Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata. Valgustus (18. sajand) John Locke Liberaalsest vabadusekäsitusest ja rakendusest poliitikas Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadused on inimese loomupärased õigused, mida valitsus peab tagama ega tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz sõprusest Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. Loomupärasest sotsiaalsusest Looduses on harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. Inimene suudab sellist armastust laiendada ka riigile, kui see riik on `hea' seepärast ei pea riik põhinema mitte hirmul vaid kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotism). Shaftesbury subjektiivsest õnnest Hinge harmoonia, mis peegeldub naudingus
20. sajandil ei saavuta rahata mitte keegi enam midagi. Ka peamised toiduprobleemid on tingitud vaesusest. Seega üks peamisi abinõusid oleks arengumaade toetamine raha, arstiabi või toiduainetega. Seda enam, et arenenud riikides on probleeme ületootmisega. Lisaks on maailma kaubandussüsteem kujundatud arenenud riikide poolt nii, et vaestel arengumaadel tekib probleeme oma elanikkonna toitmisega kõrgete hindade pärast. Samuti võiksid arenenumad riigid mõelda vähem omakasule ja muuta juba ajalooliselt kujundatud toidutootmist arengumaades nii, et pearõhk ei oleks enam suunatud eksportturgudele, rahuldamaks rikaste riikide vajadusi. Vastasel korral vähendab see arengumaades veelgi aega ja raha enda elanikkonna toitmisele. Toetamine arstiabiga aitab suurendada töövõimeliste inimeste hulka ning suurendab ka riigi tootmisvõimet. Arengumaades on suureks probleemiks ka halvad loodusolud. Suurt tähelepanu tuleb pöörata haritava maa loomisele
rikkus", ,,nähtamatu käsi" e. turumajandus, liberaarsele turumajandusele aluse panija. Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede
Kuidas said veel sellised inimesed võimule ning miks nende otsustel nii palju toetajaid oli, et jõhkrad teod suudeti ellu viia? Minevikus on olnud palju ainuvalitsejaid, kes on saavutavad oma võimu vägivallaga või piiranud ühiskonda karmide reeglite ja karistustega. Kuid tundub ebaloogiline, et üks inimene suudab valitseda ja karistada kõiki. Alati on olnud neid, kes käsud täide viivad. Mõned seetõttu, et nende vaated ühtivad otsustajaga, kuid tihti ikkagi lootes omakasule või lihtsalt kartes kaotada enda elu. Nii vaadates on ühel inimesel siin maailmas palju võimu teisi mõjutada . Kuid samas tekib küsimus, et kui ühe inimese olemasolu on nii oluline ja muudab maailma tohutult, kas siis miljonite hukkunute elud pole midagi väärt? On kahju mõelda, kui palju on tapetud inimesi, kellel pole mingit süüd. Hukati lihtsalt massiliselt kellegi väärastunud maailmapildi pärast, kellegi soovi pärast luua uut ja paremt
2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Poliitilise ökonoomika alused Milli kuulsaimaks tööks majandusvaldkonnas oli "Poliitilise ökonoomika alused", millest sai pikkadeks aastateks raamat, mis võimutses lettidel monopoolses seisuses. Mill rajab oma põhiteooriad inimeste omakasule. Mill väidab, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill tegi oma alustes mitmeid uuendusi endistesse arusaamadesse majandusest, samas on tema tulemused vägagi laialiulatuvad
- sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas). * Sõprus on privaatsfääri suhe. * Ühiskond (majandus) toetub omakasule. * Riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis): * Tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. * Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu
Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud. Thomas Robert Malthus FRS (14 February 1766 29 December 1834) oli Briti õpetlane, kes populiseeris majanduse teooriat rentimise kohta. John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli kuulsaim töö oli "Poliitilise ökonoomia alused" ("The Principles of Political Economy"). Mill rajas selles oma teooriad inimeste omakasule. Mill väitis, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad. Teda peetakse viimaseks, kes suutis haarata majandusteaduse kõiki valdkondi, kaasates ka filosoofilised tagamaad. Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär
seda endale ei teadvusta. Tehes vabatahtlikku tööd vaid saamahimust ja isikliku kogemuse omandamise baasilt, lülitume üsna ruttu tasustatud töö peale ümber ja siin pole midagi etteheita või imestada. Elu teeb omad korrektiivid. Ent tehes vabatahtlikku tööd tõesti sügavast sisemisest rõõmust kellegi olukorda parendada, midagi pakkuda, jagada, ootamata midagi vastu... Siin saavad kokku meie minevik ja tulevik, inimese hea loomus ja idealism. Minevik hea küll, ent tulevik? Omakasule ülesehitatud maailm on tõestanud ennast jätkusuutmatuks. Maakera on jõudnud kriisi inimkond on jõudnud kriisi. Ja miks? Lihtsustatult öeldes ja mitte seejuures valetades võib selle kõik kirjutada omakasupüüdlike ärimeeste ja poliitikute arvele. Juba on näha maailma eripaigus proteste, revolutsioone, hüüdjaid hääli tänavatel ja mitte enam kõrbes. On näha tohutu suuri liikumisi parema tuleviku suunas, ökoloogilisi lahendusi, ühiseid
Keskajal oli see küsimus kõrgelt hinnatud õpitud aruteludes, Thomas Aquino kirjutas põhjalikult valetamisest, et seda võib teha aeg-ajalt. Kuigi Aquino nõustus varasema St Augustine-i hoiatustega, et iga vale on patt ja üldiselt valetamine on kuri ja seda peaks vältima. Tema nagu paljudki läks mudasesse kohta, kus oli veidi vett. Tegelikult Augustine-i võime oli võtta kindel seisukoht, et valetamine sõltub põhiliselt tema otsusest rõhk panna täielikult individuaalsele omakasule kõigis neid küsimustes. 1 (Tagajärjed olgu neetud.) Kui Bernard valetamise ajal tegelikult ka hooliks teiste õnnest, siis ta räägiks teist moraalset keelt St Augustine-ile. Võib-olla, nagu Abraham, keda me näeme 47. dilemmas, valetab kust ohverdus on pärit (ja Abraham on tuntud ka piiblist olles käänulises suhtes Saraga, keda ta kutsus ,,oma õeks"). Bernard soovis ainult peita tõde, mitte otseselt valetada. See on joon,
rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Inimene otsib eneses tasakaalu ning seega ka tasakaalu ühiskonnas, mis teeb võimalikuks ühishüvelise poliitika; riik on midagi enamat kui kunstlik ühendus. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam; vahetusühiskond: inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid; poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, patriotismil. Sõprus on privaatsfääri suhe, ühiskond toetub omakasule, riik omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele.
Kuidas saab valitseja ära tunda ministri sobilikkust? Kui sa näed, et minister mõtleb rohkem endale kui sulle ja ajab kõiges taga omakasu, siis tema ei saa olla kunagi hea minister ja teda ei saa eales usaldada. Teisalt tuleb ka valitsejal mõelda ministrile: tõsta teda esile, teha ta jõukaks, võtta endale tema ees kohustusi, jagada rõõme ja muresid. Tõsi ta on, et head ministrit tuleb nii öelda poputada, et ta liialt omakasule mõtlema ei hakkaks, sest siiski oluline on rahvas ja nende rahulolu. Muidugi peab ka ministri tööga rahul olema valitseja. Machiavelli on silmapaistev renessanssiaja mõtleja.Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Loetu põhjal võin ma öelda, et palju, mida ta räägib on iseloomulikud tollele perioodile, millal ta elas, kuid nagu ka näeme võib tõmmata paralleele ka tänapäevaga
tohi ealeski puududa. Mis puutub ministritesse, siis valitseja peab oma ministreid hoolikalt valima. Hea ministri valik sõltub valitsejast endast. Kui minister on omakasupüüdlik siis ei ole see kahtlemata hea minister, sest minister peab esmalt mõtlema valitseja heaolule. Et minister teeks head tööd peab ka valitseja ministrit tunnustama, tuues teda teiste seas esile. Kui valitseja ja minister mõtlevad teineteise heaolule mitte omakasule siis saavad nad üksteist täielikult usaldada ja vaid seesugune teguviis on edasiviiv. Valitseja peab valima oma valitsusse targad mehed ning andma neile vaba voli kõneleda tõtt ja sedagi vaid neis asjus, mida ta küsib. Küsimusi tuleb valitsejal esitada neile kõikvõimaliku kohta ja kuulata ära nende arvamused, otsustama peab aga valitseja ise ning ta peab olema oma otsustes järjekindel ja kõikumatu. Valitseja, kes pole ise tark, ei saa olla ka hästi nõustatud
Mis puutub ministritesse, siis valitseja peab oma ministreid hoolikalt valima. Hea ministri valik sõltub valitsejast endast. Kui minister on omakasupüüdlik siis ei ole see kahtlemata hea minister, sest minister peab esmalt mõtlema valitseja heaolule. Et minister teeks head tööd peab valitseja ministrile kah head tegema tuues teda esile ja tehes teda jõukamaks. Kui valitseja ja minister mõtlevad teineteise heaolule mitte omakasule siis saavad nad üksteist täielikult usaldada ja sellise käitumise puhul ei teki hävingut. Valitsejal on üpris raske hoiduda pugejatest, kuna õukond on neist pilgeni täis. Enda kaitsmiseks meelituste eest tuleb valitsejal anda inimestele teada, et nad ei solva teda tõtt kõneldes, aga teiselt poolt kui igaüks võib öelda valitsejale tõtt, ammendub inimeste lugupidamine valitseja vastu kiiresti. Sellepärast peab valitseja valima oma valitsusse targad
