Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus me omandame elamise harjumuse enne kui omandame mõtlemise harjumuse. Heidegger Inimene on Dasein. Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam tunnusmärk. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Filosoofia on praktika, kus luuakse tekste ja vastatakse sõnaliselt. Filosoofia on kultuuri ja ajaloolise diskursuse sõlteline. Väljaspool seda filosoofial kandvust ei ole ning see ei anna üldkehtivat tõde inimloomuse kohta. 6
teistsuguseks, stereotüüpseid nalju, solvatakse neid või tõrjutakse neid sotsiaalselt? Igaühel on õigus otsustada, kuidas elada; tuleb austada seda. Vaatamata sellele meie ajal sotsiaalne ebavõrdsus on ikkagi olemas, seetõttu nii palju arutletakse probleeme, mis on seotud tagakiusamisega. 2. Kust me selliseid käitumismustreid (solvamine, alandamine, üldine negatiivne suhtumine jms) omandame/õpime? Võime näha nissugust suhtumist teistesse inimestesse, näiteks, oma vanemate eeskuju varal ning omandame seda sotsiaalmeedia vaatamisel. 3. Otsige konkreetseid näiteid meediast ja sotsiaalmeediast (2-3 näidet), kus mingi tunnuse alusel käsitletakse mõnda inimest või inimesi lähtudes (stereotüüpsetest) eelarvamustest Migratsioon - süüria põgenike hulgas võib olla palju terroriste
Tänapäeval on oluline omandada hea haridus. Haridus on väga lai mõiste ja sellesse saab suhtuda mitut moodi. Prantsuse filoloog C-L.S Montequiersi on öelnud: ,,Me saame kolm haridust: ühe vanematelt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elust. Kolmas räägib kõige vastu." Minu arvates ongi kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja omandame tarkusi, mida ,,päris" koolides teada ei saaks. Peale põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema eesmärgid hariduse omandamises ja elukutse valiku tegemisel. Pean koolis olevate tulemuste kõrval oluliseks ka väärtusi elukoolis. ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on" (eesti kirjanik Karl Ristikivi). Karl Ristikivi öelduga olen ma nõus. Valikuid on palju ja valida saavad kõik
meie viitsimises ja tahtmises. Tarkus avaldub ütlemiste ja tegemiste kaudu. Alles siis, kui inimene rääkima või tegutsema hakab, saame teada kas tegemist on rumala või targa inimesega. Näiteks targa inimesega võiks rääkida tunde, ta teab paljust ning mis on kõige tähtsam, oskab rääkida. Mõned inimesed arvavad, et kui nad lõpetavad keskkooli, on nad piisavalt targad, ja teavad kõike, kuid tegelikult see nii ei ole. Inimene õpib kogu elu, me saame pidevalt uusi teadmisi, omandame kogemusi ning meie silmaring laieneb. Tarkus tuleb ka väga suurel osal kogemustest. Inimene, kes näiteks on palu reisinud ja erinevates situatsioonides olnud, oskab inimestele millestki rääkida ning on suurema silmaringiga. Sellised inimesed on huvitavad ja nad panevad meid mõtlema. Tarkust tuleks hoida ja väärtusstada. Inimesed peaksid kasutama võimalusi õppimiseks ja teadmiste omandamiseks. Kui seda ei tehta võidakse seda hilem kahetseda.
südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress. Üledoseerimisel: üledoosi ei saa tekkida. VITAMIIN D Leidumine: enamik D-vitamiinist omandame päikeselt. Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks. Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres. VITAMIIN E Leidumine: taimeõlides, tomatites, porgandites, kalas, pähklites, päevalilleseemnetes, munakollases, seapekis. Miks vaja
Mida tähendab mulle õppimine üheksandas klassis? Me kõik alustame kord esimese klassiga ja lõpetame üheksandas. Kuigi see teekond kestab tervelt üheksa aastat, omandame seal vajaliku hariduse. Kooliteed alustame aabitsaga ja lõpetame paljude erinevate õpikutega, Sellel pikal kooliteel juhtub palju põnevaid ja raskeid seiklusi. Kolmandas ja kuuendas klassis ootavad kõiki tasemetööd, kaheksandas üleminekueksam ja üheksandas kolm riiklikku eksamit. Kuigi see kõik tundub raske, on koolil ka oma head küljed. Koolis on palju sõpru ja mitmeid põnevaid klassiõhtuid. Kindlasti meeldivad kõigile vahetunnid ja erinevad kooliüritused.
