· Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus.
Referaat Mari Hütsi Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9
Saksa okupatsioonireziim Hanna Liivat 9.d Saksa okupatsiooni algus 1941-1944 Sakslaste tervitamine Lootus omariikluse taastamisele Natsi okupatsioon Võimu korraldamine Eesti kui kindralkomissariaat Tsiviilvalitsus Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Repressioonide jätk Kommunistide ja nende liitlaste hukkamine/vangistamine Rahvuslaste, sõjavastaste, anglofiilide ning reegleid rikkunud inimeste kõrvaldamine. Kohalike kui ka välismaalt toodud juutide tapmine Hukkus 7800 Eesti kodanikku Majandus Halb seis majanduses Sõjajõudude suur tarbimine Tööstuskaupadega varustamine puudus Tingitud sõjalisest raskusest Saksa võimud proovisid majanduse paranemisele kaasa aidata. Aitäh kuulamast!
Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga: Itaalia Soome Ungari Bulgaaria Rumeenia Rahulepingutega …. …. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati. ….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata. 2
09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s
09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s
AJALUGU 13.jaanuar Saksamaa laienemine 1941 suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 EUROOPA RIIKI, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim Nendel aladel teostati juutide hävitamise kava, mille tulemusena tapeti miljoneid jute kogu EU's. Tapatalguid nim. Holokaustiks. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'e Saksamaa JAAPAN RÜNDAB USA'd Maailma tähelepanu on Euroopal Jaapan kasutab seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias USA oli nende plaanide vastu 7.dets 1941 ründab Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevad Pearl Harbour'I mereväebaasi. 8.dets 1941 kuulutab USA Jaapanile sõja
28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtidest nong 1941.aasta 14.juunil leidis aset massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist ligi 10 000 inimest välja. Naised, lapsed ja vanurid läksid Siberi, täisealised mehed vangilaagritesse.
4.Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile ? Maapäev rahvus väeosade kokkutulek ja Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks. 5.Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 29.märts 1917 Eestlaste meeleavaldus Peterburgis; 28.november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisakslaste kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8.Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Inglased tulid laevastikuga ja Soomlased tulid appi ning Rootsi ja Taani Eesto noored koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle?
Eesti teise maailmasõja ajal Kokkuvõttev Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta
maailmasõda oli lõppenud. Eesti Teise maailmasõja ajal Omariikluse kaotus Venemaa hakkas Eestile pealesuruma vastastikuse abistamise lepingut. 28 septembril 1939. aastal kirjutas Eesti Vabariik lepingule alla ning eestisse loodi Punaarmee baasid. Sama tehti ka Lätis ja Leedus. 1940 aastal okupeeris Venemaa 4 Leedu 15. juulil, Läti ja Eesti 17. juulil. 6. augustil 1940 aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused asendati Nõukogude liidu omadega. Valitsusel ei olnud tegelikult otsustusõigust nad kuulasid Moskva korraldusi. Ainus lubatud partei oli Kommunistlik partei. Käivitati ulatuslikud repsessioonid. Esialgu vangistati või tapeti endised poliitilised liidrid. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. Vägivaltselt ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta viidi välja üle 10 000 inimese
Ribbentrop Leping kaotas kehtivuse 22.juunil 1941.a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks sai Eesti NSV Ülemnõukogu. Kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja konstitutsioon. Teekond küüditamiseni - repressioon Repressioon on surve avaldamine, karistamine ning mahasurumine. Vangistati paljud poliitikaliidrid, sõjaväe- ning politseijuhid ja tähtsaimad majandusinimesed. Arreteeriti ka teisi, kõrvalisi isikuid.
koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine. Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised
suutis rahutused lõpetada. Kriis Kesk/Ida-Euroopas *Hrustsov mõistis osaliselt hukka salinismi ja isikukultuse*NSVL tegi järelandmisi*see tekitas lootust(poolas streigid) Ungari ülestõus:*1956 ülestõus Poolas *uue ameti juhtimisse Nagy(lubas Ungaris üles ehitada demokraatia) *4 nov 1956 alustas NSVL sissetungi Budabesti(mäss lõpetati; paljud surid, põgenesid;Nagy poodi) BALTI RIIGID:*Ülestõusud Leedus *Sakslased hõivasid Baltimaad(loodeti vabadust)*okupatsioonireziim *holokaust*soomepoisid(eraldi rügimendid, kes polnud ei vene/saksa poolel)*1944 suudeti punaarmee Narvas tagasi hoida*2 sept 1944 astus sõjast välja Soome+taganesid saksa väed*prooviti taastada iseseisvus eestis*18 sept 1944 Otto Tiefi valitsus( eesti lipp aga 22 sept Hermani tornist alla)*mittetunnustamispoliitika(loeti õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus)
Soomel küll õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi loovutama 10% oma territooriumist. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukoguse Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 aasta sügisel sõlmiti kolme riigi vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada alati. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim. Nendel aladel hakati juudi usku hävitama, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapmisi hakati nim holokaustideks. 1942. aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohustsid kasutama oma sõudu vaenlasriikide vastu, neid hakati kutsuma Ühinenud Rahvasteks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing( 1942
Samuti tundsid nad, et riik on neid reetnud, kuna nende toodud ohvreid ei tunnustatud piisavalt. Esimese ilmasõja sõja julma kategooriasse kuuluvad minu arvates ka esimesed tsiviilisikute massimõrvad, mis 20. sajandil aset leidsid. Näiteks venelaste korraldatud julmad juudiprogrammid, Türgi vägede poolt korraldatud etniline puhastus ehk Armeenia genotsiid, mille toimumist Türgi veel tänapäevalgi eitab. Selle käigus hukati ligikaudu poolteist miljonit inimest. Samuti oli väga karm okupatsioonireziim Belgias, kus vastupanuliikumise mahasurumiseks võtsid sakslased pantvange ja korraldasid hukkamisi. Samuti oli julm argielu sõja ajal. Polnud ju arvestatud, et sõda kestab nii kaua ja muutub nii ulatuslikuks. Tänu sellele puudusid igasugused varud. Kitsas oli käes tarbekaupadega, seati sisse ranged normid. Piirama pidi toiduainete, näiteks munade ja kalatoodete tarbimist. Samuti oli kehv lugu käes kartuli ja suhkruga. Näljale ja
NSV Liidule Karjala maakitsuse. 1940. a-l okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.Need alad liideti samuti NSVL-ga. 1940 kevadel vallutas Saksa armee ära Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi.Seejärel võtsid sakslased ette Prantsusmaa ning Itaalia astus Saksamaa poolel sõtta. 1941.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki,kus kehtestati range okupatsioonireziim. 5.NSVL- SAKSA SÕDA 1941-1945 Mõlemad tegid ettevalmistusi üksteise ründamiseks, kuid Saksamaa koos liitlastega jõudis ette, tungides 1941.aasta 22.juunil Nõukogude Liidu aladele.Algas sõda, mida Venemaal nim. Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suure osa NSV Liidu Euroopa osast ning jõudsid ka peaöeinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suutnud. 1941
piirkondadesse üle 100 000 inimese. 14)Millal Eesti okupeeriti sakslaste poolt? 5.juuli, 1941. 15)Mis iseloomustab Eesti majandust ja sisepoliitilist olukorda Saksa okupatsiooni ajal? · Tsiviilvõim oli Eesti kindralkomissariaadi käes ja mille juhiks oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann. · Sellele allus Eesti Omavalitsus, mille juhiks oli Hjalmar Mäe. Tsiviilvalitsuse kõrval tegutsesid Eestis Saksamaa politseiasutused. · Sõjaline okupatsioonireziim oli huvitatud eeskätt kohalike ressursside kasutamisest Saksa sõjatööstuse heaks. Mõne arvestuse kohaselt ületas Balti riikide eksport Saksamaale okupatsiooni ajal Saksa impordi Balti riikidesse vähemalt kümme korda. Saksa okupatsioonivalitsus kuulutas Nõukogude majandusreformid kehtetuks, kuid tööstus jäi edasi riigi omandiks ning maad ei antud talupoegadele tagasi kui isiklikku
tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Korea sõda Teise maailmasõja lõpus NSVL ja Põhja Pariisi kokkulepped: vabastasid Korea vs. Lõuna Saksamaa Liitvabariigis NSVLi väed Korea Korea kaotati okupatsioonireziim põhjaosa ,mis läks ning ta võeti NATO kommunistlikuks ja USA liikmeks. NSVL ja temast väed lõunaosa, kus sõltuvad IdaEuroopa riigid kehtestati autokraatia. rajasid Varssavi Lepingu Juunis 1950 tungis Organisatsiooni. Nõukogude relvadega
Maapäev valimised mai lõpus Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgeks võimuks Eestis 25.nov Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik 24.veb Iseseisvumine tehti ametlikuks Tallinnas 25.veb 11. Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4) (Pole kindel kas tajun õigesti) Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus Osalemine omavalitsuse juhtimises 12. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918.a. okupatsiooni ajal? Range okupatsioonireziim. Erakonnad ja seltsid saadeti laiali. Saadeti vangilaagritesse. Võeti kasutusele saksa keel, ka koolidesse. 13. Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Pmts naq võib aga samas on see arvamuse küsimus, kuna Narvas püstipandud mingi Rahvameeste kommuun vms, seda juhtisid kommunistid. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? Nõukogude Venemaa taotlus tagasi vallutada endise vene impeeriumi alad. Lenini ja kommunistide soov viia kommunistlik kord kõikjale.
