„Inimene on see,
kelleks ta end ise teeb“ Jean-Paul Starte
Ühiskonnas
on tihti hoiak, et inimese elutee on teada juba hetkest, mil ta
saabub maailma. Arvatakse, et kui ollakse sündinud argpüksina, siis
ei ole enam midagi parata. Tegelikult pole mingisugust ettemääratust,
saatust, head või halba iseloomu, inimloomust, mis meie elukäiku
kujundaks. Vaid meie oma tegudega kujundame iseennast .51
Räägitakse, et inimese
iseloom kujuneb juba lapseeas , kuid mina olen arvamusel, et tõeline persoon areneb välja just õppides, ning hariduses peitub
võtmesõna.A.H. Tammsaare on oma teoses „Tõde ja õigus“
öelnud:“Õppige vaimustusega,õppige nagu hull.“ Koolis omandame
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
geirr
Õppematerjali autor
" George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda? On ju enamasti ikka nii, et kõik, mis on alles ees,
kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine.
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS
kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud." Rikkaid võidakse imetleda, kuid nende imetlemine sõltub sellest, kuidas nad on oma rikkused saanud, nii nagu ka vaesus iseenesest ei räägi midagi konkreetse inimese moraalsest väärtusest. Pole olemas siduvat põhjust, et rikka mehe teeb vooruslikuks tema vara ning samas, et vaese mehe võiks muuta kõlvatuks ainuüksi viletsus. Sokrates julgustabki meid mitte muutuma jõuetuks nende inimeste enesekindluse ees, kes ei oska mõtlemise keerukusest lugu pidada.See, mis kuulutatakse ilmselgeks ja ,,loomulikuks", on seda harva. Sokrates mitte ainult ei aita meil kujutleda, et teisedki võivad eksida, vaid pakub lisaks välja lihtsa meetodi, mille abil saab inimene otsustada, mis on õige.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat
Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles.
Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud
kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid