Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS - sarnased materjalid

ngud, istlus, mpiam, mpias, elise, polis, itjate, kohtunikud, staadioni, istlused, hera, ngudel, idup, peajumal, maadluse, zeusile, llaltki, altari, tsid, ateena, rusikav, seej, hellenite, autasustamine, perekonnanimi, kogunes, hipodroomil, kavva, leidsid, peetavad, kuulsamad, kuldse, autasud, osapoole, ateenast, puni, stitati, nahast, hene, pedagoog
thumbnail
5
docx

Olümpiamängud Vana-Kreekas

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Olümpiamängud Vana-Kreekas Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Olümpiamängude saamislood Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia kuningas Oinomao

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
18
docx

OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS

toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiarahu Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Olümpiamängud Vana-Kreekas

Olümpiamängud Vana-Kreekas Sarah & Kärol Olümpia - Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Olümpiamängud Vana-Kreekas

Olümpiamängud Vana-Kreekas Olümpiamängud, mis on tänapäevalgi suur sündmus, pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olümpiamängud

4.9. OLÜMPIAMÄNGUD 4.9.1. MÄNGUDE AJALOOST Antiik-Kreeka kultuuri omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olümpiamängud

Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Olümpiamängud

Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Olümiamängude kava Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Olümiamängude kava Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7­24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Olümiamängude kava Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Olümiamängude kava Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Antiikolümpiamängud

Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kordamine: Vana-Kreeka

Tagajärjed:  vallutati alad Egiptusest kuni Pärsia ja Indiani  vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu (nt. Alexandria)  vahemere idaranniku linnades hatai põhikeelena rääkima kreeka keelt  idamaised kombed ja kreeka kultuur segunesid ja tekkis omapärane kultuuride segu – HELLENISTLIK KULTUUR 18. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: Riigikorraldus:  polis kaotas oma senise tähenduse ja muutus suurriigi koostisosaks  riike hakkasid valitsema absoluutse võimuga monrahid Sõjavägi:  sõjavägi polnud enam linnriigi kodanike vägi, vaid palga sõjavägi Kirjandus, keel ja teater:  teatrist kadus polise kodanikkonda hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg  esiplaanile tõusis naudingut, mite mõtlemisainet pakkuv luule  kirjandusest kadus rahvuslikkus

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

1. Mõisted: *minoiline kultuur ­ kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid ­ nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased ­ kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased ­ kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid ­ võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased ­ indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid ­ mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid ­ müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon ­ maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia ­ kreeklaste asula võõral maal *Delfi ­ usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia ­ usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid ­ suurmaaomanikud

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antiikolümpiamängud

Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus Kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste,

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Antiikolümpiamängud

võidab. Paljud käisid ebaõnnestunult proovimas, kuni Pelopsil see tegu õnnestus ja temast sai Hippodameia abikaasa ning kogu Peloponnesose valitseja (kust ka poolsaare nimi). (Tallinna Prantsuse Lütseum, 2015) Kolmas lugu räägib, et Herakles alustanud mängude korraldamist pärast oma kuulsa kaheteistkümne vägiteo sooritamist. Ta ise olevat välja mõõtnud võidujooksu distantsi- 600 kreeka jalga (192,27 meetrit). See distants sai hiljem staadioni pikkuseks. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PEAJUMAL ZEUS Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja 4 kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
62
pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad Ühtekuuluvustunde suurenemine (hellenid vs barbarid) Alfabeedi teke (foiniikia tähestiku alusel) Kreeka linnriigid Ateena linnriik Kesk-Kreekas Atika maakonnas Suurem kui keskmine polis (50 000- 100 000 inimest) Varasemalt valitses pärilik aristokraatia, alates 6 saj. eKr suund demokraatiale V saj. keskpaigal eKr selgelt demokraatlik riik (Perikles) Ühiskonna struktuur Täitke tabel kreeka ühiskonna struktuuri kohta. Õpik lk 97-99 vaba aristok orjad lihtrah raadid vas Kes kuulusi d? Ülesan ded Õigusli k seisun d Demokraatlik Ateena Kodanikkond = täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad, põhiosa = talupojad

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Olümpiamängud minevikust tänapäeva

Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7­24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Antiikolümpiamängud

Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mängude religioosse poole osatähtsus hakkas aja joosul kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus,maadluses,pentalonis,rusikavõistluses ja pankraatonis (segu rusikavõistlusest ja maadlusest)

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Antiikolümpiamängud

Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (7­24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Olümpiamängud

täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7) Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 eKr sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõistlused ning rusikavõistlus, kolmadal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval

Kultuurilugu
54 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

Varsti pärast Karavatit saabus kriitiline punkt ka Lermusiaux'le, kes hakkas väsimusest vaaruma. Keegi prantsuse turist, kes sõitis jalgrattaga ta kõrval, "värskendas" kaasmaalast alkohoolse joogiga, kuid see viivitus võimaldas Flackil juhtima minna. Lermusiaux varises mõne aja pärast lõplikult kokku. Flack, kes polnud kunagi varem jooksnud 10 miilist pikemaid distantse, oli prantslast püüdes üle pingutanud ning langes omakorda kokku vaid neli kilomeetrit enne staadioni. Üks Flacki sõpradest palus läheduses olnud kreeklast hoolitseda jooksja eest ning läks ise vankrit otsima. Hullunud Flack arvas, et teda rünnatakse ja lõi rusikaga abivalmis kreeklase pikali. Austraallane pandi vankrile ja toimetati staadioni riietusruumi, kus tema eest hoolitses prints Nicholas isiklikult, andes talle brändit ja mune. Jooksu ajal saadeti pidevalt ratsa- ja jalgrattakullereid staadionile teatama neist, kes jooksu juhivad. Viimane

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Olümpiamängud

toimunud mitte ühtegi võistlust. See päev oli pidulike rituaalide ja ohvritalituste jaoks. Kuid teisel päeval toimusid võistlused, kust võtsid osa noored. Nemad proovisid oma jõudu kiirjooksus, maadluses,pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Viimane on siis segu rusikavõistlusest ja maadlusest. Kolmandal päeval võtsid mehed mõõtu jooksualadel. Alustati pikamaajooksuga, see oli umbes 7-24 staadionit. Sellele järgnes staadionijooks ja siis ka kahe staadioni jooks. Neljandal päeval toimusid hobuste võiduajamised, pentatlon ja relvisjooks. Pentatloni spordialad olid staadionijooks, kettaheide,kaugushüpe, odavise ja maadlus. Viiendal päeval toimus siis lõputseremoonia, kus oli ka autasustamised ja pidusöök. Mängudeks valmistumine Sportlased saabusid 30 päeva enne olümpiamängude algust, et ühiselt treenida. Treeninguid said pealtvaatajad ka näha. Siis otsustasid ka kohtunikud, et milline sportlane on

Kehaline kasvatus
97 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Olümpiamängude Referaat

Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane

Sport/kehaline kasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need kelle ettevalmistusi ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida Kreeka viljakusjumalanna Demerti naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises endises asuvas kultusekoha Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Hera, Zeus jt. jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Olümpiamängud

Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Olümpiamängude ajalugu

rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikdie sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid

Sport/kehaline kasvatus
117 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Olümpiamängud

Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 1859­1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded spor

Sport
3 allalaadimist
thumbnail
12
sxi

Olümpiamängud

Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7­24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge. Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta.

Kehaline kasvatus
26 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiikolümpiamängud

pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta

Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Antiikolümpiamängud esitlus

... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala­ staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Muud.. Mängude kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Publikus võisid olla ainult vallalised mehed ja naised. Miks nii, see me ei tea. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, pidi viskama läheduses asuvast mäest alla, st. lennukat surma. Me teame ainult ühte juhtumit, kus üks Kallipateira nimeline naine tahtis näha oma poega võistlemas

Kreeka kultuur
10 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

hankivalt majandusel üle minek viljelusmajandusele. Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne. Eluase, eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 1.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus. PILET 10 1.Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Traianuse võidu tähistamisek peetud mängud) staadionimängud ­ võisteldi võidusõidus, maadluses, hüppamises ja kettaheites. amfiteatri vaatemängud ­ gladiaatorite võitlused, loomade võitlused ja loomajahid, dresseerituf loomade paraadid. Gladiaatorite võitlused al 3.saj eKr. Vana-Kreeka pidulikud mängud: 1)Olümpiamängud: Kellele: Zeus; Millal: alates 9./8. saj ­ kindlad andmed 776. aastast. Toimusid iga 4 aasta (1417 päeva) järel; Kus: Elise maakonnas Olympia kultusekohas; Osavõtjad: vabad veresüüta polise-kodanikud, kes olid viimased 10-12 kuud regulaarselt treeninud. Orjad osaleda ei tohtinud, hiljem vaadata küll. Naisi Olympiasse üldse ei lubatud; Programm: Kestsid algul 1 päeva, siis 3 ja lõpuks 5. (1.päev: vandetõotuste andmine (Bouleuterionis), loosimine, rituaalsed talitused 2.päev: võistlused noortele 3.päev: meeste võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks)

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

-kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane) -käisid enamasti ainult usupidustustel -abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku -mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

keel, kombed, kultuur; 4.saj-l Philippos II ajal (359-336 eKr) muutus Makedoonia ohtlikuks, nende sõjavägi oli võimsaim, kuningas püüdis vältida sõjalist konflikti, osa kreeklasi lootis, et ta ühendab hellenid; riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus üles Philippose vastu, moodustus Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr saadi Chaironeia lahingus lüüa, Philippos laskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks 9.Kreeka: riik ja ühiskond Linnriik e. polis ­ väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest, seda valitsesid kodanikud, kes olid ka põhiline kaitsejõud, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed, osades polistes nõuti tingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda) hankimiseks, mõnes polises olid kodanikud vaid jõukamad inimesed; sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun