Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Olla eestlane või maailmakodanik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muule, maailmaga, suhtlema, raudse, loobuda, identiteedist, kindlust, ütlema, avara, liberaalne, salliv, nimetame, igatse, kodumaale, vaesem, ideoloogiat, hoolida, ühtekuuluvustunne, muutma, lahkuma, maailmakaubandus, astunudEesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardavalt lammutav võidukäik,
See oleks Platoni süsteemis kahtlemata välistatud, ehkki muidugi ainult juhul, kui eraomandi vastane määrus õnnestub tõesti ellu viia. Aga kui eeldamegi, et selle saab ellu viia, tundume takerduvat vastupidisesse raskusse. Kui valvuri elu pole kuigi jõukas, miks peaks keegi nõustuma valitsema? Nii nagu Platon valvureid kujutab, on nad filosoofid, kes pigem veedaksid aega lugedes ning filosoofiast vesteldes ja mõteldes. Miks peaksid nad oma aega muule raiskama? Platoni vastus on teatud mõttes negatiivne. Valitsejad nõustuvad valitsema mitte valitsejarolli seesmiste või väliste hüvede pärast, vaid sellepärast, et vastasel juhul leiaksid nad teised end valitsemast. Selle asemel et lasta teistel inimestel või veel halvem, kõigil teistel inimestel valitseda, võtavad nad selle tarviliku kohustuse vastumeelselt enda peale. Ent ikkagi: kui valvurid otsustavad rikkuda eraomandi kohta käivaid seadusi või isegi ettenähtud
Huvide konflikti aluseks on kahe osapoole põhjendatud huvide ühitamatus. Huvide konflikti lahendamise eesmärgiks on osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine. Väärtuste konflikti puhul kerkib esile ja vastandub see, mida osapooled oluliseks peavad. Väärtused on üldised printsiibid, mis suunavad ja põhjendavad meie mõtteid, tundeid, käitumist ja otsuseid. Väärtused motiiveerivad meid millegi poole püüdlema. Väärtused on osa meie identiteedist. Väärtused kujunevad eluea jooksul ja on raskesti muudetavad. Seepärast on ka väärtuskonfliktide lahendamine keerukas. Kui ei tunnustata seda, mida teine oluliseks peab, on konfliktid kerged tekkima. 7 Huvide ja väärtuste erinevus loob soodsa pinna vastuolude tekkimiseks. Vastasseise võib ette tulla kõigis suhetes. See, kuidas need vastasseisud lahenevad või arenevad, oleneb suuresti sellest, kuidas nendesse suhtuda
leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. 5 Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
*Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu
Eetilise egoismi poolt II · Üldiselt ollaks arvamusel, et iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. · Altruism sunnib aga inimest ohverdama oma huvisid teiste inimeste kasuks. · Egoismi pooldajate sõnul propageerivad altruismi valdavalt need, kes tahavad meie turjal liugu lasta nad on ise parasiidid ja põlastusväärsed. (ligikaudselt on see Friedrich Nietzsche ja Ayn Rand'i seisukoht) Eelmise argumendi vastu Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Kuid tõsi eelmine argument paistab kummutavat vähemalt ekstreemse altruismi seisukoha, et omahuvist lähtuvaid tegusid üldse teha ei tohiks. Eetilise egoismi poolt III · Moraalireeglite järgimine on meile endile kasulik. · Näiliselt altruismi soosivaid moraalireegleid järgides käitume tegelikult omahuvi ajel.
Lisaks põhiseadusele täpsustavad inimõiguste kaitset teised seadused. Eestis on näiteks vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus. Inimõigustele lisanduvad rahvusriigis ka kodakondsusega seotud õigused. Inimõigused kuuluvad igaühele ja nad on võõrandamatud, st et neid ei tohi ära võtta. Kodakondsus on selles mõttes teistsugune. Vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta; omal soovil võib igaüks kodakondsusest loobuda ning mõne teise riigi kodakondsust taotleda. Kodakondsus annab inimesele ka niisuguseid õigusi, mida teistel (mittekodanikel) selle riigi suhtes ei ole. Näiteks saavad valimistel kandideerida ainult antud riigi kodanikud, ka hääleõigus sõltub üldjuhul kodakondsusest. Samuti on mitmed riigi julgeolekuga seotud ametialad ja tegevused lubatud ainult kodanikele. Siia kuuluvad õigus ja kohustus teenida kaitseväes, õigus töötada riigiametnikuna, õigus luua erakondi ja kuuluda nendesse
moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu, keel, territoorium, õiguslik-poliitiline solidaarsus, ühised väärtused ja traditsioonid, ühine kultuur ja sümbolsüsteem. Rahvusest on nii laiemaid (nt eurooplane) kui ka kitsamaid (nt kihnlane, mulk) kogukondliku identiteedi tasandeid. Eestlaseks olemise kõige määravamaks komponendiks on tõenäoliselt eesti keele valdamine.