Me tuleme suvest. Aeg möödub tõesti kiiresti. Vahel isegi kiiremini, kui tahaks ja jääb mulje, et ühe silmapilguga on kõik läinud. Elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem hakkavad meid asjad huvitama. Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et
Kui toimiksime Hansoni arusaama järgi, peaksid gümnaasiumis põhilised õppeained olema headus, suhtlemine ning õnnelik olemine ning me puutuksime kokku õnne valemitega ning muude võluretseptidega, kuidas olla õnnelik. Sellisel juhul kooli lõpetades peaksid meie teadmised piirduma enese ja teiste mõistmise, empaatia ja praktiliste suhteoskuste, eneseväljenduse ja kuulamise ning koostööoskustega. Aga kuhu jäävad ametialased teadmised? Justnimelt need, mille me omandame gümaasiumi järel ülikoolis või põhikooli järel kutsekooli ning mis garanteerivad meile oskused soovitud erialal. Ma mõistan, et see kõik on tore ja kena, et me oskaksime kollegidega hästi suhelda, me mõistaksime neid ning meie koostöö sujuks aga kui meil ei ole ametialaseid oskuseid, ei ole meil kollege, ega töökohta. Seetõttu järeldan, et teadmised on meie suurim väärtus ja väärtused määravadki meie elu edu. Ühes lauses väitis Hanson et õnnelik inimene on terve
Tarkus ja rumalus inimeses Mis on tarkus? Mis rumalus? Minu meelest on igal inimesel selle kohta oma arvamus. Mina tõlgendaks tarkust ja rumalust koos ilma üheta poleks teis, kuid on täiesti erinevad nagu öö ja päev. Kui oma rumalusest õppida saab targaks. Kuid kas ikka on nii? Kas kõik inimesed saavad olla ühtemoodi targad või rumalad? Tarkus on midagi iseenesest mõistetavat, seda on kõigil Koolis omandame tarkust, ka peale kooli oma kogemustest. Antoine De Saint Exupery raamat "Väike prints" on minu meelest ehe näide ,kuidas inimesed läbi kogemuste tarkust omandavad. Näiteks ei olnud Väike Prints kunagi varem Maal käinud, seal nägi ta esimest korda inimest ja saqi tundma, kes või mis on inimene. Väike Prints arvas ,et roos tema planeedil on ainuke maailmas, kuid sai teada ,et Maal on neid palju rohkem ja kõik samasugused. Maal nägi ta
rohkem langeb paberkandjal lugejate arv. Tänapäeval on inimestel võimalus olla kursis toimuvaga ilma, et oleks vajadust õigel ajal teleri ees olla või raadio sisse lülitada. See aga parandab ja tõstab inimeste informeeritust ja annab võimaluse kiirelt informatsioon omandada. Lõpetuseks meedia juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt, meedia kiire areng ja tõus võimaldab meil veelgi kiiremini kvaliteetset informatsiooni omandada. Ainuke viis kuidas me seda omandame ja kuidas me ennast meedial mõjutada ja juhtida laseme on meie enda otsusatada.
Koolikiusamine on hetkel ülemaailma väga aktuaalne teema, ning on loodud palju ühinguid, et seda ennetada ning takistada. Iga inimene on vast kokku puutunud koolivägivallaga, kas siis vaimse või lausa füüsilise kiusamisega, olles ise kas kiusaja, kiusaja ohver või pealtvaataja rollis. Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et lapsed omandaksid koolis kõik vajalikud oskused
traditsiooni mõistes niinimetatud „vigaseid” keelendeid, mida on aga näiteks neile eelnenud põlvkondade puhul võimatu leida. See viitab omakorda sellele, et aeg on kirjakeelt tugevalt muutnud. Selle põhjuseks võib pidada meie igapäevast kõnekeelt ja sellega kaasnevaid muutusi. Igas ühiskonnas kehtivad erinevad normid, mis omandatakse tavaliselt sellest samast keskkonnast, kus parasjagu viibitakse. Osades asjades vajame me aga nõu. Ka kirjakeelega on nii. Me omandame põhilise osa oma teadmistest keskkonnast teiste inimestega suheldes, kuid mõnes asjas vajame me aga abi: uurime sõnastikke ja erinevaid käsiraamatuid. Kui mingisugune norm aga puudub ja seda ühiskonnast endast omandada võimalik pole, kehtestatakse norming. Nii on loodud terveid valdkondi nagu näiteks liiklus. Nii nagu normid esinevad meie ühiskonnas, esinevad ka kirjakeele sõnavaral ja ka näiteks grammatikal. Näiteks inglane kirjutab nädalapäevi
Tegelikult pole mingisugust ettemääratust, saatust, head või halba iseloomu, inimloomust, mis meie elukäiku kujundaks. Vaid meie oma tegudega kujundame iseennast.51 Räägitakse, et inimese iseloom kujuneb juba lapseeas, kuid mina olen arvamusel, et tõeline persoon areneb välja just õppides, ning hariduses peitub võtmesõna.A.H.Tammsaare on oma teoses ,,Tõde ja õigus" öelnud:"Õppige vaimustusega,õppige nagu hull." Koolis omandame palju tühja teooriat, kuid samas iga minut, mis koolis veedame, annab midagi meie isiksusele juurde ning avardab maailmapilti. Näiteks olen veendunud, et kirjandusteoste lugemine aitab mõista erinevaid inimesi, samas parandab ka eneseväljendusoskust.69 Iga matemaatiline tehe, mis teeme, arendab loogikavõimet, annab võimaluse kasutada õpituid valemeid. Ka elus on oma valemid, mida me tihti ei märka ega rakenda. Armastuses ning suhetes võib leida kõige rohkem kindlaid reegleid
rõõmsalt raamatukokku lipata, raadio ja televisioon vahendavad meile pidevalt informatsiooni ning internet on ka paljulevinud kasutusvõimalus. Mis puutub aga kultuurimaailmas toimuvasse, siis mõistan, et enamus sündmusi ja tegevusi küsib kõva kopikat ent alati arvestatakse ka nendega, kes ei jõua, kuid sooviks taolistest üritustest osa võtta. Kui huvi on olemas, siis leitakse ka võimalus kuidas oma tahtmist ellu viia, ka selles peitub haritus. Haridust me omandame kuid haritus on see, mis jääb järele. Selge see, et koolis pähe õpitud füüsika valemid või teadmine, et naatriumkloriid on tegelikult keedusool ei pruugi enamusele esmapilgul üldse tähtis teave olla, kuid õigel ajal, õiges situatsioonis ning seal kus vaja, näitab õpitu korrektne rakendamine seda, milline on meie intelligents ja võime muuta teooria rakenduseks. Haritus ei saa seega eksisteerida ilma hariduseta.
