Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,mill
Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,miskoosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Saksa okupatsioonivõim vajas aga veet üht institutsiooni, milleks sai Eesti Omavalitsus
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma ükst
Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19.
Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, ainuüksi vangi langes 1941.aastal 3,5mln inimest. Saksavägi Mitte piiras ümber ja hävitas Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Seejärel koondas Hitler väeb Moskva vallutamiseks, selleks toodi osa vägesid Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel õnnestus sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Leningradi blokaadis suri nälja üle poole mln inimese. Saksa vägede edasitung muutus üha enam raskemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, talvekülmad. Teiseks, olid sõdurid sõdimisest väsinud ja kolmandaks oli Punaarmee ehmatusest toibunud ning tugevnenud. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatult rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid
..................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte..................................................................................................23 Kasutatud materjalid....................
oli sissetungijate suhtes erimeelsed: osad nägid saksa vägede teenimises võimalust vastu astuda Punaarmeele, teised aga nägid nendes kui okupante ja kolmandad lootsid Vabadussõja (1918- 1920) kordumist (et kahe suurriigi okupeerimise vaheaegadel on võimalus välja kuulutada iseseisev Eesti ja seda kaitsta edukalt vabatahtlike väega). Kuid ajalugu ei kordunud. Sakslased okupeerisid Eesti alad vaatamata eestlaste põrandaaluse valitsuse väljakuulutatud vabariigile (19.09.1941). Nende okupatsioon kestis kuni 1944.a. veebruarini, mil algas teistkordselt 5 Punaarmee okupatsioon. K.Pätsi ja J. Laidoneri otsused hoida eestlasi sõja eest, olid olnud asjatud, sest eestlasi hukkus mõlemal rindel nii saksa vägede koosseisus kui ka Punaarmee koosseisus, samuti ka metsavendadena ning põgenedes Läände. Uus Nõukogude Liidu okupatsioon aga ei tähendanud eestlaste kannatuste lõppu, sest algas repressioonide aeg, kust ei
Ametlikult jäi Eesti Soome Talvesõja suhtes neutraalseks, kuid ❧ http://www.youtube.com/wat avalik arvamus oli ch?v=TwQmwbQttkY täielikult Soome poolel. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine ❧ 14. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ❧ 16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatum Eestile ja Lätile ❧ 17. juuni 1940 algas NSV Liidu okupatsioon Balti riikides Punaarmee tankid Kaunases 17. juunil 1940 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine ❧ Tallinnasse saabus Nõukogude valitsuse eriesindaja Andrei Ždanov, kes asus organiseerima võimupööret Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine ❧ 21. juuni 1940 toimusid Tallinnas ja mujal Eestis “töörahva meeleavaldused” võimude vastu Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine
maailmavallutusplaane. 23. NSV Liidu ründamine Saksamaa poolt kuidas rünnak kulges, mis olid tulemused Saksamaa ületas NSV Liidu piirid midagi ütlemata. Samal ajal ründas Nõukogude Liitu veel mitu riiki, kes kõik tegid sakslastega kuidagi koostööd. Venelased ei olnud oodanud ega valmistunud nii vihaseks rünnakuks, mille tõttu kandsid nad tohutuid kaotusid, paljud hukkusid või langesid vangi. Sakslastel õnnestus vallutada lühikese ajaga palju alasid. 24. Kiievi vallutamine, Leningradi blokaad, Moskva lahing mis need olid, millal, kuidas kulgesid? Kiievi vallutamine Peale suuri alade vallutusi suunas Hitler osa enda väest Kiievit vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese Moskva lahing Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul
nende kaotused suuremad. Septembri keskpaigaks oli Luftwffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata Sõjategevus Aafrikas 7. dets 1940 alustasid Briti väed aafrikas vastupealetungi ning vallutasid suure osa Liibüast. Itaalia vallutas edukalt paljud kolooniad. Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõjategevus 22. juunil 1941 ületasid saksa väed NSVL piiri. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi Väegrupp Mitte pidi sisse piirama ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale Väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimest- Saksa piiras kuid ei suutnud linna vallutada. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealtungi. Ilmastikuolud oli rasked- külm. Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida
Soomlastele tähendas see Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu vabastajatena. 1941.a. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Esialgu näis Barbarossa plaan õnnestuvat, kuid otsustaval hetkel loobuti Moskva ründamisest ja hävitati hoopis Kiiev, seejärel koondati jõud Moskva vallutamiseks. Selleks toodi Leningradi alt ära osa üksusi ning leningradi peaetung jäi seisma. Leningradi ei suudetud vallutada, kuid linn jäi piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri algul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes mõnekümne kilomeetri kaugusele, edasiliikumine muutus järjest vaevalisemaks. Stalin hakkas toibuma, leevendas terrorireziimi, pani Siberis käima sõjatehased, abiks olid lääneriikide abitarned ja lisaüksuste toomine Moskva alla, sest selgus, et Jaapan ei kavatse rünnata. 6. Detsembril 1941
Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini- must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" [http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html] 1.3 Saksa okupatsioon Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati, välismaale teel olnud peaministri asetäitja Jüri Vilms lasti Helsingis maha.
Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed välksõja taktikat kasutades kiiresti Taani ja Norra, mais okupeeriti Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist
16. Juunil edastas NSV Liit Leedule esitatud ultimaatumi ka Eestile ja Lätile. Nõudmiste vastuvõtmiseks anti aega 8 tundi. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, otsustas valitsus järele anda. 17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. 80000 punaväelast valgus laiali üle kogu maa, kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasiväed võtsid oma kontrolli alla Tallinna. Okupatsioon oli juba sisuliselt teostunud, kui J.Laidoner kirjutas 17. Juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile". Selle kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre.
11) Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19. Novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ja lõppesid 2. Veebruaril 1943 sakslaste alistumisega. Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunud. 12) Punaarmee suurpealetung 1944. aastal (ka Eesti) Idarindel algas 1944. Aasta Punaarmee rünnakutega. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22. Juuni 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus edasi Varssavi poole. Poolas alustatud vastupanuliikumise ülestõusu surus Punaarmee maha. Stalin sai Poolas võimule panna sobiva valitsuse. Sakslastel tuli Eestist, Leedust, Lätist taganeda ja tagasi tõmbuda. 1944
Saksamaaga samaaegselt alustas NSV Liidu vastu sõda ka Rumeenia-liitusid ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Esialgu läks kõik Hitleri plaani kohaselt. 1941 aastaks oli Saksamaa vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis suuri kaotusi. Ühel hetkel otsustas Hitler osa Mitte väest Moskvas suunata Kiievisse. Et Moskva vallutada toodi aga üksusi (Nord) Leningrdi alt ära. Saksa väed ei suutnud linna vallutada kuid moodustati Leningradi blokaad. Septembris läksid Saksa väed Moskva alla otsustavale pealetungile. Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks. 6.dets 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi. Ilmastikuolud olid sakslaste jaoks rasked, üksused kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõjaplaan oli läbikukkunud. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Ka Saksamaa ja Itaalia teatasid sõjast Ühendriikide vastu. Hitler asus uuesti rünnakule
liialt ekstreemsed. Venelased lahkusid maalt ning said sellest väga väikese osa. Iseseisvuse kaotamine Kui Saksamaa hakkas sõjas edu saavutama, siis okupeeris ta paljusid riike, mille varjus leidis Nõukogude liit, et on õige aeg hakata vaikselt Baltimaade vabadust livkideerima. Varsti esitatigi Lätile, Leedule Eestile ultimaatumid, et lubataks ehitada baase juurde ning muuta valitsus Nõukogde võimule alluvaks. Kõik riigid alistusid. Eestis tehti okupatsioon 17. Juunil 1940, mis kestis pool sajandit. Okupantide survel kirjutas paljudele lepingutele alla president Konstatin Päts ning ka vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Mõlemad nad hiljem küüditati Siberisse. Tallinnas tehti meeleavaldusi ning mässe, millega üritati Eestit demokratiseerida. Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre. Lõpuks läksid võimud kaasa ning neid nimetatakse juunikommunistideks. Rahvas vaatas kogu lugu passiivselt pealt. Viidi läbi
a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei vangla) Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp. Ilma kohtuliku menetluseta hukati 1941. aasta juunist oktoobrini 2199 tänaseks tuvastatud isikut. 8./9. juuli öösel lasti Tartu vanglas maha 192 inimest: 172 meest ja 20 naist
· Kumbki lepinguosaline ei tohi sõlmida liite ega osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe lepinguosalise vastu · Käesoleva pakti elluviimine ei tohi riivata kummagi lepinguosalise suveräänsust · Baaside piirkonnad jäävad EV territooriumiks · Pakti kehtivuse aeg 10 aastat, kui aasta enne tähtaja möödumist ei ütle kumbki lepinguosaline sellest lahti, pikeneb pakt 5 aasta võrra · Novembris hakkas Nõukogude Liit survestama Soomet. Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI ! · 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu · 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel 1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
ettevalmistustega. Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta lõpul talve saabudes, mil neil ei õnnestunud vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn. lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Jaapan ründab USA-d Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias.
