval
Tallinna Pedagoogiline Seminar Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale Piia Kreitsman 2011 Tallinn Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Armastus.........................................................................................................................4 Kuidas armastust välja näidata?.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6 Suhtlemine..................................
Õigesti käitumisel tuleb last kiita või selle eest mingi tasu anda, oluline on, et laps saaks aru kui ta on käitunud õigesti. Lapsele tuleb rahulikult selgitada, kuidas tuleb käituda ning mis on keelatud, kui ta teeb midagi valesti. Juhiseid tuleb lapsele esitada positiivselt ning asju tuleb öelda ühemõtteliselt ja otse. „Laps vajab hellust, armastust, mõistmist ja turvalisust.“ Neid ei tohiks solvata, alandada, ega füüsiliselt karistada. Kui lapsevanem tunneb, et olukord on kontrolli alt väljas, siis peab ta mõistma, et psühholoogilt nõu küsimine on igati normaalne. (http://www.pargi.edu.ee/index.php?leht=agress , 11.03.2010). Esimesel eluaastal on väga oluline lähedase kontakti saavutamine nii ema kui ka isaga. Last peab ümbritsema soe ja rõõmsameelne õhkkond. Vanemad peavad aktsepteerima laste avastamislusti. Kahe- ja kolmeaastased lapsed on sageli tüütavad kuna nad esitavad palju küsimusi ning kipuvad jonnima
Kaotajateta meetodi kuus tegevussammu: 1. Konflikti määratlemine ja sõnastamine selgitage lapsele arusaadavalt, mida te tunnete, millised teie vajadustest on rahuldamata või mis teid häirib. Kasutage palju aktiivset kuulamist, et välja selgitada lapse vajadused. Seejärel määratlege konflikt, et nii teie ise kui ka laps teaks, millist probleemi lahendama asutakse. 2. Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine kõigepealt selgitage välja lapse lahendused enda omad võite hiljem juurde lisada. Tunnustage kõiki pakutud lahendusi. 3. Erinevate lahendusvariantide hindamine selles faasis peavad vanemad ausalt oma tundeid tunnistada, kui mõni lahendus neile ei meeldi või ei vasta nende vajadustele. 4. Parima lahenduse väljavalimine valige välja parim ja kõigile sobiv lahendus. Tehke kindlaks, kas kõigile on selge, et igaüks on seotud lahenduse elluviimisega. 5
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast.
· Peatu, vaata talle silma, naerata ja hõõru oma nina õrnalt lapse nina vastu. · Kõnni ja peatu jälle. Korda mitmeid kordi. UURINGUTE ANDMETEL aitab imiku puudutamine, süles hoidmine ja kallistamine mitte ainult teda lohutada, vaid ka tema aju arendada. Hoides last enda lähedal, tekitad kindlustunde, mida laps kasvades vajab. ERINEVAD HÄÄLED Kui sa räägid madalama häälega, tunneb laps end rahulikult ja kindlalt. · Laula üht ja sama laulu kõigepealt kõrge ja siis madala häälega. Jälgi, kuidas laps erinevale häälekõrgusele reageerib. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba looteperioodil inimhääli eristada. Uuringute põhjal võib väita, et kõrgehäälset kõnet kuuldes sagenevad imiku südamelöögid, mis viitab sellele, et imik elavneb ja rõõmustab. MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG · Laps võiks mähkimise ajal jälgida huvitavaid esemeid.
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida erinevaid tõlgendusi, absoluutset tõe kriteeriumi ei ole olemas nagu ka absoluutset teaduslikku teadmist . Hermeneutiline pradigma näeb inimest osalejana, kes on huvitatud mõtestatud tegevusest, iseenda arenemisest, ümbrusest. Kasvatusprotsessis arvestatakse kasvatatavaga ja iga kasvatuse juhtum on ainukordne. Kasvatuses luuakse situatsioon , kus on võimalus ennast arendada. See on kutse avastada ja leida üles oma võimalused. Leian, et õpingud Tallinna Ülikoolis on mulle andnud just sellise võimaluse. Kognitiivne paradigma seisukohalt on õppimine, kui kogemuste muutumine. Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhestab uut sellega, mida teadis varem (T.Kuurme 2003: 125). Üks oluline põhjus, miks ma otsustasin õpingud jätkata, oli sisemine äratundmine oma seniste teadmiste ebapiisavusest
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng.................................................................................