tervislikud ning valmistavad lastele neid sööke. Vanemad räägivad ka sportimisest ja valivad sageli laste välja parimad trennid, kus need käia saaksid. Kui ei ole võimalus käis trennis, võib perega koos jalutamas või matkamas käia. Ma usun, et kõik need lapsed, kes on isa ja emaga palju jalutanud, teevad seda hiljem iseseisvalt oma sõpradega. Liikuv eluviis on tervislik ja see on ka keskkonnale kasulik, sest ei saasta keskkonda. Lapsepõlves me ei saa sellest aru, et me omandame need harjumused, mida me hiljem kogu elu kaasas kanname. Harjumus on ka see, mis kell me magama läheme ja kui palju telerit vaatame või arvuti taga istume. Harjumused võivad tekkida ka nii, et lapsed hakkavad tegema samu asju, mida nende vanemad. Näiteks, kui lapsevanemad suitsetavad, mõtleb laps, et see on normaalne, ta ei mõtle, et saab olla teisiti. Vanemate eeskuju on igas mõttes tähtis, ka eluviisi kujunemisel.
Descartes- radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus aga ütleb selle kohta, me omadname elamise harjumuse enne kui me omandame mõtlemise. Martin Heidegger on aga öelnud, et inimene on Dasein ehk siis siin olu või kohal olu. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, aga kas ei ole see lihtsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed, kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
sisalduvad inimese DNA molekulides. Ligikaudu 99,9% geenidest on kõigil inimestel ühesugused. Miks me oleme erinevad selgub siis, kui vaatame üksiku geeni sisse. Nendest väikestest geneetilistest erinevustest sõltuvad ka meie oskused ja omadused. Inimese teeb aga eriliseks teistest loomadest mõtlemine. Mõtlemine pole aga geneetiliselt määratud nagu aru sain, vaid seotud hoopis sünapsitega e. närvirakkude omavaheliste kontaktide kaudu. Mida rohkem me õpime ja omandame informatsiooni seda rohkem tekib ka sünapse, millest sõltuvalt on ka tekkinud inimeste vahelised erinevused. Geneetilist koodi aga kasutavad kõik elavad organsimid ehk see näitab seda ,et meil kõigil on üks ühine eelane. See, kuidas ühine eelane tekkis, sellele ei suuda teadus siiamaani vastata. Mina isiklikult usun, et elu eest tuleks tänulik olla, kuna elu on erinevatel inimestel erineva pikkusega sõltuvalt siis geenidest ja keskonna mõjudest
sõprus, isa, ema jne. Vastused olid meie jaoks väga naljakad ja täiskasvanute mõistes kindlasti mitte õiged, aga need vastused olid ausad ja siirad. Täpselt nii näebki üks laps "suurte inimeste" maailma. Laste maailme on ju lihtne. Peaaegu ainuke kohustus on käia koolis ja õppida. Väiksematel lastel pole sedagi. Ma arvan, et ka täiskasvanutel tuleks samuti õppida asju lõdvemalt võtma, sest lihtsuses peitub ilu.. Kasvades kaotame palju isikuomadusi, ent samas omandame uusi. Nende omadusi kombineerides saaksime ideaalse inimese, ent üks osapool arvab, et noorus on hukka läinud, teine osapool arvab, et vanurid on lubjastunud. Tõde peitub kuskil vahepeal, ja kui vanemad inimesed õpiksid lastelt siis saaksidki neist ju ideaalsed inimesed.
Mida annab inimesele haridus? Inimene õpib sünnist saati. Julgen väita, et haridustee algab juba lasteaiast. Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt hinnatud nagu ka vanal ajal. Haritud inimene ei künna ega kaeva kraave kätega, vaid aitab nõuga, ehk teeb mõttetööd. Keskajal tuldi maalt linna õppima ja palgati eraõpetajaid. Nüüd oleme aga seisus kus terve kool on täis mornide nägudega
teadmisest. Filosoofiline teadmine puudutab minu elu. Filosoofiline teadmine on eksistentsiaalselt laetud. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid selle eksistenstiaalse situatsiooni määratlusega tegelevad ja kuidas nad seda määratlevad Eksistentsiaalsest situatsioonis. Olukord, sellele oluorrale vastav meeleolu, kus me tajume et oleme paisatud ellu või maailma enne veel, kui keegi meilt küsis kas me tahame siin olla. Camut- omandame elamise harjumuse enne, kui omandame mõtlemise harjumuse. Maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras. Martin Heidegger- inimene on Dasein (siinolu, kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Kõik edasine järgneb sellest. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima miks ma olen, mis ma siin teen? Mis on filosoofia?
Ma arvan ,et tähtis on usk oma võimetesse ja oskustesse.Laps on kindel, et ta oskab midagi, siis ta ka õpib juurde. Kui ta aga mõtleb, et nii kui nii ei oska, siis ta ka ei õpi. Kui lapse ümber on palju armastust, võib ta elult saada lööke, tunda ebaõnnestumise korral meeleheidet, kuid ta ei kaota julgust proovida uuesti Miks on õppimine inimese jaoks hädavajalik.Ma arvan ,et inimene õpib igal pool ja kogu aeg. Me õpime kõike seda, millest koosneb meie maailmapilt ja kogemus: omandame teadmisi, oskusi, väärtusi, suhtumisi, tavasid. Edukuse seisukohalt algabki kõik sellest, kuivõrd me õpitavat tähtsustame ja milline on selle praktiline väärtus. Tänapäevast ühiskonda iseloomustab elukestev õpe- inimene vahetab sageli töökoha koolipingi vastu ja vastupidi Ma arvan, et haridus peab muutuma ühiskonna prioriteediks, sest täna antavast haridusest sõltub see, milline on meie ühiskond homme. Hariduse olemus on sügavalt eetiline, kuna toetub
probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Me peame teadma, kuidas suurendada oma heaolu ja milliseid muutusi selle saavutamiseks peab tegema. Kellel siis on heaolu ühiskonnas hea elada? Sotsiaalne heaolu saab alguse meie perest ja areneb ajal, mil käime sõimes, lasteaias, koolis, tööl, omandame haridust, viibime sõprade ja tuttavate keskel läbi elu tõusude ja mõõnade. Lapsepõlv ja elukatsumused ei ole aga kõigil ühesugused ja õiglased. Sellest hoolimata võib meil olla suurepärane elu ja sotsiaalne heaolu. Hea on elada inimesel, kellel on piisavalt ressursse, et tagada omale kõik eluks vajalik. Kõigil aga see pole võimalik selleks on loodud heaoluühiskond mis täidab kodanikule mõningad puudused
Süüa päevas vähemalt 5 peotäit puu-ja juurvilju. Välita rasvaseid toituaineid jne. Kui me olime väiksed, hoolitsesid meie eest meie vanemad. Tänu sellele sai juba natukene õppida kuidas hoida tervist ja toituda tervislikult. Väiksena oli energiat poole rohkem kui praegu, tänu sellele me liikusime väga palju ja suutsime kulutada oma toitu. Liikuv eluviis on tervislik ja kasulik iseendale. Väga palju loeb ka vanemate kasvatus. Väiksena ei saa me aru sellest, et me omandame endale need harjumused, mida me kanname edasi kogu elu. Me teeme tihti nii nagu vanemad. Näiteks kui vanemad suitsetavad, mõtleme, et see on täiesti normaalne tegevusviis. Väiksena on see külge jäänud ja suurena hakkad ka ise suitsetama. Vanemate eeskuju on väga tähtis eluviisi kujunemisel. Olles juba koolilaps, on näha muud elu, mis oli ennem. Väga palju sõltub ka ühiskonnast. Tihti valivad noored endale vale seltskonna või koolis on midagi halvasti, muutub ka iseloom. Hakatakse
on Kumus väga suur maal, mis tuli esiplaanile selles ruumis. Ma usun, et maailma tuntuim maal on ´´Mona Lisa´´ kuna see on läbi aegade pälvinud palju tähelepanu. Kõige rohkem puutun ma otseselt kunstiga kokku raamatute näol. Kunst õpetab elu eetikat ja lugedes raamatuid kogeme me palju erinevaid sündmusi juba oma peas läbi. Läbi erinevate lugude saame me aimu elu erinevatest külgedest. Läbi raamatutue omandame ma ka mõningaid käitmus maneere kuna enamus raamatud räägivad inimeste suhetest läbi aegade. Paljud raamatud jutustvad lugusid inimestest, kes käituvad valesti ja ei tee vahet, mis on väär ja, mis mitte, kuid selles samas loos saame ka teada, mis juhtub inimestega, kes valesti käituvad. Raamatud õpetvad igapäeva elust nii mõndagi. Erinevad raamatud aitvad elu mõista. Keegi ei sünni koheselt õigete väärtushinnangutega, kuid usun, et raamatud annavad hea pildi elu mõistmisel
olema võimalus saada toetust koolist. Koolitee on meie hariduse vundament. On oluline olla kursis käsitlevate teemadega, olla kohusetundlik ning täita õpetaja antud ülesandeid. Kuid vajalik on ka see, et peale kohustusliku kirjanduse loeb õpilane veel omavalitud raamatuid, mis arendaks teda isikliku mõttemaailma kujundamisel ning enda väljendamisel. Eneseharimise vajadus on siiski esmatähtis. Ajapikku koolis käies saab üha selgemaks see, et teadmised, mida me omandame, on olulised iseendile, mitte kellelegi teisele. Mingis eas kujunevad välja iga inimese oma tugevad ning nõrgad küljed. Nende põhjal osatakse teha järeldusi ning püüeldakse elus edasi. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust. Kuid mitte just iga inimene ei pruugi või ei plaani pürgida elus kõrgele. Mõned õpilased jätavad juba põhikooli aastates haridustee unarusse ning jätkavad elu
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha.
lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema. Kommunikatsiooni e suhtluse ühendav funktsioon avaldub siis, kui muretsetakse kanali olemasolu ja toimimise pärast. Stilistika on õpetus keele stiilidest Stilistika on sõnameisterlikkuse teadus ja tegelik õpetus, mille järgi omandame asjakohast ning ilmekat väljendusoskust kõnes ja kirjas. JAGUNEB: Keeleteaduslik stilistika uurib eri eluvaldkondade stiilide ehk funktsionaalstiilide toimimist ja suhteid hiidsüsteemis. Kirjandusteaduslik stilistika uurib kirjanike isikustiile, voolu- ja zanriliike. Grammatika õpetab keele õiget kasutamist, stilistika õpetab ilmekat ja otstarbekat kasutamist. ametlik stiil Tuglase stiil Isikustiil, funktsionaalstiil LÜÜMIK
olemasolu/puudumise kohta üksmeel puudus · Eestlaste emotsioonisõnavara "tehtud" intervjuuolukorras, "asjadest ehk nimisõnadest", need omakorda "tehtud ehk tuletatud" omadustest, seisunditest ja tegevustest · Stabiilsus ja variatiivsus · Sõnade jagamine heaks/halvaks Vahekokkuvõte · Emotsioonisõnavara pigem emotsiooniteadmiste mitmekesisuse avaldumise vorm · Hinnangulised mõisted seostatakse oma kogemustega · Emakeele õppimisega omandame emotsioonimõisted ja rahvale omase "sisemaailma" nägemise viisi Eestlaste tüüpiline iseloomuomadus · H. Orava uuring: 1. Inimese iseloom üldiselt 2. Sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomustus 3. Eestlase iseloomustus 4. Iseenda iseloomustus · Ligi 5500-st väljendist esikohal töökas · A. Saareste: "Loomu poolest on eestlased tõsised, pisut flegmaatilised, sagedasti ka koleerilised, teravalt individualistlike
Kuid kõige tähtsam keel on siiski emakeel, mida inimene omadab lapseeas matkimise ja harjutamisega, ilma teadmisteta , mis on keel. Emakeele omandamine sujub paremini kui teiste keelte õppimine. On teada , et võõrkeele omandamine sujub hästi lapseeas, täiskasvanuna on rakse selgeks õppida võõrkeelt. Enamasti läheb laps kooli juba emakeele hea oskajana. Laps õpib koolis ja mujal-televiisorit vaadates, internetist surfates juurde uusi sõnu. Sõnavara on väga avatud ja uusi sõnu omandame elu lõpuni. On olemas ka teisi suhtlemis viise. Näiteks kurdid kes ei kuule kasutavad viipekeelt. Viipekeel aitab kurtidel tänapäeva ühiskonnas toime tulla ja suhelda teiste inimestega käte liigutuste abil. Kahjuks ei oska paljud inimesed viipekeelt ning kurdid saavad suhelda vaid teatud inimestega kes seda keelt oskavad ja nendest aru saavad. Õnneks ei ole kurdid tänapäeva ühiskonnast eraldatud ja nad saavad uudiseid vaadata televisoonist kus nende jaoks
Sündmused muudavad inimest (A. Dumas) Inimene õpib kogu elu, igapäev omandame midagi uut ning harime end alateadlikult läbi erinevate juhtumiste ning probleemide. Korra juba läbi kogedes midagi halba, teame, kuidas käituda targemini ning läbimõelduna kui eelmine kord. Muidugi, kõik need kokkupõrked ei pruugi jätta alati positiivseid tagajärgi. Kõik on elus kogenud nii halba kui ka head, see on loomulik ningsellest ei saa üle ega ümber, see käib elu juurde. On tõestatud, et inimene on pessimist ning jätab pigem meelde traagilisi sündumusi, kui
teadmised aitavad arendada edasi meie isiksusi. Lugedes raamatut, jätame me kirjaniku loomingut meelde ning kasutame seda edasises elus. Kas siis iga inimese mõtted ja isikupära on tähtsad?. Lähtudes inimeste individuaalsest poolest, ei leidu identseid inimesi. Igaüks on erinev. Juba eostudes saame me kaasa vanemate geene. Sündides mõjutab meid ümbritesv keskkond, sealt kujunevad välja emotsioonid ja tunded, mis meid hakkavad hõlmama ka edaspidises elus. Kasvades omandame uusi kogemusi, kohtume ka uute inimestega, kes mõjutavad meie isikupära.Inimene kui mõtlev elusolend, siis on äärmiselt tähtsad meie teadmised ja mõtted.See lubab meil kohaneda ümbritseva maailmaga.Samamoodi on tähtis see arengult.Kui ei oleks sündidnud Thomas Edisoni, siis meil võib olla ei oleks tänapäeval elektripirne.Seega kui mõni inimene sureb või kaotab oma elu, siis kaotame kohe kindlasti inimkonna arengus.
