10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lizettk2os
Õppematerjali autor
Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel. Sõnastati sõja eesmärgid ja süjajärgse korralduse põhimõtted. Konverentsid: TEHERAN 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla
aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 17. Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas see oli sinu arvates õige? Selgita. USA otsustas Jaapani vastu kasutada tuumapommi kuna teisiti ei olnud enam võimalik vastu hakata. Ei, see ei olnud õige, kuna see nõudsi tohutult suurel hulgal inimelus. 18. Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele? NSV Liit astus samuti sõtta Jaapani vastu. 19. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku?
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK,
ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Molotovi-Ribbentropi pakt- oli mittekallaletungi pakt saks ja nsvl vahel. Väga palju tähelepanu on pälvinud lepinguga kaasa kuuluvas salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll jaotas vahe-euroopa nsvl ja saks huvipiirkonnaks
24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida
· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus
tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid