Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb
Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled on ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1-22 kromosoomipaar on mehel ja naisel ühesugused. 23 paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest. Naistel on kaks X-kromosoomi ( Kromosoomivalem 46XX ) , meestel on X ja Y. ( valem on 46,XY ) 6. Kirjelda rakumembraani ehitust. Milline on tema tähtsus? koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport.
5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus Ülesanne Rakumembraan • koosneb valkudest, • Eraldab raku fosfolipiididest, sisekeskkonda oligosahhariididest ning väliskeskkonnast kolesteroolist. • kaitseb • ühendab rakke omavahel • aine-, energia- ja infovahetus
...................................................................... 8 Sissejuhatus Rakk (cellula) on elusorganismide kõige väiksem ehituslik ja talitulik osake, mis on võimeline paljunema ja kasvama. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne) või mitmest rakust (hulkrakne). Samuti võib ühe raku sees paikneda ka teine rakk, seda nimetatakse tavaliselt organelliks. Rakk on alati ümbritsetud membraaniga, mis kosneb valkudest, fosflipiididest ja oligosahhariididest. Rakumembraani ülesanneteks on kaitsta rakku ja reguleerida ainete transporti rakku ja rakust välja. Rakutuum sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni ja kontrollib rakkude elutegevust. Võib olla väga erineva kujuga ja eri rakkudes eri arvuga. Tuuma sees on tuumakesed, DNA ja karüoplasma. Tuumakeste ülesandeks on RNA süntees ja ribsoomide moodustamine. Ribsoome sünteesitakse tuumas asuvates tuumakestes ja nad liiguvad sealt läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse
30. Lümf tekib verekapilaaristikust väljanõrgunud vereplasma koostisosadest ja nendega segunenud ainevahetusproduktitest ja koosneb...plasmast ja selles asetsevatest vähestest lümfirakkudest. 31. Lümfisõlmede ülesanne on talitleda filtritena: lümfotsüüdid hävitavad mikroobe ja kehavõõraid aineid, seal moodustuvad ka antikehad. 32. Loomaraku membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolestoroolist. 33. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus gaasid(või siis vesi, etanool, glütserool jt.) liiguvad mööda konsentratsioonigradienti kõrgemalt madalama suunas. 34. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui transport on vastu konsentratsioonigradienti. 35. Na-K-pump toimib järgmiselt: 3Na+ viiakse välja ja 2K+ liigub raku sisse. 36. Erutuvad koed on närvi ja lihaskude.
kiirendas tema hüdrolüüs ja tekkis ekvimolaarne segu glükoosist ja fruktoosist, need on taandavad suhkrud ning nad andsid positiivse reaktsiooni. Vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldoosidega (glükoos ja fruktoos) ja ketoosidega, mille tulemusena vask taandub, andes punase sademe (vask(I)oksiidi), glükoos ja fruktoos aga oksüdeerisid vastavateks happeteks. BARFOED' REAKTSIOON Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON
ribosoomidesse · Transport RNA- informatsiooni RNA-ga saabunud info lahtimõtestamine, millest lähtuvalt toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse · Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis · Karüoplasma- tuumasisene plasma · Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine · Rakumembraan- koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist, oligosahhariididest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel · Aktiivne ainete transport- rakk kulutab transpordile energiat. Passiivse transpordi puhul ei kuluta. Membraanis transportvalgud, retseptorvalgud. · Fagotsütoos- kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraanige ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Amööb.
Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed'i reaktsioon Barfoed'i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2
Peale reagentide lisamist muutus lahuste värv siniseks. · Katseklaase soojendatakse veelkord. Tugev punane sade tekkis selles katseklaasis, kuhu lisati HCl. Järeldus: Punane sade tekkis lahusesse, millesse lisati konts. HCl. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkinud vaba aldefüüdrühm reageeris Fehlingi lahuste kompleksiga ning vask sadestus seejärel lahusest välja. 1.2.5 Barfoed´ reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taantavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 1 ml glükoosi, teise laktoosi lahust. · Mõlemasse lisatakse 3 ml Barfoed´ reaktiivi ning kuumutatakse kuni 10 min. Katseklaasi, kus oli glükoosi lahus, tekkis tumepunane sade, laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud. Järeldus: Tumepunane sade glükoosi lahuses annab tunnistust taandava monosahhariidi
ja soojendan katseklaase vesivannil. Punane sade tekib katseklaasis, millele lisasin soolhapet, sest HCl-i toimel sai sahharoosist invertsuhkur. Benedict'i reaktiiv tõestas, et selles lahuses on taandavad suhkrud. Teises katseklaasis ei ilmunud sadet, sest seal oli sahharoos, mis on mittetaandav suhkur ja ei anna reaktsiooni Benedict'i reagendiga. Barfoed' reaktsioon Sellega eristatakse taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga tekib punane Cu2O sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi, ühte lisan 1 ml monosahhariidi lahust (fruktoos) ja teise 1 ml taandava oligosahhariidi lahust (maltoos). Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segan ja panen kuumale vesivannile maksimaalselt viieks minutiks. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis
(reaktiivist). Maisitärklist sisaldavas katseklaasis puudus kahe lahuse piiril lilla kiht. Järeldus: Nii glükoosis kui sahharoosis sisalduvad süsivesikud.?? Mis nad siis ise on? Valgu lahuses neid ei sisaldu, sest lillat piirprodukti ei tekkinud. Nii glükoos kui sahharoos on süsivesikud. 2. Osasoonide saamine Osasoonid on redutseeriva/taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumisprodukt. Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest. Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml maltoosi lahust (taandavad suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati loksutasin mõlemad katseklaasid 40 min keeval veevannil jahutasin jäävannil. Vaatlesin kristalle mikroskoobis, joonistasin nende kuju. Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel
hoolikalt. Mõlemas katseklaasis tekib intensiivne sinine värvus. Soojendan uuesti. Järeldus Sahharoosi lahusesse, millele lisasin soolhapet, tekkis punane sade. Järelikult toimus selles lahuses edukalt sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks, mis andis katsele positiivse tulemuse. 1.2.5.Barfoed'i reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Sarnaselt Fehlingi reaktiiviga peaks tekkima punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi lahust. Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes), segan hoolikalt ja hoian kuumal veevannil 5 minutit. Järeldus Glükoosi lahuses tekkis punane sade. Laktoosi lahus ei muutunud. Järelikult on
Cu2O sade. Tulemus on tingitud sellest, et positiivse reaktsiooni annavad vaid taandavad suhkrud, seega sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad selle hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Soolhappe lisamine 1. katseklaasis kiirendas hüdrolüüsi ning tekkisid glükoos ja fruktoos, mis on taandavad suhkrud. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes. Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Positiivse reaktsiooni korral tekib punane Cu2O sade. 1. katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 1 ml fruktoosile(monosahhariid) Töö käik: 1 ml laktoosile(oligosahhariid) lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit
toimel tekkis glükoos ja fruktoos. Fehlingi reaktiiv oksüdeerib suhkru aldehüüdrühmad happerühmadeks ning tekib punane Cu2O sade. Ilma HCl-ta katseklaasis sadet ei tekkinud, sest sahharoos ei hüdrolüüsunid st ei tekkinud taandavaid suhruid. 1.2.5. Barfoed'i reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed'd reaktiiviga (vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes) võimaldab eristada taadavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioon annab punase Cu2O sademe. Töö käik Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1ml fruktoosi (monosahhariidi) lahust ja teise laktoosi (taandav oligosahhariidi) lahust. Mõlemale lisatakse 3ml Barfoed'i reaktiivi, segatakse hoolikalt ning
vastavaks happeks. Miks ilma HCl-ta katseklaasis reaktsiooni ei toimunud? Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Benedict'i reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine 1.2.4. Balfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi ning ühte valasin 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos) lahust. Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid siniseks. Hoidsin kuumal vesivannil max 5 minutit. Tulemus ja järeldus
kergemad ja hüdrofoobsed. Liipidid jaotuvad: 1)Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (taimsed õlid, loomsed rasvad,vahad) 2)Liitlipiidid ehk fosfolipiidid ( üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga) 3) Tsüklilised lipiidid ehk steroidid(hormoonid, vitamiinid, kolesteriid) 46. Milleks rakk vajab lipiide? Ehituslik funktsioon fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. 47. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon). Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga (sh. pino- ja fagotsütoos), kaitseb rakku väliskeskkonna mõjude eest, ühendab rakke omavahel, osaleb mõnede ainete sünteesil, retseptoorne funktsioon, liikumisfunktsioon (liikumine membraani abil - amööb), kindlustab raku
Mitoos (raku jagunemisviis) - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüoodid RAKU ÜMBRIS koosneb membraanist (keskmine paksus 0,01mikromeetrit ja nähtamatu valgusmikroskoobiga) ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. · Membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, mis paiknevad kaherealiselt, mille hüdrofiilsed glütserooli sisaldavad pead on väljaspool ja hüdrofoobsed rasvhappejäägid seeespool,( oligosahhariididest ning) kolesteroolist mis on vaid loomsetel rakkudel. Valgud ja kolesterool on hajusalt fosfolipiidide vahel, (oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon)). Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. · Süsivesinikkiht on taimedel paksem moodustades kesta, tänu millele taimerakk ei saa
sade. Järeldus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, sest seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida ja punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu 2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 23 minuti jooksul.
Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed’ reaktsioon Barfoed’i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed’i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punakas-pruunikas sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punakas-pruun Cu2O sade. Maltoos
tekkisid katseklaasis sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos ning Fehlingi reaktsioon andis taandavate suhkrute suhtes positiivse tulemuse. Teises katseklaasis sahharoosi hüdrolüüsi ei toimunud ning Fehlingi reaktsioon positiivset tulemust anda ei saanud. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed' reaktiiviga saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. RCOH + 2Cu2+ + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ Katse käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml maltoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin ca 5 minutit. Tulemus: Kuumutamise käigus tekkis glükoosi lahust sisaldavas katseklaasis tekkis punakas
Tulemus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, kuna seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 23 minuti jooksul.
· Loksutan ja siis kuumutan Hapestatud lahuses punast sadet ei teki, kuna ei sadestu Cu2O lahuse happelise keskkonna tõttu. Kuid lahuses, kuhu hapet ei lisatud, tekkis tugev punane vask(I)oksiidi sade. Seega mittetaanduv sahharoos hüdrolüüsus kuumutamise käigus ning tekkis invertsuhkur (fruktoos ja glükoos), mis on taandav suhkur. Sisalduva aldehüüdrühma toimel taandus vask vask(I)oksiidiks ning sadestus. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Monosahhariide oligosahhariididest eristamine on võimalik Barfoed' reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid ning tulemusena sadestub punane Cu2O. RCOH + 2Cu+2 + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ Töö käik · Valan ühte katseklaasi fruktoosi · Teise katseklaasi lisan laktoosi · Lisan mõlemasse katseklaasi 3ml Barfoed' reaktiivi · Segan ja panen kuumale veevannile 5minutiks
glükoosi-fruktoosi seguks ehk invertsuhkruks, mis andis reageerides Fehlingi reaktiiviga punase vask(I)oksiidi sademe. Teises katseklaasis sahharoosi inversiooni ei toimunud ning lahusesse sadet ei tekkinud. Glükoosi ja fruktoosi molekulis esineb karbonüülrühm, mis leeliselises keskkonnas on võimeline redutseerima metalide ioone. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiivi [vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid mono- sahhariide oligosahhariididest. Kergelt happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid, andes punase Cu2O sademe. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1ml monosahhariidi glükoosi lahust ning teise 1ml taandava oligosahhariidi laktoosi lahust. Lisasin mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin 5min veevannis. Glükoosilahus värvus punakaks ning tekkis punakas vask(I)oksiidi sade, tegemist on taandava monosahhariidiga. Laktoosilahus aga värvi ei
taandavate suhkrute tulemusel positiivse tulemuse. Teises katseklaasis hüdrolüüsi ei toimunud ning Fehlingi reaktsioon positiivset tulemust anda ei saanud. 9 Eda Türi 142281 YAGB21 1.2.5.Barfoed’ reaktsioon Teoreetilised alused Barfoed’ reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaati Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed’ reaktiiviga saab eristada taandatavaid monosahariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. RCOH + 2 Cu2+ + 2 H2O → RCOOH + Cu2O+ 4 H+ Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed’ reaktiivi, loksutasin ning kuumutasin alla 5 minuti. Tulemus
fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ning ühte valame 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Võtsin võrdlemiseks glükoosi ja laktoosi. Mõlemale lisame 3 ml Barfoed' reaktiivi, segame ning hoiame kuumal veevannil paar minutit.