Kindlustus on sektor, mis nende riskidega tegeleb. Kindlustatakse kõike. Ressurssid (sh tööjõud), keda sul siis üldse võimalik kasutada on?! Tarbimisühiskond seda iseloomust see, kuidas hakatai laene andma, et tarbimine ei peatuks. See aga tõi omakorda kaasa majanduskriisi. Meil ongi vähe vaja. Motivatsiooon suunata inimesi mõtlema, mis on alternatiiv? ühiskonnale kasulik, olen nõus vähem raha saama, et enesehinnang oleks kõrge. Millest oleks võimalik loobuda, et elukvaliteet ei langeks. Ühiskond toidab valesid väärtusi. Tegevussuunad · Milline toode · Kuidas toota · Millise hinnaga · Millised turud · Millise turundusega Eesmärk; kasum, turuosa, käive, klientide rahuolu Planeerimine ongi protsess eesmärkide seadmisest kuni nende saavutamiseni. Funktsioonid 1. Organisatsiooni kavandamine · Kus me oma tegevusega asume. Kus on meie tegevuseks parim asukoht.
ning sellega elustatud järelemõtlemine, probleemide püstitamine ning lahendamine. Mitte teadmisi ei pea me pakkuma kasvandikule, vaid arendama vaimujõudu, mis võimaldab tunnetuse: valgust, rõõmu, elavat jõudu. Mitte tõdesid ei pea me pakkuma; me tahame talle ainult näidata, kuidas igal asjal tõtt leida. Mitte teadmistest pole siin jutt, vaid võimistest. II. Tahtekasvatus Esimene aste Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda!" kui käskivalt paluma ,,Ma palun teid!" Mis kord on keelatud, peab selleks ka jääma.Teine aste Kadugu ,,sa pead!", ,,sa peaksid!". Sõnad ,,sõnakuulmine", ,,käskimine" ja ,,kohustus" ei kuulu Émile'i sõnastikku. Mõisted moraalist ei ole lastele kohased, sest nad pole arusaadavad enne mõistuseiga. Ainuke mõjuv kasvatusvahend on vabadus, hästi korraldatud vabadus.Vabadust ei korraldata aga mitte loengute ega karistusega, vaid kogemustega
võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt
valmis ennast ohverdama kõrgemate kollektiivsete eesmärkide nimel. 6 Armastus 20. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) - eros Platon kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, sest üksteisele suunatud tungid ohustavad stabiilsust. Seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. Kuidas seda võiks saavutada, käsitleb ,,Pidusöök". Selle kohaselt on suurim raskus, millega inimene peab toime tulema seksuaalne tung. Armastus üksikisiku vastu annab meid juhuse meelevalda. See juhuslikkus on ideaalset riiki takistav probleem. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid hoopis vabastab pead proovima
konstruktsiooni. Keskajal oli loodus kui kaos, see ähvardas ja piiras linna. Võimalus loodust seletada viis uuele tasandile. Loodus meie ümber on korraldatud nii, et inimmõistus saaks sellest aru. (valgustusajastu teoreetka). Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism)
füüsika on eetika eeldus. Sensualist. Tunnetuse aluseks on meelelised naudingud. Materlialistlik sensualism (sarnane Demokritosele - aatomite õpetus). Füüsika on samuti Demokritoselt. Eetika. Me ei peaks jumalaid kartma, see rikub õnne ära. Neli rohtu: 1)jumalat ei ole vaja karta; 2)surm on teadvusetus; 3)hüve on kerge saavutada; 4)pahe on kerge vältida. Inimhing tõuseb maailmaprotsessis kui õis. Hinge suurim mõistatus on valu. Valu purustab hinge ühtsuse maailmaga. Kõrgeim väärtus, mis suudaks valu ja ebameeldivusi korvata on tema meelest õnn. Hing taastab purunenud ühtsuse hingerahu. Kolm mõnu ehk naudingut: 1)loomulik (hädavajalik) - N:januse soov juua; 2)loomulik (pole hädavajalik - N: iha delikatesside järele, suguline armastus (tõeliselt tark ei abiellu; ära anna saatusele pantvange laste ja abielu näol; 3)ebaloomulik (mitte hädavajalik) - N: kuulsuse ja au tagaajamine (tark hoiab avalikust elust eemale; "Ela varjatult")
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). 5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks? 6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused? Hegel: "Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga." Siit järeldub: Mui me ei tunneta maailma nagu enda loodut, siis olemegi maailmast võõrandunud. Hegel räägib dialektikast: meie suhe asjadega, objektidega, ei ole mitte subjekti-objekti suhe, vaid see on dialektiline, st mõlemad mõjutavad teineteist
eesmärgiks on osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine. Kokkuleppe tingimuseks ja selleni jõudmise meetodiks on aga vastaspoole huvide põhjendatuse mõistmine. Väärtuste konflikti puhul kerkib esile ja vastandub see, see mida osapooled oluliseks peavad. Väärtused on üldised printsiibid, mis suunavad meie mõtteid, tundeid ja käitumist. Väärtused suunavad meie käitumist, mõtestades meie eesmärke. Väärtused motiveerivad meid millegi poole püüdlema ja on osaks meie identiteedist. Väärtused põhjendavad meie käitumist. Väärtusi on raske muuta ja selletõttu on ka väärtuskonfliktide lahendamine keerukas. Väärtuskonfliktid muutuvad arenedes aina emotsionaalsemaks. See on üldinimlik nähtus, et eelhoiakud ja arusaamised kujundavad käitumise. Vastasseise võib ette tulla kõigis suhetes. Inimeste suhtumine konflikti, kujundab nende enda ja teise osapoole käitumist. Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist
Olime küll kaotajad, kuid olime sellel poolel, kus inimõigused, demokraatlikud põhimõtted ja vabadus olid hinnatud. Mõne aasta pärast leidsime endale kodud kaugetel maadel ja hakkasime elu uuesti üles ehitama. Püüdsime jääda eestlasteks, toetada kodueestlasi pakkide saatmisega ja jätkata võitlust kommunismi vastu. Seekord oli meil tugev liitlane: lääne leer , kes kommunismi tõelise iseloomu olid avastanud. Kodumaast aga olime eraldatud raudse eesriidega. Alles 50 aastat hiljem, kui see eesriie langes ja iseseisvus taastati, oli mul võimalus jälle kodumaale tulla . Oli suur rõõm sõpru ja sugulasi näha, kuid siiski avastasin, et pool sajandit el u erinevate ja mõneski suhtes kinniste ja piiratud silmaringiga reziimide all o li jätnud meisse tugeva lõhe , mis raskendas teineteisest arusaamist . Isegi nüüd , pärast 12 aastat vaba suhtlemist ei ole see lõhe täiesti sillutatud
kogu maailmale tõestada, et mitte jätta muljet agressiivsest riigist; psühholoogilised kuidas mõjutab Rootsi kodaniku patriotismi, kui peab sõdima väljaspool kodumaad. · Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on
ilma, et me kogemust appi võtaksime. Kuna ratsionalismi jaoks kogemus ei ole aluseks ega piiriks, siis ei olnud selle poolehoidjail ka mingit põhjust kahelda metafüüsika s.o. igasugust kogemust ületava teaduse tõelisuses. Ratsionalistid ka lõid selliseid metafüüsilisi süsteeme. Nad lähenesid seejuures asjale dogmaatiliselt, s.t ilma et oleks kriitiliselt küsinud kas mõistus tõepoolest on võimeline andma kogemusest sõltumatut kindlust. Kant järgib pea 1760 aastani oma õpetaja Knutzen'i wolffiaanlikku kurssi. Seejärel võime täheldada ta mõtlemises muutust. Kant ärkab "dogmaatilisest unest" ja nimelt inglise empiristi JOHN LOCK' i filosoofiaga tutvudes. Samuti mõjutasid teda väga HUME skeptilised konsekventsid kindla teadmise suhtes. Locke oli öelnud: Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes. See on konsekventne empirism. Üksnes kogemus
vastupidi. Stoikude vastus : Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head. Õnn tähendab kindlust hüve omamisel. Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi.