ümber mida teevad teised kodanikud, mida võiksid ka nemad teha. Tahes-tahtmata loodame olla teistest paremad ning teiste teod motiveerivad meid. Aasta kodaniku tunnustus avab inimeste silmad. Märkame inimesi ja nende tegusid enda ümber, mis annavad meile positiivse suhtumise meie riiki ja kaaskodanikesse.See motiveerib ka teisi oma riigi ning kaaslaste heaks midagi tegema. Kodanikuks saamine ei kaasne sünniga. Me areneme oma vanemate õpetussõnade ja keskkonnast tulenevate mõjudega. Omandame teemakohast informatsiooni nii kodust, sõpradelt kui ka koolist. Noor inimene, et pea ühte arvamust kuuldes sellega kohe nõustuma. Tal on õigus kuulata teiste arvamusi, mõelda ja valida seda, mida tema õigeks peab. Tähtis on, et inimene mõistaks, kui tähtis on riigile kodanik. Sellest tuleneb ka kodanikukohustus ja -õigus valida alles 18. eluaastast saadik. Kodanikuks olemist peab õppima, seedima ja alles seejärel tegudele asuma. Kuigi saame
Vastutus George Bernard Shaw, 1856-1950oli iiri näitekirjanikVabadus tähendab vastutust. Sellepärast enamik inimesi seda kardabki.("Inimene ja üliinimene", 1903) Nagu on öelnud kuulus näitekirjanik G B Shaw on vabadus vastutus. Vabadus on inimese õigus valida ning vastutada oma valiku eest. Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus. Vastutus kasvab inimese eaga. Väikesel lapsel ei ole võimalik ise valikuid teha. Laste eest vastutavad vanemad ning teevad valikuid vanemad. Laps ei saa osta omale süüa ja riideid ning muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad
*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust: 1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks: -tean, mis on hambavalu, sest olen seda ise kogenud -tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud -Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud -tean, kus asub Katariina kirik, sest olen seal käinud -tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud -tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal
lõpetanud mõne tuntud kooli, on võimalik saada hea töökoht ja ka kõrge palk. Meie ja nooremate põlvkondadele tulevikus saab võimalikuks taksituseks vene keele oskamatus. Noored ei ole huvitatud selle õppimisest, sest see tundub meile pealesurutuna. Olulisim keel, mida tahame õppida, on inglise keel, sest see on tunduvamalt kergem ja levinum, seda on ka näiteks jaapani ja hiina keeled. Tänu paljudele keeltele, mida omandame, on meile avatud suuremad võimalused, sest keelt osates saame reisida erinevatesse kohtadesse, ei teki suhtlusprobleeme ning on võimalik õppida kultuuri kohta, mis keelt me parasjagu õpime ja samas laiendab see silmaringi. On antud ka üsna trööstitu kujutlus rahvastiku aluspüramiidist, mis peab olema alt laiem - noored peaksid moodustama rahvast suurema osa. Kuid see on altpoolt hoopis õõnes: küllalt
vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui jääb midagi, siis sellest saab alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? On olukord ja sellele vastav meeleolu, kus enne seda kui meid paisati maailma, enne veel kui keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures rippuvat sildikest, millel on ükskõik, kas eksponaate peetakse platoonilisteks ideedeks, asjadeks enestes või siis nende ideedeks (ehk kujutisteks) teadvuses. Quine naturalistlik programm vastandub sellele keele tegeliku omandamise: ,,Õppimisprotsess on subjekti induktsioon, mis toimub vastavuses ühiskonnale omase keelekasutusega." Me omandame keele, seostades väljendeid teatud empiiriliste ärritustega (ärrituslik tähendus), mida kas kinnitatakse (ühtlasi neid võimendades) või siis ei kinnitata (neid kahandades). Lause ärrituslik tähendus konkreetse isiku puhul on kalduvus seda lauset heaks kiita, reageerides toimivale ärritusele või seda eirata. Kui keegi hüüab näiteks jänest nähes meile tundatus keeles "gavagei", ei saa me teada , kas ta mõtleb jänest, jänese osa või "kõik miinus jänes"