Sellest võib järeldada, et katseklaasis, kuhu lisati HCl, toimus sahharoosi hüdrolüüs, teises katseklaasis seda ei toimunud. Kirjanduse andmetel kiirendavad hüdrolüüsi happed, sealhulgas ka nõrgad. Seega toimub katseklaasis, kuhu lisasin HCl-i, glükosiidsidemete katkemine ning sademe teke. 5. Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv on vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes. Sellega on võimalik eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Positiivne reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoos lahust, teise 1 ml laktoosi lahust. Lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal veelvannil mõne minuti. Glükoosilahusesse tekkis punane sade. Järeldus: monosahhariidi lahusesse tekkis punane sade, oligosahhariidi lahusesse mitte. Järelikult on
Teistkordsel kuumutamisel tekkis katseklassis, kuhu oli lisatud HCl punane sade. Järeldus: HCl lisamisel ja kuumutamisel toimus sahharoosi hüdrolüüs ja moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask, mis andis punase sademe.(vask taandus vaskoksiidiks) 1.2.5 Barfoed reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 2–3 minuti jooksul.
Teise soojendamise järel tekkis tugev punane sade sinna katseklaasi, kuhu lisati ka 1 tilk kontsentreeritud soolhapet. Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon See reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest (nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid). Barfoed' reaktiiv kujutab endast ette vask(II)atsetaadi lahust äädikhappes ning reaktsioon sellega annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: Ühte katseklaasi valada 1 ml monosahhariidi lahust, teise sama palju taandava oligosahhariidi lahust. Lisada 3 ml Barfoed' reaktiivi, segada hoolikalt, hoida kuumal veevannil max 1 minut. Jälgida sademe moodustumist. Oluline on, et proove ei kuumutataks
et sahharoos ei ole taandav suhkur ning tavatingimustel ta Benedict'i reaktiiviga ei reageeri. HCl'i lisamisel ja kuumutamisel toimub sahharoosiga inversioon ning tekib glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne invertsuhkur. 14 2.5. Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi. Lisasin mõlemasse katseklaasi 3 ml Barfoed' reaktiivi ning seejärel kuumutasin veevannil. Glükoosi lahuses tekkis punane sade 3 minuti jooksul, laktoosi lahuses seda ei juhtunud. See tõestab, et glükoosi puhul on tegu monosahhariidiga.
Teises katseklaasis toimus sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks soolhappe toimel ning sai toimuda ka reaktsioon, mille tulemusena sadenes punane vask(I)oksiidi sade. Järeldusena võib öelda, et sahharoos ei reageerinud Fehlingi reaktiiviga, kuna ta polnud taandav suhkur, küll aga reageerisid antud reaktiiviga tema hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon antud reaktiiviga annab samuti punase vask(I) oksiidi sademe. Töö käik: · ühte katseklaasi valasin glükoosi (monosahhariid) ja teise katseklaasi valasin laktoosi (oligosahhariid) · mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi ning segasin · hoidsin kuumal vesivannil, mitte üle 5 minuti Tulemused ja järeldused:
Katseklaasis, kuhu lisasin soolhappe, tekkis punane sade, kuid katseklaasis, kus soolhapet ei olnud, ei muutunud midagi ja lahus jäi siniseks. Seega saame teha järjeldusi, et Fehlingi reaktiiviga reageerib ainult taandava suhkrutega(aldehüüdrühma sisaldava), mis me saime hüdrolüüsi teel soolhape toilmel, aga disahharidiga ei reageeri. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml glükoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Töö tulemus Esimeses kasteklaasis, kus oli fruktoosi lahus, pärast kuumutamist värvus muutus punaseks, mis tähendab, et sadestus vask(I)oskiid
kus soolhapet ei olnud, ei muutunud midagi. Lahus jäi endiselt selgeks siniseks. Järeldus: Katses selgus, et sahharoos ise puhtal kujul ei reageeri Fehlingi reaktiiviga ja ei tekkinud vask(I)oskiidi sadet, kuid kui sahharoosile lisada kontsentreeritud soolhapet, mille tulemusena see hüdrolüüsub, siis tekkis lahusesse vask(I)oskiidi punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: · Võtsin kaks katseklaasi ning ühte valasin 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Esimesse katseklaasi valasin glükoosi ja teise maltoosi lahust. · Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi. · Segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid siniseks.