huvi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima iseendas tasakaalu , siis on tasakaal ka ühiskonnas ja võimalik on ühishüveline poliitika. Riiki ei pea kartma, võib ka armastada. Shaftesbury ja Hutcheson sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on ainult privaatsfääris, kuid seda tugevam. Kaubanduslikud suhted on suunatud ainult omakasule. Poliitika toetub nii harjumuspärastele suhetele kui ka isamaaarmastusele sõpruse üks vorm. RIIK 1
· Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab sujuvalt üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, ei ole vastuolu nende vahel · Montaigne: vastuolu individuaalse sõpruse ja poliitika vahel · Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista) · Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil · Shaftesbury, Hutcheson: sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele · Soti valgustus: sõprus on privaatsfääri suhe, ühiskond (majandus) toetub omakasule, riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma
tagasisidet ja olen valmis muutuma · ARENG - Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega; Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida; Otsin võimalusi, mitte vabandusi PÄÄSTETEENISTUSE EETIKAKOODEKS 1. Abivalmidus ja julgus a. Päästetöötaja on abivalmis ning aitab ka väljaspool tööaega hädasolijat b. Päästetöötaja tegutseb ja käitub kooskõlas päästeteenistuse missiooniga c. Päästetöötaja ei mõtle abi osutades omakasule d. Päästetöötaja on alati valmis andma kaaskodanikele professionaalset nõu 2. Avatus A.Igal päästetöötajal on õigus ametkonna siseselt öelda välja oma arvamus, juhtida tähelepanu ebakõladele ja rääkida kaasa ametkonda puudutavate otsuste langetamisel b. Päästetöötaja on alati valmis oma tegevusest aru andma, lähtub juhtimisotsuste tegemisel läbipaistvuse põhimõttest, langetab otsuseid,
) Inimene B.) Ühiskond C.) Identiteet D.) Omand E.) Vang F.) Kink 4p. Mis seostub enim mõistega gemeinschaft (f. Tönnies)? A.) Inimesed tunnevad üksteis paljude põlvkondade jooksul ning on omavahel mitteametlikult seotud B.) Inimestevahelised suhted on rohkem ärilised, formaliseeritud, piiratumad C.) Sellesse kuulub palju esmaseid gruppe, inimeste vahel domineerivad esmasele grupile omased suhted D.) Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, rajatud omakasule, tulenevalt teatud eesmärgi saavutamise soovist. 2p. Vali üks: A.) Maagia pole orienteeritud mingi tulemuse saavutamisele, nii nagu seda teeb teadus. B.) Eeldusel, et kõik muud tingimused on samad, pole teadusliku katse puhul katset läbiviiva inimese isik oluline. Maagia puhul on see aga sageli oluline. C.) Religioonile on iseloomulik veendumus, et mingi eesmärgi saavutamiseks tuleb üleloomulikud jõud oma huvides tegutsema panna, näiteks ohverdamise abil
Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima endas tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid koosneb armasus- jaa sõprussuhetel. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris ning see on tugev. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning isamaa-armastusel, mis on sõpruse üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem
Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam Sõprus on erasfääris, ent seda tugevam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial võim (power). society)– inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel Universalism/ partikularism (sõpruse üks vorme) Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär partikularism
Parim näide sellest, et see nii töötab ongi sõprus see on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima iseendas tasakaalu, siis on võimalik seda tasakaalu laiendada ka ühiskonnale tervikuna ning kogu ühiskond saab tegutseda kõigi ühistes huvides. Riik ei ole kunstlik ühendus (Hobbesi kriitika), vaid riiki on võimalik ka armastada. Shaftesbury ja Hutcheson sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 31. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Shaftesbury, Hutchensoni ja Leibnizi sotsiaalsusemudelit täiendasid soti valgustajad. Nad rõhutasid riigis vahepealse sfääri ühiskonna kesksust (mandeville oli selle juba tõstatatanud varem).Nemad ütlesid, et sõprus on eeskätt privaatsfääri suhe, kuid seda tugevam tunne see on.
inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus inimene peab otsima eneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning on võimalik ühishüveline poliitika riik ei ole kunstlik ühendus, vaid armastus ja sõprussuhted Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaaarmastusel Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja
jumala armust kõik võrdsed, oleks see eeldanud olemas olevate inimsuhete hävitamist. (kes armastab oma isa rohkem kui jumalat on patune) *3.Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Kuigi jumal armastab inimest, pole inimesed täiuslikud, järelikult on kahte liiki armastust inimlik ja jumalik, millel põhinevad kaks linna või riiki maine ja taevane. Kuna inimene on patune, langenud armastab ta ennast rohkem kui jumalat. Inimlik armastus on suunatud omakasule, üksikutele inimestele ja ihaimule, maine riik on vajalik, et inimesi üksteise eest kaitsta. Taevane armastus on aga puhas, jumala armastus selle maani, et ennast põlatakse, armastatakse kõiki üldiselt, järelikult on taeva riik üldiselt harmooniline kogukond. 4.Pierre Nicole (Jansenistlik mõtleja) 'valgustatud enesearmastusest' kui ühiskonna ja majanduse alusest. Kogu ühiskondlik koostegevus ei taandu riigile nagu kombed ja viisakus, valgustatud
ja südamlikest suhetest sõpradega. ka oma kõige nõrgema õpilase edusamme. Loovad inimesed võivad olla väga Ta peaks olema võluvalt mänguline, ambitsioonikad, igatsevad kuulsust ja aga samal ajal range ja tagama elementaarse au. Teisalt on nad isetud. Just selle poolest distsipliini. Ta peaks suutma ongi nad suured, et ei mõtle ainult traditsioone hoida ja neid samas ka omakasule, oma klassi, kooli, kompanii kummutada. Tagasihoidlik peab loovust või teaduskonna kasule, vaid laiemalt. toetav õpetaja kindlasti olema, aga samal Inimene, kelle loomingul on tähendus, ajal mõnes küsimuses absoluutselt kannab endas alati ka üldist huvi ja kannatab järeleandmatu. On ju asju, mida ei tohi kõigi inimeste kannatusi. lubada. Õpetaja peab suutma taluda ka Mehelikud ja naiselikud
normide järgimin, kaovad üldtunnustatud normid Selgita erinevust: Kogukond (die Gemeinschaft) ja ¸ühiskond (die Gesellschaft) Kogukond kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljudepõlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud Ühiskond ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad, sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud rajatud teatud eesmärgi saavutamise soovist tulenevalt omakasule ja inimesi iseloomustab instrumentaalne käitumine In- ja Out-grupid In- grupid nimetatakse emaseid ja teiseseid gruppe, kuhu meie kuulume Out- grupid suunatud vaenulikkusele hulk on seotud In- grupi sees valitseva läheduse astmega Sotsiaalne mina Sotsialiseerumine mida see mõiste tähendab? Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, sama protsessi
Inimesel on oma huvid, samas ka sotsiaalsus jm teistel suunatud kired, mis töötavad omahuvi vastu. Soti valgustus (David Hume, Adam Smith, Adam Ferguson) rõhutasid ühiskonna kesksust, mille Mandeville oli varem tõstatanud, kuid vähem skeptiliselt. · Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam tunne. · Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial society) inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule. · Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel (harjunud riiki heaks pidama ja sellele kuuletuma), aga ka isamaa-armastusel (sõpruse üks vorme). Kõikide tunnete ja motiivide põimumine. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär · Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab sujuvalt üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, ei ole vastuolu nende vahel · Montaigne: vastuolu individuaalse sõpruse ja poliitika vahel . Poliitika põhineb
Erinevalt Hobbesist aga väidab, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ,,ühiskond" (hõlmab nii majandussfääri kui ka kodanikevahelist avalikku suhtlust). Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve (au, materiaalne kasu). 5) 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6) Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) - sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam - vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid - poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning ka isamaa-armastusel (sõpruse üks vorme)
Inimene peab otsima iseeneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas nind võimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhtes inimeste vahel), vahetatakse teenuseid ja tooteid, toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. · Isikulisus: riik põhineb feodaalsetel suhetel, individuaalsetel sidemetel. Kehtib hierarhia. · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad vasallid. Koguvad makse, korraldavad kohtumõistmist.
