Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga? (0)

Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga ?
1. Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral V.Tributs käskis tagada Tallina , Paldiski ja Liepaja sadamas asuvate PBL mereväebaaside ja laevade alaline valmisolek. Samuti käskis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja juhatusel vallutada baasides asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei . 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse. Eesti pidi NSV Liidu kokkuleppel 17.juunist hoidma oma lennuvägesid lendamast vabariigi kohal, samuti pidid nad lubama kasutada Nõukogude Liidul oma raudteid ja muud liiki transpordi vahendeid. Eestlased pidid loobuma oma relvadest , kuna Nõukogude Liit kartis vastuhakkamist. 17.Juuni asusid Punaarmee väed Narva piiri ületama. Üle piiri tulid Vene tankid ja autokolonnid , mis siirdusid Tallinna tänavatele. Punaarmee jalaväelased liikusid üle põldude ja läbi metsade lääne suunas. Selleks päevaks oli Eesti riik Nõukogude Liidu poolt okupeeritud.
Eestil polnud võimalustki abi kuskilt loota ega saada, sest Eesti oli Nõukogude Liiduga sõlminud Baaside lepingu , millega lepiti kokku Eesti ja NL vahelise abi andmine teineteisele , mis tahes olukorras. Nõukogude liit aga kasutas Eestit ära ja Eestil polnud enam kuidagi võimalust ilma sõjata neile vastu hakata.
2. Eesti pidi Nõukogude liidu nõudmisel looma valitsuse , mis teostaks Nõukogude liidu vajadusi. Eesti pidi samuti tagama Nõukogude liidule vaba ligipääsu Eesti territooriumile. Julgen öelda , et Eestil polnudki võimalust nendest nõudmistest taganeda , kuna kui nad oleks keeldunud neid täitmast ,oleks Nõukogude liit Eestit rünnanud, aga meil ei olnud vaja alustada sõda niivõrd tugeva vastasega . Samas , kui Eesti olekski loobunud nendest nõudmistest, oleks nooremad sõdurid, kaitsevägi ja Eesti rahvas alustanud ise vastupealtungi. Nad ei tahtnud kaotada Eesti vabadust , mis kord oli ise kätte võidetud. Kuid siiski oldi valmis Eesti eest välja astuma .

Eesti liitumine Nõukogude liiduga oli okupatsioon.
Eesti ja Nõukogude liit pidid teineteist abistama kuna varem oli sõlmitud Baaside leping , mis neid selleks kohustas. Kahjuks aga NL ei pidanud sellest lepingust kinni ning esitas Eestile ultimaatumi , mille alusel toodigi Eestisse täiendav sõjaväe- , lennuväe, ja mereüksus. Nõukogude liit esitas Eestile ka omad nõudmised , mida meiesugune väike riik pidi täitma , kuna muidu oleks NL alustanud sõda ning teinud Eesti maatasa .
Eesti rahvast käidi kodudest „püssidega“ välja ajamas , see on üks suur tõestus sellele ,et see ei saanud olla vabatahtlik liitumine Nõukogude liiduga. NL ähvardas Eestit. Vene sõdurid kammisid läbi maju ja talusid ning ajasid inimesi rongidele ,mis läksid otse Siberisse. Kõik pered lahutati. Naised ja lapsed viidi meestest eraldi kohtadesse . Ning samuti ei jäetud puutumata inimeste vara , kõik mis neil oli hävitati , lõhuti. Need kes vastu hakkasid saadeti aga teise ilma. Väga paljusid aga kimbutas nälg ja mitmed haigused , selle tulemusena nad surid.
Seega julgen öelda , et Eesti okupeeriti , kuna Nõukogude liit esitas Eestile ultimaatumi , mille vastu Eesti enam astuda ei saanud. Rahvas pidid kodudest lahkuma ning minema „vabatahtlikult“ Siberisse orjaks. Sellisel viisil liitumine oli igati sunniviisiline.
Kelli Lampe
11 H