Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õnnelik lapsepõlv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osadel, vanemaga, põnev, tuhat, tulema, eluea, igapäevase, päevadel, ennekõike, rõõmus, kõht, pehmed, mänguasjad, mõndadel, reaalsed, kivid, isadel, pingutus, sltub, suutmaÕnnelik lapsepõlv Maailmas sünnib iga päev sadu tuhandeid lapsi. Ei ole võimalik valida, kuhu riiki nad sünnivad või mis rahvusest nad on ning millised on nende vanemad. Igas olukorras tuleb hakkama saada. On õnn, kui laps sünnib riiki, kus laste õigusi austatakse, nende heaolu kaitstakse, et nende elus ei ole hirmu ega puudust ning kus neil on võimalik üles kasvada rahus. On ju riike, kus peavad inimesed igapäevase vee ja toidu eest võitlema, pole kodu ega puhtaid riideid. See kõik muudab lapsepõlve kurvaks ja õnnetuks. Suurim õnn on aga see, kui laps sünnib perekonda, kuhu ta on oodatud, kus tema eest hoolitsetakse ja teda armastatakse, vaatamata võib olla isegi mitte kõige parematele võimalustele. Minu meelest ongi just hooliv ja kokkuhoidev pere see, mis muudab lapsepõlve õnnelikuks. Õnn ei ole alati kõik asjad, mis meid ümbritsevad, vaid siiski inimesed
Oluline on aga see, kuidas vanem seda teeb. Lapsele tuleb anda hoolitsust, armastust, tähelepanu ning mis kõige olulisem – laps peab tundma ennast turvaliselt. Turvatunne on üks tähtsamatest aspektidest lapse arengus. Kui laps tunneb ennast hästi ja turvaliselt, on tema areng kiirem 10 ja produktiivsem, sest ta tunneb ennast mugavalt, enesekindlalt, tal on olemas päevakava, kindel rutiin, mida jälgida. Laps peaks suhtlema mõlema vanemaga ühepalju. Ainult emaga suheldes ei koge ta isa- armastust ja hoolivust, mida peaks ta saama. Isa roll tema lapse isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel on erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega – suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonen väidab, et isa kontaktivõtule vastavad juba mõnenädalased imikud (Sinkkonen, 2001) Isa suhtleb lapsega mängides
omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead kü
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv teise elukuu paiku kiiresti arenema. Imiku nägemisvõime stimuleerimine aitab tekitada visuaalseid seoseid. Väikelapsed ärkavad öö jooksul mitu korda üles. On hea, kui neid ümbritsevad tuttavad esemed, mis aitavad uuesti uinuda. TERE!
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Perekonna loodud inimsuhted kujutavad endast tänapäevalgi kõige pikaajalisemaid suhteid, kuna kiiresti muutuvas ühiskonnas kõik muud suhted lühenevad. Kestvad inimsuhted aga pakuvad inimesele lühiagsetest rohkem kaitstust ning turvatunnet, võimaldades kindlamalt arvestada edaspidisegi toetuse, ustavuse ja mõistmisega. Pikemateks inimsuheteks on peetud õdede- vendade suhteid, mis kestavad varasest lapsepõlvest vanaduseni, ületades vanemate eluea. Ühine lapsepõlv, jagatavad mälestused ja kogemused teevad õdedest-vendadest potentsiaalsed kaaslased hilisema elu rasketeks hetkedeks. Lapsel kujuneb perekonnas kindlustunne, sest tema eest kantakse hoolt ja vähehaaval muutub see kindlustunne eneseusalduseks. Lapsele on tähtis, et ta tunneks maailmas ennast turvaliselt. Samas ei tohi unustada, et maailm koosneb peale heade asjade ka halbadest asjadest ning vanemad peavad olema keskkonna vahendajateks
aastasena vaatasid meelsasti vägivallafilme, olid eakaaslastest agressiivsemad nii uuringute ajal kui ka kümme aastat hiljem. Lapsepõlveaastail ilmnenud huvi vägivallasaadete vastu ennustas tema tulevast agressiivsust kindlamalt kui tema hilisem elukord või perekonna sotsiaalmajanduslik seisund. Tavaline inimene ei näe igapäevaelus nii palju vägivalda, et. ta selle suhtes tundetuks muutuks. Tundetuks võib ta muutuda üksnes teabevahendites, ennekõike televisioonis esitatava vägivalla tagajärjel. Vägivallaga harjumine ilmneb muulgi moel kui emotsionaalse hoolimatusena. Inimesed, kes on kuriteofilme harva vaadanud, reageerivad vägivallastseene vaadates tugevasti ka füsioloogiliselt. Palju vägivalda vaadanutel ei ole vastavaid füsioloogilisi reageeringuid täheldatud. Vägivallaga harjumist on tõdetud ka lastega tehtud katsete puhul. Paljud teadlased on tähele pannud, et kui laps, kes on vaadanud palju vägivallasaateid, näeb kahte
Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine tema kõdust paar tuhat marka. puudutab Mida tunneb laps? 89 Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast otseselt meid Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90 arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga segatud kõiki.