lõikasid Tallinna maa poolt ära. Punaarmee jättis Tallinna maha alles 28. augustil. Tallinna vallutamisel võtsid sakslased vangi 12000 punaväelast, palju rohkem oli neid aga põgenenud Eesti metsadesse. Omakaitse korraldas nende püüdmiseks haaranguid – 1941. a sügisel tapeti 2700 ja vangistati ligi 27000 punaarmeelast. Saaremaal ja Hiiumaal jätkusid lahingud Punaarmeega isegi oktoobri lõpuni. SAKSA OKUPATSIOON Esimese Nõukogude okupatsiooni lõppedes oli Eesti olukord lohutu : hukkunute ning Venemaale läinute või viidutena oli kaotatud 61000 inimest, hävinud 13000 elamut ja 324 tööstushoonet. Autod, laevad ja raudteeveerem pea täielikult Venemaale viidud, kariloomade hulk järsult vähenenud. Eestlased tervitasid sakslasi vabastajatena. 55000 meest esimese hooga Omakaitsesse, politseisse või Saksa väejuhatuse poolt loodud ida- ja politseipataljonidesse
kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis · Eesti iseseisvumine - jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms) - 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus - 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus · Saksa okupatsioon - 25. veebruar - 11. november 1918 - soov luua Balti hertsogiriik (Eesti ja Läti alad, pealinnaks Riia > iseseisev riik, mis on Saksamaa all) · Vabadussõda) - 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 3. Esimese maailmasõja tulemused · uued riigi(piiri)d - suurimpeeriumid lagunesid · hukkus ca 10 miljonit inimest - kuid nn Hispaania grippi ca 20 miljonit (1918-1920) · enneolematu sõda - gaas, pommitamine, tankid jms · hakati looma rahvusvahelisi organisatsioone
(Kilingi Nõmme; Tartu) 7.juulil 1941.a. olid Saksa Wehrmachti luureüksused juba Mõisakülas ja alustati Eesti vabastamist. 10.juulis vallutasid Saksa väed koos Eesti vabadusvõitlejatest metsavendade abiga u. poole Eestist. Juuli lõpus algas Saksa vägede pealetung Eestis uuesti, mille koosseisus võitlesid ka Eesti väeüksusi juba (ERNA salk) Tallinn langes aug.1941 kuid saartel pidasid vene väed vastu novembrini 1941, kuni alistusid. Saksa okupatsioon Valdav osa eestlasi tervitas sakslasi kui vabastajaid, mis oli seletatav kommunistliku terrori alt päästmise eest. Sakslastelt loodeti oma iseseisvuse taastamist, et koos liitlastena N.Liidu vastu võitlusse asuda. Tegelikult sakslased kehtestasid oma okupatsiooni , mis küll oli tunduvalt leebem Nõukogude omaga võrreldes. Eesti annekteeriti taas. Berliin määras kohapealseks võimuesindajaks kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanni
3 24. septembril 1939 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimatiivsel kujul nõudmise sõlmida leping, mille kohaselt saaks Nõukogude Liit paigutada Eesti territooriumile oma sõjaväebaasid. Keeldumise puhul ähvardas Nõukogude Liit Eestit sõjalise rünnakuga. Nõukogude väejuhatus oli Eesti piiridele paisanud ülekaalukad jõud. Käskkiri nr. 043/OP kohustas Leningradi sõjaväeringkonda lõpetama vägede koondamise 29. septembriks 1939. Lepingust keeldumise korral oli Punaarmeele antud korraldus alustada sissetungi Eestisse. Oktoobri alguseks oli Eesti ja Läti vastu koondatud 437 235 meest, 2635 suurtükki ja 3052 tanki. Lasti käiku jõudemonstratsioonid: Punalaevastik blokeeris Eesti merelt, nõukogude lennukid tungisid Eesti õhuruumi. Eesti ei vastanud provokatsioonidele ja üritas vastasseisu rahumeelselt lahendada.
- 15 - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eestlased I maailmasõjas: a)sõja sündmused Eestis b)Eestlased sõjaväes 2. Veebruari revolutsioon Venemaal ja Eestis. 3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7. Saksa armee üldpealetung. 8. Päästekomitee moodustamine. 9. Iseseisvuse väljakuulutamine. 10. Saksa okupatsioon Eestis. 11. Balti hertsogiriigi loomise kavatsus. 1. a)1915. a. liikus Eestisse kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Saksa sõjalaevad pommitasid Pärnut. Tallinnat ja Paldiskit pommitati tseppeliiniga. b)Sõja jooksul võeti Vene sõjaväkke üle 100 000 eestlase, kellest 10 000 suri. 2. Veebruarirevolutsioon(1917. a. veebruar). Venemaa varises kokku, algas kaksikvõimu aeg (kodanlik Ajutine Valitsus; tööliste ja soldatite saadikute nõukogu)
NSV Liidu õhutusel loodi lõpuks siiski Balti kolmikliit, mis ei olnud aga sõjaliselt seisukohalt mingi tähtsusega. o 1930.a lõpul. Olid Balti riigid sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, sõjalispoliitilise Balti liidu loomine oli ebaõnnestunud. o 1938 .a kuulutas Eesti ennast neutraalseks. o Saksamaaga sõlmiti mittekallaletungilepinug( Läti ja Eesti) Suurt ohtu kujutas siiski NSV Liit. 5. NSV Liidu okupatsioon o Baasidelepingud Molotov-Ribbentroppi pakt o 23.augustil.1939 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungilepingu. Mille salajase lisaprotokolliga läksid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia NSV Liidu ning Leedu Saksamaa mõjusfääri. (28.sept. täienduslepinguga sattus ka Leedu NSV Liidu mõjusfääri). Poola jagati omavahel. o II MS säilitasid Balti riigid neutraliteedi. Esialgu põhjustas see ainult majanduslikke piiranguid.
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja
3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast. · Nõukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavat kaitset tähtsamatesse keskustesse. 2. Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16. juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee- komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil kell 15 alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