B. Mandeville : nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) aluseks ja, et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi. Valgustus 18. sajand vastus Hobbesile ja Mandeville'le Inimese loomupärane sotsiaalsus Nad tunnevad naudingut seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Soti valgustus (D. Hume, A. Smith, A. Ferguson) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Poliitika toetub nii omakasule kui ka usaldusele, harjumusele. Kokkuvõte Sõprus ja armastus hoiakud ja suhted, mida võib käsitleda ja kui hüvesid Sõprus ja armastus on esmajoones suunatud teistele.... 7.loeng Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine. Tänapäeva maailm on ära jaotatud suveräänsete riikide vahel. Võime rääkida riiklikust struktuurist kui riigis kellelegi kuulub teatud võim ülejäänud isikute üle selle riigi piirides. Suveräänsuse 2 dimensiooni :
hävitamist (kes armastab isa rohkem kui jumalat, on patune). Vastanduti senistele võimusuhetele. 3. Augustinus 2 sorti inimlikust armastusest ning 2 riigist. Kuigi jumal armastab inimest, pole inimesed täiuslikud, vaid on puudulikud. Armastust on 2 liiki: INIMLIK, millel põhineb MAINE riik. Enesekesksus - inimene on patune, armastades ennast jumalast rohkem, võidakse jumalat põlata, aga mitte ennast. Armastus on suunatud omakasule, üksikutele inimestele, lihahimule. Maist riiki on vaja, et inimesi üksteise eest kaitsta. JUMALIK, millel põhineb TAEVANE riik. Taevane armastus on puhas. Jumalaarmastus sinnamaani, et põlatakse ennast. Armastatakse kõiki üldiselt, mitte kedagi üksikult. seega on taevariik täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (jansenistlik mõtleja) ,,valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus
teiste eest. Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima iseeneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning vimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond ehk kaubanduslikud suhted toetuvad omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on sõpruse üks vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus Killustumus Konglomeraatriigid Dualism 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas: Poliitlilise elu põhivorm (communitas perfecta), mõistab kohut
Näidisgrupid: esmakursuslased, alluvad, korporatsioon, vilistlasühing. 4.8. Mis vahe on kogukonnal ja ühiskonnal? Kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud. Esmasele grupile omased suhted. Ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad. Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, rajatud teatud eesmärgi saavutamise soovist tulenevalt omakasule ja inimesi iseloomustab instrumentaalne käitumine. 4.9. Mis vahe on «In-» ja «Out-» grupil? In-grupp on esmased ja teisesed grupid, kuhu kuulume meie ja out-grupid on sellised grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja kuhu meie ei kuulu. Gruppidevaheline vaenulikkus on seotud etnotsentrismiga, mis tähendab, et meie oleme parimad ja mõõdupuuks teiste gruppide hindamisel. 4.10. Mis tähendus on terminil «kontrollgrupp» sotsioloogia teoorias? (Soovi korral võid
negatiivseid efekte, mida propageerivad liberaalid. 1. majanduslikult: vabaturg kukub kokku, kui erategija ei suuda kasumiga müüa esmatarbekaupu ja teenuseid. Konkurents ei loo tõenäoliselt piisavalt töökohti soovitud aladel ja ei kontrolli adekvaatselt strateegiliste maj-sektorite (transport, energia) mõjusid ühiskonnale 2. moraal: vabaturust tulenevad ebavõrdsed väärtused on mitteaktsepteeritavad. Igaühel peab olema õigus koralikule elule. Isikuvabadusele ja omakasule tuleb vastukaaluks seada üldsuse huvi. 3. poliitika: vajadus aktiivse ja tegeliku riigi järgi (partitsipaalne dem). Interventsioon maj-sse, et likvideerida vabaturu negatiivseid efekte. Riik peab jagama ressursse, et kaasa aidata sotsiaalsele õiglusele. Heaoluriigi konseptsioon pärineb aastast 1941 Sir W.Beveridge`ilt. Pakkus välja 5 negatiivset aspekti, mis tulevad kl lib-st, ja mis on tarvis ületada: 1. Haigused vaja on subsideeritud või maksuvaba tervishoidu 2