olema tasakaalustatud. On olukordi, kus tuleb tunded (viha, kirg jne) välja näidata. Olukorra tõsidus määrab ära vooruse. Voorused, mille jaoks on vaja tahet, ei ole sünnipärased, need saadakse elu jooksul. On olemas võime olla vooruslik. Inimene muutub selleks siis, kui ta on harjunud olema vooruslik. Lapsepõlves tuleb omandada õiged voorused. Hiljem kasvades tuleb omandada praktiline tarkus e. phroenesis. Hiljem omandame tarkuse, miks me teeme asju, mida teeme lapsepõlves. Vooruse täiuslikuks väljaarendamiseks ei piisa harjumustest, vaid vaja on ka arutlusvõime ja emotsioonide täiustamist. Küsib: miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn. Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täiusliku ja vaba eneseteostamisega. Igal asjal on olemas oma otstarve (ergon)
Tõsi küll, head sõbrad või sõbratarid võivad sellisele pealiskaudsele küsimusele vastata ühtemoodi, aga sügavuti minnes ilmnevad siiski erinevused. Väärtuste põhiliseks mõjutajaks on lapsepõleves ümbritev keskkond. Juba esimestel eluaastatel püütakse meile selgeks teha, mis on hea ja mis on halb. Eelkõige saame õpetussõnu vanematelt, mõistmaks, mis on elus oluline. Lapsevanem on iga lapse eeskujuks. Kui inimesed meie ümber ja eelkõige vanemad on eeskujulikud, omandame samuti sarnase käitumisviisi. Kui ma olin alles üsna pisike, lõin ma tüli käigus eakaaslast. Karistuseks pandi mind nurka seisma, et ma oma teo üle mõtleksin ja aru saakasin, et olin käitunud valesti. lmselt sellel hetkel ma ei mõistnud, et teisele ei tohi haiget teha, aga arvatavasti sain ma õppetunni karistuse läbi, kuna mitte keegi meist ei taha seista üksi nurgas, kui ülejäänud sõbrad lõbusalt üheskoos mängivad. Esimesed arusaamad elust võivad olla üsna lihtsad,
Mälu aitab meil õpitut meelde jätta ja säilitada. See aitab ka varemõpitud informatsiooni väljastada ning meelde tuletada. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma selleta oleks võimatu korrata saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada (Uljas, Rumberg, 2002). Mälu abil sesostame me õpitavat informatsiooni eelpool õpituga, see aitab kõike seda informatsiooni kergemini meelde jätta. Kõike mida me näeme, kuuleme ja omandame ei suuda me korraga talletada. Meelde jätame me ainult oluliseima informatsiooni. Unustamine on aga meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu (Uljas, Rumberg, 2002). Ka ma ise puutun õppimisega palju kokku. Hetkel ongi see minu igapäevane kohustus. Käies gümnaasiumis on vaja pingutada rohkem, kui seda tegin näiteks põhikoolis. Koduseid koolitõid teen tavaliselt päeval
Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesin Euroopa suurlinnades, otsides tööd ja kohta, mida koduks kutsuda. Just tänu noile hetkedele oskan hinnata oma praegust olukorda, kus mul on kõik olemas. Mäletan ka neid hetki, kus mul väga hästi läks tänu neile oskan parema poole pürgida. Eks elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem meid hakkab huvitama selle elu olemus. Hakkasin nägema elu veidi teisiti siis, kui mu vanemad lahutasid ja kui elasime koos vennaga kord ühe, kord teise vanema juures. See ei olnud kerge aeg, kuid inimene harjub iga olukorraga, mis ta teele tuleb. Kõige hullem on vanemate lahutus aga siis, kui nende võsukesed on murdeeas ja protestimeelsed. Nii oli ka minuga. Sellel
mõistmist ja võimet panna ennast kellegi teise olukorda. Kool on see mis meid kujundab. Selle aja jooksul sirgub lapsest täiskasvanu, sirgub täisväärtuslik inimene. Inimene kes oskab objektiivselt hinnata olukordi, ratsionaalselt teha otsuseid ja suhelda kaaslastega mõistvalt. Seetõttu võib osati öelda, et osa koolist jääb alati meie sisse. See miski, mis on meid kujundanud sellisteks nagu me oleme. Kindlustus kogu eluks, nii võiks kokku võtta praktilise poole mille omandame koolis. Kust mujalt oleks võimalik saada midagi, mis püsiks meiega elu lõpuni ja tagaks edu kui seda õigesti kasutada. Tõenäoliselt ei oska haridusteed alustavad noored taibata, mis neile kaasa antakse ja kui väga seda neil tegelikult vaja läheb. Miks muidu saavad õpilased esimese tähtsa otsuse teha alles pärast põhikooli lõpetamist, kui on juba omajagu vaimselt arenetud ja küpsetud. Kokkuvõtteks võib öelda, et kool võtab palju, kuid annab veel rohkem.