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi t
selgitada, kuidas on sisustatud lapse ja vanema koosveedetud aeg. 16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus
abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käteulatusest kaugemal olevaid esemeid ja märkab juba väiksemaid esemeid. Ta tõstab mänguasju ühest käest teise. Selili asendis mängib oma jalgadega ja üritab varbaid panna omale suhu. Naerab häälega- isegi väga valjusti. Närib palju, kuna igemed pakitsevad (Väikelapse areng 5-kuune. 25.09.2011). 8 9 LAPSE EELDATAV ARENG KUUENDAL ELUKUUL Kuuendal elukuul tahab laps avastada maailma enda ümber. Ta harjutab pidevalt oskusi, mis aitavad tal liikuda lähemale ihaldatud objektidele ning keskendub liigutamise, tasakaalu ja käeliste oskuste omandamisele. (Child development guide. 22.09.2011) Üldliigutuslik areng: laps keerab ennast üle mõlema külje; pöörab kõhuli olles ümber oma telje; istub toe najal; tõstab oma jalgu üles püstasendisse; tõstab sihilikult oma käed üles
seada. *Montessori pedagoog: austab last, on märkamatult tema kõrval, ootab kannatlikult ja aitab ainult vajadusel. On maitsekalt riietatud, liigub märkamatult, räägib alati vaikse häälega. Ta kindlustab korra jailu, hoolitsedes segamatu töörahu eest. Ta on kui teadlane, kes omades sügavaid teadmisi vaatleb last, teeb lapsele märkamatult täpseid tähelepanekuid, on objektiivne tõeotsija. Ta läheneb lapsele uurijana, kelle eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. *On lapsel võimalus treenida pidevalt toimetulekut raskemate ülesannetega, tekib tal vastav harjumus. Pärast tööd on laps rahul, Ta liigub rühmatoas ringi, justkui igavledes. Niisugune mõttepaus on väljahingamine, lõõgastumine. Antakse lapsele võimalus rahulikult tegevusetuna olla ja uut tegevustsüklit ise algatada, süveneb algatusvõime, isetegutsemine muutub harjumuseks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kes oma isakohustusi ei suuda täita, sel pole ka õigust isaks saada. Ei vaesus, töö ega ükski inimvahekord või teda vabastada oma lapse toitmisest ja nende kasvatamisest. Rousseau kordab siinkohal, et inimese kasvatus algab tema sündimisega: enne kõnelemist, enne arusaamise algust õpib ta kogemuse teel. Kogemus aga käib õppimise eel. Lapsi tuleks varakult harjutama pimedusega, et nad seda ei kardaks. Samuti liiga suur korrapärasus toitmis- ja magamisaegades tekitab lastes peagi tarviduse asemel harjumuse vajaduse. Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada! Lapse nutu kohta kirjutab Rousseau, et kui laps nutab, siis ta kannatab. Siis tuleb leida see põhjus ja see kõrvaldada. Kui seda aga ei leita, siis võib pidev võib kannatus katkeda ja võidakse isegi last seepärast lüüa! Kõnelemise koha pealt soovitab Rousseau lapsega rääkida nii et laps ka aru saaks, ning sõnad oleksid lapsele arusaadavad
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad vanemad neid ka oma lastes. Sisemine enesekindlus tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. See tähendab et julgetakse seista oma mina ja oma tegude eest. Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse.
Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine
Võrumaa Kutsehariduskeskus LAPSEHOIDJA Gerli Reiljan Vanemate tähtsus lapse turvalise keskkonna loomisel Referaat Juhendaja : Ie Puhm 2013 Sisukord 1.SISSEJUHATUSLAPSE 2.VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE 3.OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus 3.1.2 Mänguasjad 3.1.3 Maosisaldis 3.1.4 Toit 3.1.5 Vann ja veekogud 3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud 3.3 Kukkumis-, löökide- ja muljumisohud 3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool 3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted 3.3.3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraanivesi 3.4.5 Elekter
maailmapilti. (29.lk) Oraalne faas kestab sünnist kuni 1,5.-2. eluaastani. Selles faasis võib lapse maailmapilti kirjeldada lausega "Ma olen see, mida ma saan" . See on aeg, kus kesksel kohal on lapse kohene vajaduste rahuldamine. Väga väike laps peab saama kogemuse, et tema jaoks on olemas kindel pereliige, kes rahuldab tema vajaduse kehalise läheduse, nälja ning janu kiire kustutamise järele. (29-30.lk) Selles faasis toimuvad tähtsad muutused ka lapse motoorikas: kõigepealt avastab ta maailma roomates ja siis kõndides. Kogemuse tõttu aina suuremaks muutuvas maailmas hakkab laps eristama iseenda isikut teistest. Ta tunnetab iseennast ja "teise" olemasolu. (30.lk) Anaalne faas kestab tavaliselt teisest kolmanda eluaastani. Lapse maailmapilti iseloomustab selle faasi lause: "Ma olen see, mida ma enda käes hoian või ära annan". Ülekantuna lapse käitumisele ümbruskonna suhtes tähendab see lapse avastust, et ta saab ise oma tahtmist läbi
mis võib tekkida paljudes inimestes, kes puutuvad kokku mingisuguste sündmuste ja tegevustega. Montessori tekitas situatsioonilise huvi kavandamismaterjalide osas, millega lapsed näisid tahtvat tegutseda. Samas tõstab Montessori pedagoogika esile ka individuaalsete huvide unikaalsust. Lapsed tahavad õppida seda, mis neile konkreetselt huvitav on. Last suunavad tugevad sisemised impulsid ja valides tegevuse ja tegeledes sellega vastavalt oma soovile rahuldab laps oma sisemist arengu vajadust. Ning õpetaja peab andma lastele võimalusi mitmekesiste kogemuste saamiseks ja jälgima laste huvi tekkimist nende vastu ning suunama lapsi endisest sügavamalt asju mõistma ja keerulisemaid teadmis- ja mõtlemiskonstruktsioone kujundama (Hujala, 2004). Neljas printsiip igasugust tasustamist välditakse Intensiivsed keskendumisperioodid on Montessori pedagoogikas kesksel kohal. Montessori
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
annaabi.ee 