Teised mõistsid, et elusid on inimesel vaid üks ja seda edasi parematesse aegadesse lükata pole võimalik. Seega tuli võtta sellestsamast elust, mida võtta andis. Eksivad need, kes peavad seda – selgrootust või tervet talupojamõistust, kuidas keegi nimetada soovib – vaid nõukogude võimu ajal omandatud kõrvalekaldeks. Meenutame kas või omaaegsete eestlaste kohest valmisolekut maatüki nimel õigeusklikuks hakata ja me näeme, et religiooni ning poliitika omakasule allutamisel on meie regioonis märksa sügavamad juured. Just nii sügavad, nagu näitavad meie muinaslood. Pole põhjust säärast täis söögilauda ülimaks pidavat filosoofiat naeruvääristada. Iga taktika väärib tunnustust. Niisugune vastupanu iseloom on kujunenud välja aegade jooksul. Seda on mõjutanud lakkamatu arvuline vähemus ning vaesed olud. Eesti ajaloos on olnud mitmeid perioode, kus kadumine, haihtumine, väljasuremine, vägivaldne
maailmas üha vähem. Jumala olemasolus kaheldakse nüüd üha enam ja enam isegi Jeesuse kuna- gine eksisteerimine. Religioossesse maailmapilti on sekkunud suured kahtlused ja isegi banaalsed mõtted. Ilmselt pole suur patt ette ennustada, et kui teadus on kunagi ülikaugele arenenud, polegi siis enam religioossega maailmavaatega inimesi alles jäänud. Suur osa Maa elanikest on siis ateis- 31 tid. Inimühiskond toetub ärile ja omakasule. Paljude inimeste elu põhineb ,,riigieelarve poliitikast". Inimene on täielikult kohastunud materiaalses maailmas. Vaimsed väärtused või sellega seonduvad tegevused tunduvad paljudele isegi võõrad ja imelikud. Kuid siis äkki toimub midagi sõnulkirjelda- matud. Maa peale saabub üks inimese sarnane olend, kes peab ennast Jeesus Kristuseks. Ta hakkab korda saatma kõikide inimeste silmade all oma imetegusid, mida inimteadus seletada ei suuda. Pea-
Usklike inimesi on maailmas üha vähem. Jumala olemasolus kaheldakse nüüd üha enam ja enam isegi Jeesuse kuna- gine eksisteerimine. Religioossesse maailmapilti on sekkunud suured kahtlused ja isegi banaalsed mõtted. Ilmselt pole suur patt ette ennustada, et kui teadus on kunagi ülikaugele arenenud, polegi siis enam religioossega maailmavaatega inimesi alles jäänud. Suur osa Maa elanikest on siis ateis- tid. Inimühiskond toetub ärile ja omakasule. Paljude inimeste elu põhineb ,,riigieelarve poliitikast". Inimene on täielikult kohastunud materiaalses maailmas. Vaimsed väärtused või sellega seonduvad tegevused tunduvad paljudele isegi võõrad ja imelikud. Kuid siis äkki toimub midagi sõnulkirjelda- matud. Maa peale saabub üks inimese sarnane olend, kes peab ennast Jeesus Kristuseks. Ta hakkab korda saatma kõikide inimeste silmade all oma imetegusid, mida inimteadus seletada ei suuda. Pea-
Usklike inimesi on maailmas üha vähem. Jumala olemasolus kaheldakse nüüd üha enam ja enam – isegi Jeesuse kuna- gine eksisteerimine. Religioossesse maailmapilti on sekkunud suured kahtlused ja isegi banaalsed mõtted. Ilmselt pole suur patt ette ennustada, et kui teadus on kunagi ülikaugele arenenud, polegi siis enam religioossega maailmavaatega inimesi alles jäänud. Suur osa Maa elanikest on siis ateis- tid. Inimühiskond toetub ärile ja omakasule. Paljude inimeste elu põhineb „riigieelarve poliitikast“. Inimene on täielikult kohastunud materiaalses maailmas. Vaimsed väärtused või sellega seonduvad tegevused tunduvad paljudele isegi võõrad ja imelikud. Kuid siis äkki toimub midagi sõnulkirjelda- matud. Maa peale saabub üks inimese sarnane olend, kes peab ennast Jeesus Kristuseks. Ta hakkab korda saatma kõikide inimeste silmade all oma imetegusid, mida inimteadus seletada ei suuda. Pea-
annaabi.ee 