1950 1953 : Korea sõja puhkemine ( II Külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale (et kommunismi ) ÜRO julgeolekunõukogu otsustas: sekkutaks Korea sõtta USA vägedega Pärast Stalini surma (1953) suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (e. saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped - SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks - seal võis SLV omale lubada 12 diviisi suuruse armee Bundeswehri VLO 1955 Varssavi bakt: loob NSVL sõjalise bloki (et kaitsta sotsialismileeri NATO eest) Albaania; Bulgaaria; Poola; Rumeenia; Saksamaa DV; Tsehhi; Ungari NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida kasutati ära enda huvides) Kommu. Levik Aasias 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks
Moskva Eestis ,,töörahva revolutiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka ,,rahvavalitsuse". Selle etteotsa pandi artist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Juulis toimusid Riigivolikogu uue kooseisu valimised, valide sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Eesti esimene nõukogude okupatsioon toimus 1940,1941?. Poliitilised: Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, loodi Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus)
rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks errand NSV Liit. Pariisi kokkulepped 1954 Korea sõja puhkemine sundis Lääneriike mõtlema SLV relvastamisele. Põhimõttelise otsuse tegi NATO kiba mõni kuu pärast Korea sõja algust. 1954 okt Sõlmisid NATO tähtsamad liikmesriigid SLV-ga Pariisi kokkulepped mille kohaselt SLV-s kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks NATO kontrolli all võis SLV endale luua 12 diviisi suuruse armee- Bundeswehri. Pariisi kokkulepped jõustusid 1955 a mais.
seal erinevad teatrietendused ja avatakse pop-up kohvikuid ning on üks Tapa põhisümbolistest. Kaitsevägi Kaitseväelinnaku esimese rajatise, lennuvälja, ehitamist alustati 1939. aastal ning lõpetati 1950. aastal. Lennuvälja alale jäävad talud asendati mujal Saksamaale lahkunud Balti sakslaste taludega või osteti riigi poolt ära. Pärast Eesti taasokupeerimist Teises maailmasõjas suurendas Nõukogude okupatsioonireziim linnaku ala kuni 9 ruutkilomeetrini. 1990. aastate alguses võttis Kaitseliit Tapa sõjaväelinnaku enda kätesse. 1990. aasta märtsi alguses nõudis Tapa elanikkond, et sõjaväelennuväli likvideeritaks, sest see kahjustas elanike ja ümbruskonna tervist. Tapa linna joogivesi oli muutunud kasutamiskõlbmatuks ja heitgaasid mürgitasid nii õhku kui ka aiasaadusi, mis koos kaasneva müraga tekitasid elanikele (eelkõige lastele) närvisüsteemikahjustusi. Lennuvälja sulgemiseks
kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema.Ühiselt suudeti ikkagi vastast lüüa.1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes juba 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim, ning nende vallutused jätkusid. Vaatamata Saksamaa ja NSVL vahel sõlmitud MRP, kus lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata, valmistusid mõlemad riigid juba alglul teineteise vastu sõjaks. Küsimus oli vaid selles, et kes jõuab enne väed koguda ja rünnata. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Tänu üllatusmomendile ja vastase
1950 1953: Korea sõja puhkemine (II külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks 2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon Asutati: 1955 Varssavis vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari.
