Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
identiteet, pööra, süütunne, vastandama, torkab, nooremas, küsimusi, kuulun, kaudsed, riigikord, väljendit, lähenemine, rassiline, arengud, viinud, seisev, persoon, herbert, meadkestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajasest lapsepõlvest, suures osas kujuneb välja 20-30ndates eluaastates ning lõppeb inimese surmaga. Teatud tingimustel võidakse, aga inimesele teiste poolt omistada erinevaid identiteete ka postuumselt, kuid antud juhul jätaksin selle osa siinkohal käsitlemata kuna tegemist on pelgalt teiste inimeste poolt omistatud määratlusega milles isik ise osaleda ei saa. Identiteedi areng ja enese määratlemine tekitavad ridamisi küsimusi, mis nimetatud protsessi juurde kuuluvad. Küsimused nagu näiteks kes ma olen, mis on minu eesmärk, kuhu ma kuulun, kelleks ma tahan saada, mis mulle meeldib on ainult väike osa inimnese isiksuse arengust ja mõistmisest. Teise osa moodustavad isiklikud või kaudsed kogemused, päritolu ning eeldused.Enda identiteedi tunnetamine eeldab ja sisaldab kujutlust indiviidi füsioloogiliste ja psüühiliste protsesside ühtsusest. Isiksus tunnetab end kui objekti teatud sümbolite
ühiskondlik tegur. Üks tähtsamaid sotsiaalseid tegureid on kodu. Esmase pildi annavad: vanemad (perekond). Kodus õpib laps käituma, kui vanemad on korralikud ja eeskujulikud siis laps teab kuidas peab õigesti käituma aga kui vanemad ei hooli lapsest ja ei anna talle eeskuju siis laps ei oska teistega arvestada ja õigesti käituda. Teiseks tähtsamaks teguriks on ühiskond. Suurem osa ühiskondlikust tegurist on mõjutatud sellest milline on riigikord ja mis on riigis lubatud ja mis mitte. On riike kus on naistel vähem õigus või need üldse puuduvad. See tegitab suur ebavõrdsust naiste ja meeste vahel. Tähtsaim sotsiaalne tegur on sõbrad. Sõbrad mõjutavad lapse käitumist. Kui laps satub halba seltskonda siis ta võib hakata käituma nagu teised aga kui lapsel on head ja korralikud sõbrad siis ta peaks ka käituma korralikult. Koolil on küllaltki suur mõju lastele. Kooli mõjutab laste käitumist. Igas koolis on lapsi keda
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................
arvamusi inimelu kohta 9. Sotsiaalkonstruktivismi seisukohalt pakuvad uurimisteemana kõige rohkem huvi inimeste 1. argiteadmised elust * 2. objektiivsed arusaamad elust 3. õiged arusaamad elust 10. Fenomenoloogia peamine uurimishuvi on 1. eluvaldkonnad, mille olemust peavad inimesed ise enesest mõistetavaks ning loomulikuks * 2. eluvaldkonnad, millele inimesed ei pööra tähelepanu 3. eluvaldkonnad, mida inimesed üritavad ise üritavad uurida 11. Mõiste "normaalne teadus" tähendab Thomas Khuni arvates 1. Konstruktivismi 2. Positivismi 3. Paradigmat * 4. Teooriat 12. Strukturaal-funktsionalismi esindaja on 1. Erving Gofmann 2. Talcot Parons * 3. Max Weber 13. Sotsiaalkonstruktivismi kohaselt rahvus 1
inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1
... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena. Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad
3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi, kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5