nähtud kaotamas võimu siis, kui nad on mõelnud rohkem mugavustele kui relvadele. Peapõhjuseks, mis paneb sind võimu kaotama, on selle ameti hooletussejätmine; tõeline asjatundlikkus selles ametis on eelduseks, mis aitab sul võimu saavutada. Francesco Sforza sai tavalisest inimesest Milano hertsogiks tänu sellele, et oli relvastatud; tema pojad langesid hertsogist tagasi lihtinimeseks, 3 sest hoidusid väeteenistusega kaasnevatest raskustest. Muudab ju relvitu olek - lisaks muule halvale - sind ka põlatuks ja nagu allpool jutuks tuleb, on põlgus üheks neist häbistustest, millest valitsejal tuleb hoiduda. 2. Ei saa ju juttugi olla suhete võrdsusest relvis ja relvitu vahel, ka pole mõistlik arvata, nagu kuuletuks relvastatu meeleldi relvitule või tunneks relvitu end relvastatud teenrite keskel turvaliselt - pole ju edukas koostöö võimalik olukorras, kus üks põlastab ja teine umbusaldab. Sestap ei saagi sõjaasjanduse unarusse jätnud valitseja,
järele, siis on alanud Isa üle otsustamine tema nähtava loomingu järgi. Tekib kahtlus, mis juba iseenesest on märk algse ühtsuse lõhenemisest. Nii jõutakse järeldusele, et loodu ei ole täiuslik. Seega ei ole Looja teinud korralikku tööd ning Tema kõikvõimsus ning headus ei saa olla ainus printsiip maailma seletamisel. ,,Seetõttu täiendatakse Ühte Teisega, mille tulemusena Isa maailm muutub fundamentaalselt ning asendatakse Poja maailmaga." (ibid) Poega on Jungi tõlgendusel religiooniloolises arengus tarvis läinud selleks, et luua vastukaal Kurjale. Jung arutleb, et kui välja arvata iraani usund, siis inimese spirituaalse arengu varajases faasis pole tõelist kuradit kusagilt leida. Tõeline Saatan ilmub esmalt alles kui Kristuse vastane. ,,Saatan on autonoomne; teda ei saa tuua Jumala valitsuse alla, sest kui saaks, poleks tal võimu olla Kristuse vastane, vaid ta oleks pelgalt Jumala tööriist
Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? o Inimene võib väga üksikasjaliselt määratleda oma asukoha ajas ja ruumis, leidaoma punkti kõige detailsemal kaardil ja kõige täpsemas kalendris. Vaatamata selle ei tarvitse inimene end leida. o Inimene on tühine. Inimeste kord matkib looduse korda ja universumis tegelikult vahet ei ole kas meil on kord või ei ole. Me oleme mõttetud võrreldes maailmaga. Inimene otsib end ruumis ja maailmas. Ta on peata ja ei jaga mis toimub (tegelikult). Inimene ei otsi tundmatud ennast vaid me otsime teda teadmata kust. Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? o Me ei tea, mis on tervik, aga me tunneme ta ära. Me oleme harjunud sellega, et tervik on alati suhteline, aga maailm on absoluutne tervik, mille harjumust meil ei ole.
tagajärjed on nii hirmsad. Marxi narratiiv õiglasest ühiskonnast - kuidas töölised heidavad endalt ikke. NSLV näitas et kui ka revolutsioon toimub, siis endast ilusat ühiskonda see siiski ei too. Seega ka see narratiiv langes ära (natsi saksamaa ja NSVL) Usk teaduse kõikvõimsusesse hakkas samuti vankuma. Ilmnesid tööstuse arenedes allergiad, ökoloogilised probleemid, progress mitte ainult ei kaotanud probleeme, vaid tekitas neid ka juurde. · Tuli loobuda ka suurest narratiivist globaliseerumise tagajärjel, et Lääne kultuuri reeglid peaksid kehtima igal pool ja teised kultuurid ei ole veel nii kõrgel tasemel ja ise arenedes ei suuda saavutada enese jaoks järgmiseid faase, vaid peavad tingimata globaliseerunud jõkke suubuma. Keskuste hajumine: teised kultuurid ei proovi enam lääne kultuuri üle võtta tervikuna, vaid ainult üksikuid komponente. Ei ole tekkinud ülemaailmset keskset kultuuri.