Korea jagatud kaheks: Põhja-Korea (Nõukogude võim ja kommunism, Kim II Sung) ja Lõuna-Korea(USA väed ja 1948 sai sellest Korea Vabariik). 1949 lõpul tegi Kim II Sung Stalinile ettepaneku purustada Lõuna-Korea ja 1950 juunis tungiski Põhja-Korea kallele Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953. Korea sõja puhkemine pani lööneriigid mõtlema Saksamaa relvastumisele ja NATO tähtsamad riigid sõlmisid Pariisis kokkulepped, mille kohaselt kaotati Saksa LV-s okupatsioonireziim ja ta võis luua 12diviisi suuruse armee Bundeswehr-i. Selle vastu rajasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid nädala pärast VLO. VMN ja VLO Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevatele suhetele asutas NSV Liit 1949 jaanuaris koos rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni
Vastupanu sundis Hitlerit loobuma. 1.Hitler hakkas mõtlema NL vallutamisele. Tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt üksteise igati toetamine. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 2. 1940 sügisel ründas Itaalia Kreekat. Itaalia jäi hätta ja kutsus Hitleri. Varsti alistusid nii Kreeka kui ka Jugoslaavia. 3. 1942 suvi- Itaalia ja Saksa käes 12 Euroopa riiki. Neis kehtestati range okupatsioonireziim. Juutide hävitamine holokaust. Toimusid vastupanuliikumised. SAKSAMAA VS. NSVL Mol-Rib paktiga lubasid Saksa ja Vene 10 aastat olla rahus, aga nad ei mõelnud seda tõsiselt. 1941. 22.juuni tungis Saksamaa NL aladele. Saksamaa hõivas suure osa NL ka Baltimaad. Jõuti Moskva ja Leningradi kuid vallutada ei suudetud. 1942 Moskva all võimas lahing ja NL sundis Sakslased taganema. JAAPAN JA USA Tähelepanu oli Euroopas. Jaapan tahtis ülemvõimu Ida- Aasias. 7.detsember 1941 ründas
kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada.23.juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu.Vallutati Kaunaste ja kuulutati seal välja Leedu Ajutine Valitsus.Sakslased saatsid selle pärast laiali ja vangistasid osa ministreid.Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941.a. juuli alguseks Leedu ja Läti.Selgus,et Balti riikides iseseisvust ei taastata.Kehtestati okupatsioonireziim,mille ohvriks langes tuhandeid inimesi.Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid,tapeti kõik mustlased. Tuhanded eestlased-lätlased-leedulased liitusid vabatahtlikult 1941.a. Saksa armeega. Eestis nimetati soomepoisteks neid,kes ei liitunud Saksa armeega ja suhtusid sellesse eitavalt, need mehed põgenesid. 1944.a. Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudsid Narva alla.