autonoomsust. 2) trend(modern. Ühiskonnas) saada haridus, töö ja saada lapsi. Nüüd on need haridus, töö ja perekond erinevalt. Käib mitmeid teid pidi. Erinevates kommetes nende erinevate mudelite läbimine tärkaval täiskasvanul loomulik. *Subjektiivne trend- (iseennast täiskasvanuks pidamine) Kognitsioonide tasandil ei pruugita olla majanduslikult iseseisev, kuid peetakse ennast täiskasvanuks, kuna langetatakse majanduslikke otsuseid. 3)Identiteedide formen.ter- identiteet see terviklik tunne, kus on 3 rolli omandamine. Nende kolme rolli erinev eksper. On erineval määral, erinevate noorte seas *See kuidas noored tarbivad mõjutab globaalne tarbimiseturg, mis on suunatud ühele sihtgrupile ja sellega kultiveerib teatud elustiili ja väärtusi. See tingib selle, et lääne kultuuris v.a mõned riigid(bulgaaria, venemaa, poola, rumeenia), nendes riikides elavad noored käituvad ühtemoodi,
- kultuurikonteksti erinevus teismeea määratluses - sotsiaalsete muutuste areng Selles eas lapsed väsivad füüsiliselt ja vaimselt kiiremini , kui eelneval perioodil. Väsimusest tekkib ärrituvuse suurenemine. Murdeea põhijooned: 1. Labiliseerimine- liimist lahti minek, plahvatusohtlikud 2. Tung iseseisvusele 3. Sisemised ja välised konfliktid ning vastuolud 4. Kõrgendatud motivatsioon- (sügavad pettumused) 5. Eneseteadvuse teke, oma identiteet, mina-pildi ja eneseaustuse väljendunud otsing e kes ma olen? Mina-pilt on arusaam oma isiksuse joontest ja võimetest. Kujunemist mõjutavad: - isiklikud kogemused - teistelt saadud hinnang - isiklikud õnnestumised ja ebaõnnestumised - suured mõjutajad on meedia, TV, muusika, sõbrad Eneseaustus on mina-pildist lähtuv enesehinnang. On teismelise jaoks väga oluline. See on vastuse otsimine küsimustele, kas ma olen tark? Pop? Ilus? Hinnatud?
Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Karjäärinõustajana on mul võimalik kohtuda paljude väga erinevate inimestega. Enamasti on nad jõudnud elus punkti, kus tunnevad vajadust midagi muuta. Nad on omadega ummikus, soovivad areneda ja eluga edasi minna. Kõigi nende minevikus on asju, mida nad peavad õppima aktsepteerima. Minu osaks on inimesi ära kuulata, neid isiksuse arengus toetada ja julgustada. Nõustajana pean oskama neile suunavaid küsimusi esitada, et nad jõuaksid ise oma tõeni. 3 Samas on tarvis omada teadmisi ja oskusi, mis aitaksid pingelistes ja vahelduvates töösituatsioonides emotsionaalselt ellu jääda ning suudaksid samas pakkuda profesionaalset, hoolivat ja kliendikeskset teenindust. Konfliktidega kokkupuutumisel on üheks põhiküsimuseks, kuidas neid lahendada, kuidas nendega toime tulla. Olen
•Sünnikohortide kaasaegsus võib avaldada mõtlemisele tugevat mõju, kuid sellest põlvkondliku teadvuse väljakujunemiseks ei piisa. Pigem on inimeste poolt talletatud kogemuste väljakujunemisel ja selgitamisel olulisemad teised tegurid. •Mõnedel põlvkondadel on jagatud identiteet, teised aga kujunenud niivõrd erinevate tegurite poolt, mistõttu jääb põlvkondlik identiteet väga piiratuks. Põlvkondade mõiste aitab seletada inimeste osalust ajaloosündmustes kohortide asendumise ja kuuluvuse kaudu. • Põlvkondi iseloomustab lahutamatus sotsiaalsest muutusest ja püsivus ühiskonnas. • Põlvkonnad on seotud tugevamini ühise teadvuse kui sünniaasta (kohordiga). Mannheim kollektiivsest mälust • Mannheim otsis vastust taolistele küsimustele nagu teadmiste ja kogemuste ülekandumine
Kognitiivne areng imikueas (0-2 aastat) Piaget' sensomotoorne staadium · Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. · Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne · Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Imikueas muutuvad tegevusmustrid Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal · Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas · Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: · Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