võimeline tegema oma häält sobival moel kuuldavaks, kui sa ei saa arendada oma ande piisavalt või kui sa ei leia koolist midagi põnevat ega inspireerivat. "Selline kogemus võib juhtida võõrandumisele ja sa võid tunda, et kool pole sinu jaoks," analüüsib artikli autor Elina Harjunen. Õpetajate pedagoogilise autoriteedi perspektiivist vaadatuna on eesmärk kaasata õpilased õpetame-õpime-omandame protsessi, sest nagu Gallagher (2008) avaldas, osalus võib juhtida demokraatiani, kus iga lapse hääl oleks oluline ja nende soovid esiletõstetud. Harjuneni arvates tõuseb küsimus: Kas kool on ühtsus, kus on võimalik õppida, kuidas suhtestuda teiste inimestega? Kas liberalism ja täielik iseseisvus ei vii mitte nartsissismi, isekuse või kaoseni? Tema loodab, et uus soome õpetajaharidus pakub sellele mõningaid lahendusi olukorras,
Õnnelikuks saab ainult oma isiklikke omadusi arendades. Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus, mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus. Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Teo mõistlikkus tähendab siin "kuldset keskteed". Küsimus "Mis on hea" võib tähendada ka küsimust selle kohta, kuidas "head" defineerida. Õigeid
ÕPISTIILID Kuidas me õpime ja õpetame Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist. Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi. Õpistiilid on köitnud mitmeid uurijaid ning praktikuid, kes on välja toonud mitmeid erinevaid õppimise mudeleid. Wikipedia andmeil on olemas üle 80 erineva õpistiili mudeli. Õpistiilide teooriate paljusus tõestab, et me õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja...
meie vanemad. Teisel tasandist sõltuvad meie valikud. Need valikud, mida me teeme tegelikult igapäevaelus, hoolimata ka ebasootsatest asjaoludest. Meil on võimalus valida see, mis on meeldivam, lihtsam, kasulikum, harjumuspärasem või valida see, mis on lõppkokkuvõttes kasulikum meie arengule, kuigi võib-olla raskem ning ebameeldivam. Kõik see võib avalduda erinevatel elualadel. Näiteks seoses tööga valida pika koolitee, mille lõpptulemusena omandame hea hariduse. Kuid sageli ei tule pähegi sealt edasi mõelda. Milleks valida just selline haridus? Sellega üritatakse enamusel juhtudel saavutada hea karjäär, korralik sissetulek ning võimalus reisida, mis omakorda annab võimaluse näha erinevaid maid ning rahvaid. Siit ka selgub, et ka pikaajalise õppetöö valimise taga peitub tegelikult veel hulgaliselt väiksemaid valikuid. Just need väiksed valikud määravad meie saatuse kulgu.
arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. (Eesti vabariigi portaal. Põhiseadus.) Haridus on väga tähtis osa inimeste elust. Lapsepõlves me käisime lasteaias, pärast- kooli, õpekeskusesse või ülikooli, kursustel jne. Me omandame iga päev ka sotsiaaloskusi. Kõikides meile abiks on kolm sektorit. Nad annavad meile palju võimalusi, et valida sobivat tegevust iga inimese jaoks. Haridus väga mõjub meie elule. Haridus on nagu kapitalimahutamine: kui kvaliteetsem haridus, siis rohkem võimalust karjääri ehitamisel tulevikus. Kolm sektorid pakkuvad meile suur teenustevalik, mille me kasutame igapäeva elus ja mille abil me oleme meiena. 8 9 ALLIKAD 1
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu.
ei kasutata. Eestlaste jaoks ei seostu emotsioonid mitte eelkõige näoväljendustega, vaid pigem väljendustegevustega ja sotsiaalsete suhetega. (Vainik 2002b : 243) Emotsioonisõnavarale ja emotsioonimõistetele ainuomane on see, et need olemuslikud mõisted seotakse ja sobitatakse individuaalse emotsionaalse kogemusega. Indiviididena ei pea me mõistete loomise tööd algusest peale ise ja üksi tegema: emakeele õppimisega koos omandame ka emotsioonimõisted ja nendega koos oma rahvale omase ,,sisemaailma" nägemise viisi. (Vainik 2002a : 553) 5 Kasutatud kirjandus Vainik, Ene 2002a. Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara? Keel ja Kirjandus 8, 537 553. Vainik, Ene 2002b. Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. Äidinkielen merkitykset. Toim. Ilona Herlin
Metafüüsika I raamat Aristoteles 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomult teamishimulised ja selle märgiks on meeltetajude armastamine. Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu
annaabi.ee 