Selle sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit ehk Venemaa 28.septembril 1939.aastal. EV kadumiseni astus Venemaa järgmise sammu nõudes Eesti valitsuse väljavahetumist ja uute Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti need nõudmised vastu ja Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil 1940. Eesti kuulus nüüd NSV Liidu koosseisu ehk Venemaa riigi alla. Eesti nimeks sai Eesi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 2. Nõukogude okupatsioonireziim Eestis: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Esimene nõukogude okupatsioon oli 1940-1941.aastal. Muudatused: · Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused kaotati · Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused
Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28 sept baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris Leedu 15 juunil, Läti ja Eesti 17 juunil.Kuigi Varese valitsus oli lubanud et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 aug. 1940 võeti vastu Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. 16Nõukogude okupatsioonireziim. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe-või politseijuhid,majanduseliit. Represioonid tipnesid 1941.a. 14. juuni massiküüditamisega,mille käigus viidi eestist vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsusetavälja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse,täisealised mehed aga vangilaagritesse kus enamus neist hukkus. Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile
Neile langesid osaks ,,etniline puhastus", massilised vägistamised ning muu vägivald. Nii aitas II maailmasõda ühelt poolt kaasa naiste iseseisvumisele. Totaalse sõja osaks oli ka rassism(eriti tolitaarsetes riikides), Nt USA koonduslaagrites jaapani päritolu kodanikud. Üritati pageda sõjas neutraalseks jäänud riikidesse.(juudid hoidsid enda pappi sveitsis näiteks) ,, Uus kord" 1942.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Kohe kui arvati et keegi on selle vastu rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks + Ukrainaks. Mitmed rahvad olid lootnud, et Saksamaa toetab nende iseseisvuspüüdlusi(valesti arvasid, hitler huias) Vene sõjavange vihkasid sakslased eriti räigelt, esimesel sõja-aastal võetud miljonitest
Ka Lätis ja Eestis leidus neid, kes haarasid relvad. Oma jõududega iseseisvust taastada siiski ei õnnestunud. Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941. aasta juuli alguseks Leedu ja Läti. Eesti mandriosas jätkusid lahingud augusti lõpuni, saartel novembri alguseni. Esialgne rõõm sakslaste tuleku üle asendus peagi pettumusega. Selgus, et Balti riikide iseseisvust ei taastata, üks vallutaja oli lihtsalt asendunud teisega. Kehtestati okupatsioonireziim, mille ohvriks langes tuhandeid inimesi. Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid, samuti tapeti kõik mustlased. Laiem avalikkus nendest roimadest ei teadnud ja Saksamaa poliitikat arvustati enda seisukohalt, st uutele võimudele pandi pahaks nende soovimatust mõista kohalike rahvaste vaba-dustaotlusi. Siiski leidus tuhandeid eestlasi-lätlasi-leedulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et liitusid vabatahtlikult 1941. aastal Saksa armeega
Sõdivad pooled: 1) Põhja-Korea, toetajad NSVLiit ja Hiina Rahvavabariik 2) Lõuna-Korea, toetaja USA Tulemused: 1953.a. sõlmiti vaherahu 2 Korea vahel, mis tänapäevani kestab. Korea jagati 38 paralleeli pidi (38laiuskraadil) Hukkus 3 miljonit inimest. Tagajärjed: Lääneriigid otsustasid lubada Saksa Liitvabariigi relvastumist. 1954.a. sõlmisid NATO liikmesriigid Pariisi kokkulepped, millega : 1) Saksa Liitvabariigis kaotati okupatsioonireziim 2) Saksa Liitvabariik sai NATO liikmeks, võis luua oma armee Bundeswehr' Kokkulepped jõustusid 1955.a. Vastuseks Saksa Liitvabariigi vastuvõtmisele NATO'sse loodi NSVLiidu ja temast sõltuvate Ida-Euroopa riikide poolt mais 1955.a. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. SUESSI KRIIS Eellugu 1947.a. ÜRO otsus luua Palestiina aladel 2 riiki. 1. Iisrael 2. Palestiina 1948.a. kuulutati välja Iisreali riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda
britid vastu. Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast, kuid samas hakati Berliinis välja töötama sõjaplaane Nõukogude liidu vastu. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. 1941. aasta 22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidu aladele. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Saksa väed jõudsid pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris. 1941
Hukkus 3 mlj inimest Jagati 38 paralleeli mööda Lääne-vastane ja Läänes kommunismivastase hüsteeria õhutamine Hoogustus võidurelvastumine kontinentidevahelised raketid Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist 19554 NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks võis luua armeed Bundeswehr Vastuseks lõi NSVL VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Suessi kriis (1956) Lähis-Idas Eellugu: 1947- ÜRO otsustas luua Palestiina aladele 2 riiki Iisrael Palestiina 1948 kuulutati välja Iisraeli riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu.
Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud elanikkonnas suur, väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk. Totaalsest sõjast ei jäänud eemale ka naised, kes pidid rindele saadetud meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses. "Uus kord Euroopas". Holokaust 1942.aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Eriti jõhkralt käitusid saklsased juutidega. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Vlagevenes ja Ukrainas elanud juudid seleti getodesse. 21. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites
Hitler tugevdas sidemeid Jaapani ja Itaaliaga tehes lepingu kolmikpakt, mille allakirjutajad võtsid endale kohustse üksteist igati aidata. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 1940 aasta hilisügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaalia oli kohtstaud abi paluma hitlerilt. Ta väed tungisid kreekasse ja jugosslaaviasse ja varsti olidki mõelmad alistatud. 1941 aasta suveks olid saksamaa ja itaalia kätte langenud 12 riiki , kus kehtestati range okupatsioonireziim. Nendes riikides hakkati teostama juutide hävitamise kava. Miljoneid juute tapeti ja seda nimetatakse holokaustiks. SAKSAMAA TUNGIB KALLALE NSVL-LE Molotov-Ribbetropi paktiga lubasid S ja NSVL kümne aastajooksul üksteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud seda täita. Mõlemad tegid ettevalmistusi ründamiseks. Saksamaa koos liitlastega jõudis ette rünnates 1941 22 juuni NSV aladel. Algas sõda, mida venamaal nimetatakse suureks isamaa sõjaks
NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonireziimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga). - 1952. Aastal asutasid Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa Söe- ja Terasühenduse. - 1954. Aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus) - SLVs kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks - SLV oli NATO kontrolli all 10.Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistliku riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon. Ajendiks oli SLV liitumine NATOga. Liikmed: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia , SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari. 11.Berliini kriis ja Saksamaa lõhenemine (SDV, SLV). Saksamaa jagunes kaheks: SDV ja SLV
otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. 8. Saksamaa ja tema kehtestatud uus kord. Holokaust. 1942.aasta suveks oli Sks ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Venelaste suhtumine sakslastesse oli märkimisväärselt halvenenud. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidaisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidanegi jt surmalaagrite gaasikambrites
Ühise kaitse organisatsioon. Erineb ÜROst (rahvusvaheline riikide vahelise koostöö arendamise organisatsioon), NATO sõjalis-poliitiline. 1949 hakkas toimima I külma sõja kriisiga seoses (1948-1949) I Berliini kriis; Berliini blokaad. USA initsiatiivil uus sõjalis-poliitiline org., alla kirjutasid 12 riiki. Asutaja riigid: USA, Kanada + Euroopast 10. 1955 võeti lõpuks vastu Saksamaa sinna, 1954 olid Pariiis kokkulepped, millega likvideeriti okupatsioonireziim, sellega hakatakse võtma Saksa Liitvabariiki võrdväärse partnerina. Tuleb esimest korda isepäise poliitikaga. Hispaania sai NATO liikmeks alles 1982. Seda sellepärast, et varem oli seal paremäärmuslikliikumine 36-39 oli verine kodusõda ja peale seda tuli Franco võimule sõjalise diktatuuriga; Lääs ei unusta. Praegu on NATO liikmeid: 26, liitumisjärjekorras veel Horvaatia ja ... NATO laienemisküsimused Bukaresti nõupidamine, probleemid: tegevuskava
impeerium lagunes Põhja-Iirimaa tekitas tervaid konflikte b) Prantsusmaal: 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik presidentaalne 1947-ndani valitsuses ka kommunistid 1958 V vabariik. Poolpresidentaalne. Impeerium lagunes 1968 noorterahutused c) Saksamaa Liitvabariik 1949 uus põhiseadus, millega kehtestati föderatiivne vabariik. Kahekojaline parlament: Bundestag ja Bundesrat Okupatsioonireziim lõppes 1951 1955 liitus NATOga Majanduslikud muutused a) Suurbritannias Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele 1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel 1960 suur majanduskasv c) Saksa Liitvabariigis 1950-1969 suur majanduskasv Rakendati Marshalli plaan
o Lõunas Koera vabariik Põhjused Põhja-Korea kommunistide soov liita 2 riiki kokku; NSVL vs USA mõjusfäärid 1950-53 Sõdijad: Põhja-Korea (NSVL ja Hiina RV) vs Lõuna-Korea (USA) Tulemused 1953 vaherahu (kehtib siiani); u 3mlj hukkunut; jagati 38 paralleeli pidi Tagajärjed: o Lääneriigid otsustasid lubada Saksa LV relvastumist o 1954 NATO liikmed Pariisi kokkulepped: SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks, võis luua armee Loodi ka VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon(NSVL & temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid) *SUESSI KRIIS Põhjused o 1952 Egiptuses riigipööre, Nasser riigistas inglastele kuuluva Suessi kanali o SB & Prmaa soov säilitada mõjuvõim Lähis-Idas Sõdivad pooled: Egiptus (NSVL) vs Iisrael (SB & Prmaa) 1956 ÜRO (pm NSVL&USA) sundis sõjategevuse peatama