mõista laste arengut, selle iseärasusi, erinevaid arengu hindamise meetodeid ja skaalasid ning teha saadud infost lühikokkuvõte. Lisaks on kasutatud allikatena veel ………………………….. 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE Arengu termin viitab protsessile, mille abil organism muutub ning samuti kasvab oma eluea jooksul. Sünnieelne iga, imikuiga ja lapsepõlv – need on perioodid, millal toimuvad arengu suurimad muutused. Seda seni, kuni vastsündinu areneb täiskasvanuks, kes on ise suuteline lapsi saama. Arenguprotsesside puhul kasutatakse nelja erinevat uurimismeetodit – läbilõikemeetod, longituudmeetod., kohtortmeetod ning kohort-järjestikune meetod. Nagu näha, tuleb välja, et psühholoogid kasutavad mitmesuguseid vahendeid kasuliku info kätte saamiseks.
neutraliseerivad iga Teie varjatud katse neid üle kavaldada. Nad panevad tähele Teie varjatuid kavatsusi isegi siis, kui Te ise neid ei teadvusta. Kuna indigolapsed on keerulise 14 iseloomuga, siis on neile loomuomane tugev otsusekindlus asjad endale selgeks teha ning juhatust väljaspool soovivad nad ainult juhul, kui see on esitatud lugupidavalt ja siiralt. Aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema. Indigolapsed võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises
hooldusõigus ühele või mitmele lapsele (eraldi?) (kasut harva, kuskil 2% ajast, tavaliselt siis kui laps on suurem) 3.Ühine hooldusõigus- mõlemale vanemale jääb samasugune hooldamisõigus nagu siis kui olid abielus (tekib kahetuumaline perekond- 2 aktiivset vanemat, kes elavad üks ühes teine teises kohas) Peale lahutust peab vanem: 1) ümberorganiseerima oma personaalse elu 2)tegema nii, et lastel oleks hea võimalikult minimaalse kahjuga Millega peab laps peale lahutust toime tulema: * tal pole enam seda turvatunnet, mille andis vanemate kindel kooselu *ta ei puutu enam ühe vanemaga igapäevaselt kokku Peale lahutust on suurem tõenäosus et ekspartneritel on rohkem terviseprobleeme, depressiooni, suurem tõen sattuda liiklusõnnetusse, suurenenud alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine, enesetapud, raskused tööl. Need tulenevad sageli lahutusest, mitte sellest mis toimus enne lahutust. Kuna sageli on naised need, kes
Kui aga mure on nii suur, et sõbra lohutamine ei aita, peaks probleemist rääkima vanemate, vanema õe või venna, mõne sugulasega ning üheskoos otsustama, kui tõsine probleem on. Sageli piisab koolistressi maandamiseks - mis tuleneb halvast läbisaamisest õpetajaga - olukorra selgeks rääkimine ning kui õpetaja ja õpilase suhted on läinud talumatuks, peaksid loomulikult sekkuma ka õpilase vanemad. Kui mureks on aga halb läbisaamine kaaslastega, peaksid appi tulema samuti kas vanemad, või kui vanematel pole huvi, jõudu või soovi asjaga tegelda, mõni täiskasvanud sugulane, õpetaja või koolipsühholoog. Ühelgi juhul ei tohi murele alla vanduda ja murega üksi jääda! Koolistressi põhjused õpetaja poolt nähtuna Veerandi kuni poolte õpilaste jaoks peab õpetaja koolistressi põhjuseks: · ülekoormatud ainekavad - 66,1% · hirm tasemetööde ja eksamite ees - 60,8% · hirm halva hinde ees - 59,4% · õppetöö üksluisus - 43,1%
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
SISUKORD Downi sündroomist üldiselt .......................................................................................................................... 3 Esinemise sagedus ........................................................................................................................................ 4 Iseloomulikud tunnused ............................................................................................................................... 5 Rakud, kromosoomid ja geenid................................................................................................................. 6 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire ........................................................................................... 7 Downi sündroomi eri tuübid ......................................................................................................................... 8 21-trisoomia ........................................................................
Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009) Lapse keel areneb kõige paremini igapäevase suhtlemise käigus. Sujuvat suhtlemist võib takistada hirm teha vigu ning stress, mis kaasneb võõras keskkonnas olemisega. Täiskasvanu saab oma sõbraliku oleku ja
uskumustega ning ootuste mõjul võidakse isegi tajuinfot moonutada. MÄLU ARENG Mälu ühikud kujundid, mõisted, kategooriad, stsenaariumid ja skeemid on indiviidi organiseeritud tähenduslikud konstruktsioonid. 21 Mälu arengus on olulised järgmised kolm protsessi: Kodeerimisel saab meelde jätta nii detailset infot kui üldisemat muljet. Lapsed jätavad meelde ennekõike just detaile ja vähem üldist olukorra kokkuvõtet, mistõttu on ootuspärane, et nad unustavad rohkem. Säilitamise kohta on leitud, et alla 6-aastased lapsed on peale uuritavat sündmust ja enne meenutamist toimuva poolt oluliselt mõjutatavamad kui vanemad lapsed. Ammutamise puhul suudavad juba eelkoolilapsed lahtiste küsimuste peale meenutada täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate
abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? … sest …
Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus või hõimlussuhteis. Hõimlus abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? ... sest ... Toimub linnastumine
kuuluvad sellesse rühma. 2. IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. 3. IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. 4. IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. D. Tunnetusprotsesside areng õpiraskustega lastel. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist väliskeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!). Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega: LRÕK, RÖK ja
▪ palju kaotusi (elukaaslane, mõnikord ka lapsed), aga suudetakse võtta elu loomuliku osana ▪ vananemine sõltub väga palju indiviidist ja eluviisidest ▪ tänane vananemine on teistsugune kui aastakümneid tagasi, tänane 70-aastane käitub nagu 50- aastane aastakümneid tagasi ehk vanad inimesed on ajas muutunud nooremaks ▪ vanur võib ise tunda end noore või vanana ja käituda vastavalt ▪ ühiskonnas toimub eluea pikenemine ja samuti vanurite osakaal populatsioonis ▪ vananemise teooriad geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (bioloogiliselt ette määratud), nn primaarne vananemine - pidev ja vältimatu protsess ◦ rakud ei suuda enam jaguneda ja uueneda makrobioloogilised teooriad (eluviisidest tulenev), nn sekundaarne vananemine - võimalik kulgu muuta ja edasi lükata
käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. · Inimestel toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelses arengus , imikueas ja lapsepõlves. · Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega. · Arengupsühholoog võib soovida väljha selgitada protsesse, mis olid selle areengu osaks ning teoretiseerida nende üle. · Kaks erinevat uurimisstrateegiat: läbilõike meetod ja longittudmeetod. Mõlemal on eelised ja puudused. · LÄBILÕIKEMEETOD vaatluse all mitu aegruppi korraga. Se on
passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid
midagi aktiivselt et aru saada, mis seal pildi peal on. See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab. Kas see on kodu, restoran. Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada. Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üle
Ühe sümbolskeemi projektsioon teisele objektile. Sümbolmängus hakkavad keel ja kõne arenema. Siin kujutatakse ette reaalsust. Mängukaaslasi hakatakse otsima oma eakaaslaste seast. Mängud hakkavad sisaldama kombinatsioone. Nt laps teeb ennast korda, katab lauda, teeb süüa, võtab nukud ja matkib teejoomingut. 3.eluaasta lõpus hakkab aru saama, mis on eakaaslane ja kuidas temaga mängitakse. Tekib kollektiivse mängu vajadus. Loovmängud hakkavad tulema. Loovmängude oluline komponent on roll. 3.eluaasta lõpp ja 4.eluaasta algul hakkavas sisse tulema liikumismängusd. Hakkab kujunema süzee ja tegevusteahel. Peab leppima selle rolliga, mis antakse. Mina on saavutanud teatud stabiilsuse. Selleks, et saaksin kedagi teist teeselda, peab olema mina paigas. Rollimäng aitab mõista ja sotsiaalseid ja funktsionaalseid täiskasvanute rolle. Samuti arendatakse sellega ka sooidentsust (tüdrukud tahavad etendada neid rolle, mis on omased
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi.
Mugav ju, laps on hoitud. Laps harjub sellega ja arvab, et nii peabki. Tegelikult pole vanaemad ainukesed, kelle kõrval lapsed hoolega telekat jälgivad. Teised kõrvalistujad on vanemad vennad-õed. Tihti on esiklapsed sellises eas, kus pool elu on koondunud arvutisse. Ehmatav on mõte: "Tänapäeva lapsed on tuttavad pigem arvuti- ja videomaailma kui raamatuga" 23 Koos vanema venna või õega ongi huvitavam videosid vaadata ja Internetis surfata. Tahetakse sarnaneda suuremaga/ vanemaga. 2.2.2. Kes ei oska lugeda, ei oska elada Keskmine abiturient peaks lugema vähemalt sada lehekülge raamatut päevas. Ilma selleta ei arene ta edasi. Lugedes areneb sõnavara. Raamatutest võib leida vastuseid küsimustele, mis on elust enesest. Tekivad uued vaatepunktid ja nii võib nii mõnigi vaade, mis enne tundus vale, muutuda õigeks, täpsemaks. 22 S.Eilsen, Lapse õpetab lugema perekond - Postimees, 19.09.2007. 23 ,,Lapsed eelistavad raamatutele multimeediat."
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd"
* Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides) 9 * Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on. * Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on) * Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse 18. A. Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid,
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
annaabi.ee 