SÜMPTONID) ja too näiteid. Kuidas tööstressiga toime tulla (kirjelda seda, mida kasutaksid ise)? PÕHJUSED: Keskkonna tegurid: · Majanduslik ebakindlus · Kultuurilised tegurid Organisatsioonilised tegurid: · Liigne töökoormus · Inimestevahelised halvad suhted · Kahjulikud töötingimused · Pikka aega üksi töötamine Isiksusega seotud tegurid: Agressiivsus Kannatamatus Närvilisus Süütunne eba-õnnestumiste korral Vähene enesekindlus 9 Madal pingetaluvus Individuaalsed tegurid: Teadmiste ja kogemuste puudus tulla toime keerukate olukordadega Probleemid isiklikus elus Majanduslikud probleemid Terviseprobleemid TAGAJÄRJED: Füsioloogilised sümptomid: Liiga suur isu/ isutus Peavalud ja väsimus uneprobleemid Psühholoogilised sümptomid: Ärevus, arrituvus, äng
Miks on laste mõtlemises suured individuaalsed erinevused? 5.Kuidas mõjutab aju areng kognitiivset arengut? 6.Kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond kognitiivset arengut? MIS ON KAASA SÜNDINUD? Platon vs Locke. Platon inimene sünnib kandes endas kõiki jumalikke ideid, kõige kohta, mis olemas on ja olemas olla saab. Õppimine on tegevus, mis toob implitiivsed omadused välja elustuvad meie sisemised olemasolevad teadmised. Tema järgi on kõik maru targad, lihtsalt ei osata õigeid küsimusi küsida, et neid teadmisi kätte saada. Locke empiitik inimesed sünnivad puhta lehene, talle ei ole kaasa antud midagi, kõik mis omandame 11 tuleneb keskkonnast. Tekib küsimus, et kuidas me siis õpimine kui meile ei ole midagi kaasa antud. Chomsky keele omandamise võime on kaasa sündinud, meil pole küll keele teadmisi, kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika.
Identiteet. ● Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest ja seejuures identifitseeritakse erinevate kategooriatega (categories people use to specify who they are and to locate themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999) ● Eristumine vs sarnanemine teistega ● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles; rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada). Tüübid: 1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt. lahke, sportlik, juht, usklik. 2. Sotsiaalne identiteet – tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja inimese sotsiaalsetest rollidest, nt. arst, ema, õpilane. 3. Kollektiivne identiteet – grupi jagatud identiteet, tekib protsessi käigus ning tihtipeale motiveerib kollektiivset tegevust. ● Sotsiaalse identiteedi teooria
Häbi tuleneb teiste survest. Identiteedi välja arenemine. Konflikti lahendaja ema, ise pere. 3. Initsiatiiv või süü 3 kuni 6 aastat Lapse püüdlus vs süü hirm. Mina olen käitunud mitte soovitatavalt. Kui vanemate reageering on positiivne -> initsiatiiv. Kui vanemate reageering on negatiivne -> süü. Valdavalt peaks olema positiivne reageering iseseisvus püüetele. Kui tagajärg on halvustamine- kasvab süütunne, sõltuvus. Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad katsetada ja proovida ja samas on suur õnnestumise ja altruismi soov. Konflikt lapse püüdluste vahel alustada toiminguid iseseisvunult ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatud tagajärjede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Laps peaks õppima
Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi ellujäämiseks(töökoht, elukoht, materiaalne osa) või olulisemaks väärtuseid, mis on seotud inimese isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu) Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund. Eneseteadvus. Mina. Identiteet. · Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions,
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings".
Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus. Majanduse all võib silmas pidada tootmist e. elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist – tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse
(Leuska, 2010) Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.(Leuska, 2010) 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga
mõtestamisel, isoleerimisel, süütundel ja armastusest ilmajäämise kartusel. Rääkides rõhutatakse rohkem isiklikke kogemusi ja arvamusi, rõhuasetus minal. Kommunikatsioon vanema ja lapse vahel on kahesuunaline, vanem on avatud veenmiisele. Vanem põhjendab oma nõudmisi. Rõhuasetus reeglite mõistlikkusel, reegleid saab kritiseerida kõrgemate ratsionaalsuse ja eetilisuse printsiipide baasilt. Laps omandab tugeva mina-tunde, aga tal võivad tekkida identiteediprobleemid, süütunne ja võõrandumine. 5.4. Milliseid olulisemaid sotsialiseerimisprotsessi agente võib eristada ja kuidas neid kirjeldada? Sotsialiseerumise agendid on inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamad agendid on vanemad (Kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerumise agendid on inimesed, kes vastsündinu eest hoolitsevad, tavaliselt bioloogilised vanemad), sõbrad (Teine tähtis sotsialiseerimise ja
Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema ka teatavat empaatiatunnet. -sümpaatiat, soojust, muretsemist teise eest. Nad viivad inimest nagu erinevat kas siis egoistlikku või altruistlikku aitamise teed. Aitamist tingivad situatiivsed tegurid (5) Üheks oluliseks aitamist mõjutavaks teguriks on ka situatsioon. John Darley and Bibb Latané (1970) pakkusid välja, et on olemas terve rida erinevaid küsimusi, millele inimene peab enne teise aitamist vastama. Sotsiaalne kontekts võib mõjutada otsust aitamise kohta igal järgmisel sammul. a)"Milles asi" Kuna sellised sündmused on ebatavalised ja mitmetähenduslikud, siis vaatavad inimesed seda, kuidas teised reageerivad ja kas üldse abi on vajalik. Aidatakse tavaliselt enam siis kui olukord on ühetähenduslik, selge. "Kas see on minu asi?" Teiste juuresolek mõjutab ka seda, kas inimene tajub oma personaalset vastutust, kas ta tunneb, et peab
rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
harvemaks jäänud suhtlus Hilisemas täiskasvanueas õed vennad: puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus taasleidmine-lähimad elusolevad sugulased varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda õed-vennad kui hooldajad (kohe järgmine pereliikmete järel) Õe-venna suhete kasutegurid: emast eraldumisega toimetuleku õppimine hädasti vaja individuaalsuse saavutamiseks, identiteet areneb mitmekülgsemaks empaatiavõime kasvu võimalus sots oskuste omandamise võimalus (kui lastakse lastel endil konflikte lahendada ja end kehtestada) negatiivsete tunnetega toimetuleku võimalus (kadedus, kiindumusobjekti jagamine, tähelepanu jagunemine jne) Vanavanemlus ja vanad indiviidid Kui vana on vana- vana on alati natuke vanem kui sa ise Vana.Vanadus. Kultuurilised erinevused: grandparent (suursugune ema-isa); VANA tähendusi:
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
KOGNITIIVNE ARENG IMIKUEAS (0-2) Piaget' sensomotoorne staadium - Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Raskused peidetus asju leidmesega on seotud: Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest,
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
• Psüühikahäired on kõrge esinemissagedusega – pea iga teine inimene kogeb elu vältel seisundit,mis on diagnoositav ps.häirena. • Sageli on ps. häire varase algusega ja saadab kroonilise kulu tõttu inimest kogu elu. • Ps. häired on aladiagnoositud ja alaravitud –põhjuseks vähene teadlikkus, hoiakud ja väärarvamused (nt depressiivsust peetakse nõrgaks tahtejõuks, laiskuseks, iseloomunõrkuseks jne). • Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest. Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused. Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka: • alkoholi ja mõnuainete kasutamine •enesetapud •koolivägivald •psühhosomaatilised haigused •hoiakud ja käitumistavad •suhtumine psüühikahäiretega isikutesse •vaimse tervise kajastamine meedias
annaabi.ee 