Andis väärtusliku lahingukogemuse. Hinnad tõusid. 4. Veebruarurevolutsiooni tagajärjed Eestile? Tuleb kokku maapäev. Luba rahvusvägede loomiseks. Iseseisvumine. Kukutati vene valitsus. Vene keiser Nikolai loobus troonist. Venemaal kehtestati vabariik, tekkis kaksikvõim. 5, Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 26 märts. valimised maapäev 28 nov. 23,24 veebruar 6. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918a. okupatsiooni ajal? Range okupatsioonireziim. Erakonnad ja seltsid saadeti laiali. Saadeti vangilaagritesse. Võeti kasutusele saksa keel, ka koolidesse. Kõik mis oli varem ära võetud erakätest, nendest tagastati ainult mõisnikele. Balti hertsogriigi loomine. 7. Millised olid iseseisvumise olulisemad eeldused? Kommunistide võimuhaaramine. Autonoomia andis seadusliku õiguse riigi välja kuulutamiseks. Venemaa ja saksamaa kaotasid mõlemad sõjas. Maapäev. Eesti vabadussõda (1918-1920). Põhjused: 1
· Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni SLV taasrelvastada, löömaks tagasi NSVL võimalikku katset mõjusfääride laiendamiseks Euroopas (negatiivne näide Aasiast oli olemas). · Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955.a. võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonireziim (st. et SLV sai täieliku suveräänsuse). 2.11. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine: (1955) · VLO ( NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis- poliitiline blokk) rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, seega sai NSV Liit endale ka vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas.
seda kuni tänaseni. 2.7. Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomine: Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa LV taasrelvastada. Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955, võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonireziim (st SLV sai täieliku suveräänsuse). NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline bloki Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO- sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, mille tulemusena oli NSV Liit endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas
Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. JUUNIKÜÜDITAMINE 14.06.1941 Põhjus- et saada lahti teisitimõtlejatest Tulemus: 10000 in. küüditati Siberisse Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla. Okupatsioonireziim: · Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse · Kehtestatakse nõukogude liidu konstitutsioon ja seadused · ENSV ülemnõukogu(parlament) · ENSV Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus) Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei-ja väejuhid, tähtsamad majandustegelased. SAKSA OKUPATSIOON Aeg:1941-1944 Tagajärjed: moodustatakse kindralkomisarjaat, Eesti omavalitsus (Hjalmar Mäe). Hukati
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP):
· tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse · ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Sveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid "Uus kord" Euroopas. Holokaust: · 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit · Sm kuulutas, et "sõda bolsevismiga" barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks · halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel asuti moodustama omaette üksusi,
Rahvuskogu nõustuski. De Gaulle seadis tingimuseks presidentalismi sisseseadmise. 1958 aastal kuulutati välja Prantsuse V Vabariik. Gaulle aga tegutses ootustele otse vastupidiselt. Prantsusmaa lasi iseseisvuda enamikel oma asumaadel ja 1962 iseseisvus ka Alzeeria. Kuuekümnendad olid prantsuse majandusele erakordselt edukad. 1960 sai valmis tuumapomm ja 1966 lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist. Saksamaa Liitvabariik Okupatsioonireziim lõppes 1951. 1955 liitus NATOga. 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaid. SLV ei tunnustanud oma idanaabrit SDVd pidades seda ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Samuti ei tunnistanud ta SDV idapiiri. 1969 sai liidukantsleriks Willy Brandt. Brandt muutis idapoliitikat ja SLV tunnustas SDVd ning sõjajärgseid piire. Itaalia tegi läbi tormilise arengu ja muutus viie- ja kuuekümnendail agraalmaast tööstusriigiks. Franco juhitud Hispaaniagi tegi läbi majandusliku tõusu
annaabi.ee 