Et üks poleks tähtsam, tähendab julgust tunnistada, et suhte toimimiseks on mõlemad vajalikud. Suhe on alati kahepoolne. Sama omadus on seotud ka võimuga. "Kumbki pole tähtsam; tähendab seda, et kummalgi poolel pole teise üle võimu ning otsusteni jõutakse läbi arutelu ning kahepoolse kasu printsiibi arvestamist. Partnerluse mõistmisel on võtmeküsimuseks arusaam võimu tasakaalust osapoolte vahel. Igaüks peab endalt küsima, kas me tegelikult austame inimesi, kellega iga päev suhtlema peame. Kas me üldse austame ülemust, alluvat, kolleege, sõpru või pereliikmeid? Sisemise austuseta ei ole partnerlus võimalik, sest inimesed tajuvad alateadlikult teise osapoole tundeid. Austus on eelkõige seotud tunnistamisega, et teisel poolel on õigus oma seisukohale, väärtustele ja maailmavaatele. Kui ta on inimene, kellega ma olen suhetes, väärib ta austust. Schopenhauer on öelnud, et tähelepanelikkus on edu pant. Kui on uuritud väga edukate
nähtud kaotamas võimu siis, kui nad on mõelnud rohkem mugavustele kui relvadele. Peapõhjuseks, mis paneb sind võimu kaotama, on selle ameti hooletussejätmine; tõeline asjatundlikkus selles ametis on eelduseks, mis aitab sul võimu saavutada. Francesco Sforza sai tavalisest inimesest Milano hertsogiks tänu sellele, et oli relvastatud; tema pojad langesid hertsogist tagasi lihtinimeseks, 3 sest hoidusid väeteenistusega kaasnevatest raskustest. Muudab ju relvitu olek - lisaks muule halvale - sind ka põlatuks ja nagu allpool jutuks tuleb, on põlgus üheks neist häbistustest, millest valitsejal tuleb hoiduda. 2. Ei saa ju juttugi olla suhete võrdsusest relvis ja relvitu vahel, ka pole mõistlik arvata, nagu kuuletuks relvastatu meeleldi relvitule või tunneks relvitu end relvastatud teenrite keskel turvaliselt - pole ju edukas koostöö võimalik olukorras, kus üks põlastab ja teine umbusaldab. Sestap ei saagi sõjaasjanduse unarusse jätnud valitseja,
Ja kuigi sellega päris nõus olla ei tahaks – matemaatikast on palju enam kasu kui mõnest mängust –, siis on tal vähemalt kõik need kolm omadust igati olemas. Matemaatika on mitmekülgne Matemaatika peidab endas erinevaid ja tihti lausa vastandlikke külgi. Matemaatikast võib leida täpsust, rangust ja kindlust. Niipea kui ühe matemaa- tiliselt korrektse selgituse või seose leiad, jääbki see õigeks – mitte nii nagu tuba, mida koristad ja koristad, aga mis ikka jälle mustaks saab. Nii ehitab iga matemaa- tika õppija oma teadmistele kindlat vundamenti. Üksluine vundamendi ladumine tüütaks aga kindlasti ära. Vaja on ka ootamatusi ja üllatusi
Kas nad mõtlevad vähem? Ei tea, aga reaktsioonid. Isik mõtles millegi peale ja reaktsioone on vähem. närvisüsteem reageeris. Kasutatakse välisärritajaid (kõvem heli, väike Reaktsioon on märksa vähem tähelepandav. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 elektrilöök) ja saadakse tugevad autonoomse närvisüsteemi reageeringud. Elektrijuhtivus suureneb. Ja kui välismõju ära jääb, siis langeb elektrijuhtivus tagasi. Hakatake ütlema, et toimub coutdown (loeme 10st Lugemise ajal tõuseb väga vähe, reaktsiooni on vähe. nullini ja tuleb sirakas). Lugemisest alates Ja tagasi tulek on samuti hästi aeglane. elektrijuhtivus suureneb kuni nullini ja sealt tuleb kiirelt tagasi alla. Laborid on saanud üpris ühesuguseid tulemusi ning vastuvaielda ei anna väga. Miks normikuulekas rohkem reageerib? Võib viidata sellele, et normikuulekaid on lihtsam mõjutada ja õpetada, sest
toimub pidev ühtesulamine. Moodustub maailmaküla, kus kõigil on ühesugused võimalused, saavutatakse üksteise mõistmine ja peaks saabuma maailma rahu kuid nii see ei ole, sest siiski ei saada maailmast üheti aru. Uus maailm rohkem kasvatab barjääre. Näiteks usus väga raske saavutada ühest mõistmist. See ei levi üle maailma. Kultuurimõiste ümberdefineerimine Refleksiivne analüüs uurimusse lisatud osa, kus teadlane analüüsib ka oma suhet kultuuri/inimestega (lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama. Ainele ja meetodile orienteerumine mis on objekt ja mis meetodeid kasutatakse. Uurijad on grupeerunud valdkondade, mitte koolkondade järgi.
