· Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. · Inimkonna olemuseks ehk õigeks funktsiooniks on elada mõistuse elu. Loomulik seadus
Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi loovutada tulevikule - võimalus elada praeguses hetkes nüüd ja praegu on suur väärtus. Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses.
mise ja distsiplineerimise võtmeoskusi selles. Nende oskuste illustreerimiseks on ära toodud väljaande puhul. Mu eriline tänu kuulub Jude Bowenile, Amy Jarroldile ja Marianne Lagrange’ile. hulk juhtumikirjeldusi. Suur tänu ka teile, Jennifer Crisp ja Wendy Scott, iga väljaande kujunduselementide eest. 4. peatükk vaeb tõhusa õpetamise aluseid ning toob välja vastavad põhiarusaamad ja os- Ma tänan professor söör Tim Brighose’i raamatu esimese väljaande lahke ja suuremeelse arvus- kused. Jällegi on tõhusa õpetamise aspektide, omaduste ja oskuste illustreerimiseks esitatud tuse eest (Times’i hariduseteemalises lisas). juhtumikirjeldused
motivatsioonikäsitluse ootuste- väärtuste teooria kohaselt on keskkond psüühikas esindatud ootuste kujul, mis esinevad käitumise tõenäolise tulemuse hinnanguna. Ootus on motivatsiooniline konstrukt nii iseseisvalt kui ka koos talle omistatava väärtusega. Reeglina hinnatakse mõlemat koos, kujundades sellega ootuste- väärtuste teooria olemuselt hedonistlikuks motivatsioonikäsitluseks Selle idee kohaselt valime võimalikest meeldivatest alternatiividest sellise käitumise, mis toob maksimaalse positiivse emotsionaalsuse.Ootuste- väärtuste teooriaid nimetatakse seetõttu veel ka tunnetusliku valiku ehk otsustuste teooriateks (Edwards, 1961). Nende valikute tegemisel lähtuvad inimesed eeldatavalt kulude- tulude hindamisest nii ootuste kui väärtuste osas · Tunnetusliku motivatsioonikäsitluse järgmine variant kannab eesmärkide püstitamise teooriate nime. Inimesed motiveerivad end tulevikuks eesmärke püstitades (Locke & Latham, 1990).
42. Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! 43. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 44. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 45. Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida, aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid, mis on nooruse aeg? Ei ole paastuda, ei ole paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda ja armsa kaela ümber hakata 46. Aeg on nagu raha, kuid kulutada saab seda vaid korra 47. Aega ei saa kokku hoida, seda saad ainult kulutada 48. Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad 49. Things happen and no one knows why 50. Aeg on täis pisaraid ja andeksandmatuid pettusi kuid on ka mälestusi, mis hüüavad tasa...oli kord 51. Kes tasa sõuab, ei jõua kuhugi 52. Aeg muutumiseks 53. Aeg ei muutu, inimesed muutuvad ajaga 54. Aeg muudab inimesi, mitte inimesed aega 55
tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati, et omavaheliste suhete kvaliteet, soojus, toetamine on lapse kasvamiseks hädavajalik. Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad vanemad räägivad ja suhtlevad lastega rohkem, mis on äärmiselt oluline lapse arengu juures. Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia); Tiia Tulviste (kultuuripsühholoogi); Pirko Tõugu (kuidas suheldes kodus, õpivad lapsed selgeks selle, kuidas endast rääkida ja endast
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14
seisneb selles, kuidas nimetatud fakte seaduse põhjal hinnata. Liiklustestides on samuti küsimused, millele vastamine nõuab deduktiivset arutlust. Aluseks võetakse Liikluseeskiri ning mõeldakse, mis sellest järeldub. Kolmandaks, küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. Näiteks on sellised küsimused Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Kas füüsikateooria kirjeldab reaalsust? Taolisi küsimusi nimetataksegi filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Naljaga pooleks on öeldud, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? ja Kust sa tead? Esimene nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi, teine aga oma väidete põhjendamist. Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur.
Kõik kommentaarid