reaktsioon õnnestuks. Pildil on sahharoos, millesse on lisatud tilk HCl, vasakul, ja sahharoos, milles ei ole tilka HCl, on paremal. Katse pidi õnnestuma vasakpoolses, HCl tilgaga katseklaasis. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH 3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos, fruktoos vm) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos, maltoos) lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse hoolikalt ning hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit
reaktsioon õnnestuks. Pildil on sahharoos, millesse on lisatud tilk HCl, vasakul, ja sahharoos, milles ei ole tilka HCl, on paremal. Katse pidi õnnestuma vasakpoolses, HCl tilgaga katseklaasis. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH 3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos, fruktoos vm) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos, maltoos) lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse hoolikalt ning hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit
Euploidsus on kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus). Euploidsuse vastand on aneuploidsus. Troofsuse 4 taset???? Näide kes. Primaarproduktsioon- autotroofid:(sinivetikad, taimed); esmased tarbijad:(heterotoofid) amööbid, gasellid; tippkiskjad:(tiiger, sinivaal); lagundajad: seened(hallitus), bakterid, saprotroofid. Raku membraan ja selle koostis Rakumembraan - koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon).Lisaks on veel membraanil antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, ß-karoteen. Nende ülesandeks on kõrvaldada biomembraani ründavad vabad radikaalid, mis lõhuvad =(kaksik) sidemeid ja häirivad sellega membraani tööd. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga.
hariäärise pinnal, kus peamiselt toimivad disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Monoosid (peamiselt glükoos) on võimelised imenduma. 4 - 7 g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata. Need metaboliseeritakse jämesoole bakterite poolt. Tekivad lühikesed orgaanilised happed (sh ka laktaat) ja gaasid. Need produktid kiirendavad soole motoorikat ja tingivad soolespasme. NB! Inimese seedekulglas ei produtseerita ega sekreteerida ensüüme, mis aitaksid seeduda tselluloosil, hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks.
liialdamisel tekib tumehall või must sade ja peeglit ei teki. 8.Valige välja reaktsioonid, millised võimaldavad eristada taandavaid ja mittetaand-avaid suhkruid. -Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega (annavad taandavad suhkrud) - Hõbepeegli reaktsioon (annavad taandavad suhkrud) 9. Millist reaktsiooni kasutatakse mono- ja disahhariidide eristamiseks? Milline on selle reaktsiooni kemism? Barfoed' reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe 8 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist: a) Fehling'i reaktiiv - leeliseline vask(II)-tartraatkompleks, mis saadakse Fehlingi I lahuse
Taimeraku rakumembraani nim sageli plasmalemmiks v plasmalemmaks. Kaitseb raku sisekeskkonda. Plasmamembraan kuulub biomembraanide hulka. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosne kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Rakumembraanil omadus aineid valikuliselt läbi lasta. Sarnase ehitusega membraanid (sisemebraanid) ümbritsevad raku sees organelle. Koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal. Kolesterool tsüklile alkohol, mis oma jäikusega loob membraanis teatud stabiilsemad piirkonnad. Lisaks ka nn.antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, beeta-karoteen. Nende ülesandeks kõrvaldada biomembraani ründavad vabad radikaalid, mis lõhuvad = sidemeid ja häirivad sellega membraani tööd.
Seedimine algab suuõõnes (tärklis-amülaas) Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist 4-7g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) Päevane kogus: 350-400g 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on glükooosi oksüdatiivne lõhustumine, glükoosi metaboliseerumise keskne protsess – aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobne glükolüüs: Osaline lõhustumine piimhappeks
molekulmassiga süsivesikud. Nende molekul koosneb kahest kuni kümnest omavahel spetsiifilise keemilise sidemega ühendatud monosahhariidi jäägist. Inimorganismi ainevahetuse seisukohast omavad neist suurimat tähtsust kahest monoosijäägist koosnevad ühendid ehk siis disahhariidid. Disahhariidid on sahharoos, laktoos ja maltoos. Polüsahhariidid ehk polüoosid koosnevad samuti monoosijääkidest, kuid viimaste arv on erinevalt oligosahhariididest väga suur, küündides mõnest sajast sadade tuhandete ja isegi miljonini. Polüsahhariididel ei ole kindlat molekulmassi, sest monoosijääkide arv nende molekulis võib suurtes piirides varieeruda. Homopolüsahhariid koosneb ainult üht liiki monoosijääkidest, seevastu heteropolüsahhariidi molekuli kuulub vähemalt kahest eri liigist monoose. Taimsed polüoosid on tärklis ja tselluloos ning loomne glükogeen. 2. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid:
Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis (kummas?) tekib tugev punane sade. Kirjeldatakse ja põhjendatakse, mis toimus katse erinevatel etappidel. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädik- happes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. 21 Töö käik Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos, fruktoos vm) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos, maltoos) lahust. Mõlemale lisatakse
annaabi.ee 