kursusteks, viis üldise haridustaseme alla. Autoriteetide valitud õppematerjali asemel võeti õppekava koostamise aluseks õpilaste vabad valikud ning õpitava aine sisu meeldimine õpilastele. Õpingute sisu püüti ühtlustada valitavate mitteakadeemiliste kursuste väljajätmisega. Konservatiivide poolt pakuti traditsioonilist, humanistlikke põhiväärtusi kandvat õppekava, millel on pikad traditsioonid mõtlemisoskuse arendajana. Kuigi liberaalne pedagoogika-ala intelligents oli sellele vastu, sest nii surutakse maha õpilaste loovust ja ohustatakse võrdõiguslikkust, tõstsid peaaegu kõik USA osariigid 1980. aastatel kohustusliku kooli nõudmiste taset. Koolide efektiivsuse mõõduks sai õpiedukustestides näidatud tase. Nõuti ka töörahu võimaldamist tundides ja õpetajale tema autoriteedi tagasiandmist. Silmapaistev konservatiivse mõttelaadi esindaja D. Ravitch (1985) pidas ameerika kooli
originaal. L. ALthusser Strukturalistlik marksism. "Ideoloogia ja ideoloogilised riigi aparaadid". Pealisehitus(ideoloogia) sõltub baasist(majandussuhted). Pealisehituse(ideoloogia) roll on siiski suurem. Et baas saaks kesta on vaja pealisehituse jätkuvat toimimist. Ideoloogia ei esita ennast kunagi ideoloogiana(nagu nt reklaam). Ideoloogia on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel. Müütide või teede või kujutiste süsteem, mille kaudu inimesed saavad väljendada oma suhteid maailmaga vms. Tähtis on , et inimesed peaks ideoloogiat oma päris eluks, veel parem kui inimesed arvaavad, et nad selle ise välja mõelnud. 2.10.2013 kutluuritekstid, mil moel me kultuuri teksti saame lugeda. Althusser Ideoloogia on suletud süsteem, esitada küsimusi vastatuna. Ideoloogia vastab meile tihti nagu poliitikud meile vastavad. Me Mitte ei uuri seda, millest tekst koosneb vaid ka seda mis on välja jäätud. Me peame oskama ka lugeda seda
Majanduslik baas on küll eeltingimus, et pealisehitus saaks toimida, kuid see pole ainuvalitsev. Majanduslik baas vajab ka pealisehitust, et funktsioneerida. Kapitalismi taastootmine tähendab seda, et taastoodetakse teatud tootmissuhted, tootlikke jõude. Ka pealisehituses on vaja tööd teha, et inimesed aitaksid baasi taastoota. Ideoloogia definitsioon: on see, mille kaudu taastootmine toimub. Ideoloogia on süsteem, mis loob praktikaid, et inimestel oleks mingi suhe reaalse maailmaga ja et nad saaks elada selles. Ideoloogia on "elatud" suhe inimeste ja nende maailma vahel, või selle alateadliku suhte peegeldatud kujutis. Marksistliku tootmisviisi järgi muudetakse mateeriasfäär toodeteks teatud suhete kaudu. Sama asi on nähtav ka ideoloogias: inimsuhted muudetakse mingil viisil ühiskondlikuks formatsiooniks. Ideoloogia annab inimestele süsteemsel viisil vastuseid: teadmised, veendumused. Ideoloogia lahendused tunduvad meile sobivat, aga ei pruugi
annaabi.ee 
