Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Oktoobripööre ja manifest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oktoobri, oktoobripöörde, kubermang, kodanikuõigusi, lenin, autonoomia, majanduskriis, näljahäda, kodanikuõigused, mälestusmärk, uuel, lubadused, parlament, taotlema, mittedemokraatlik, poska, anvelt, maapäev, mindi, veebruaris, rahulolematus, osalise, liivimaa, setumaa, rahvuslikuksKordamisküsimused: eesti Vabariigi loomine ja Vabadussõda 1. Kuidas mõjutas 1917 aasta revolutsioon Eestit, Venemaad? EEtis:.Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk . Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 2. Milles seisnes autonoomia tähtsus Eesti jaoks (2)? Millal ja kuidas see saadi? 1917 märts, tartu. Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa 3. Milliseid muudatusi viidi läbi peale autonoomia saamist ? Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4)
Korratused linnas likvideeriti kiiresti, kuigi mitmel pool olid tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saasikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustuma Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev). (Laur 1997: 37, 38) Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Sellest kujunesid mitmed pingekolded. Esimene konfliktiallikas tekkis sellest, et
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine
Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse aated, Eitas ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Vajalikuks olukorra parandamine. Tegid koostööd venelastega. peeti õiguslikku võrdsust. Peamine vaimne areng. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. "Teataja" taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist Kriis: Kogu võim koondus Vene keisrile. Puudusid elementaarsed kodanikuõigused: (sõna-,trüki-,usuvabadus jms). Keskvalitsus ei astunud põhjalikke samme reformide teostamiseks. Seda kiirendas Vene-Jaapani sõda.(1904- 1905), mis lõppes Venemaa jaoks lüüasaamisega, paljastades impeeriumi nõrkuse ja õõnestades valitsuse autoriteeti. Eestlastel tuli maksta Venemaale verekümnist: sõja keskel mobiliseeriti Eestis rohkem kui 12 000 meest, kellest suur hulk jättis sõjaväljale oma elu. 1905a. Revolutsiooni põhjused Venemaal ja Eestis Venemaal: 1
Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine Esmaseks ülesandeks kujunes võimu ülevõtmine. Vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee
koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17. oktoober 1905 Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1. partei Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * 27. november 1905 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel - kongress läks lõhki - - toimus kaks iseseisvat koosolekut 1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised nõudsid Eesti alade ühendamist
VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise
Propageeriti vähemusrahvaste õiguste respekteerimist. Propageeriti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Kriis Võim oli Vene keisri määratud ametnike käes. Ametnikud olid venemeelsed, käsukuulekad, omakaspüüdlikud, ükskõiksed. Erimeelsused linnas kodanluse ja lihttöölise vahel. Erimeelsused maal baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd'e vahel. Konfliktid maal maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki, usuvabadus jms). Kasvas revolutsiooni oht. Vene-Jaapani sõda (1904-1905) lõppes Venemaa kaotusega. Sõda põhjustas majandusraskusi, eestlased pidi maksma tsaaririigile verekümnist. 1905. aasta revolutsioon Ajendiks Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Protestimeeleavaldused Venemaal. Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole. Teravnesid võitlusvormid.
kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst relvad vaikivad) 28
1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2
Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska-esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust · Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits · Revolutsiooni päevil oli mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element E. Autonoomia (omavalitsuse) nõue · Kuna poliitiline mõte polnud veel küps täieliku iseseisvuse nõudmiseks, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine Vene koosseisus 1 · Eesti poliitikute üheks esmaseks eesmärgiks oli eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavitamine
ja maareformi. Oktoobris algas ülevenemaaline streik, mille käigus suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 16.okt sai surma 94 inimest ja vigastada üle 200. Nikolai II kirjutas 17.okt alla manifestile, kus lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tekkisid kaks erakonda, kelle vahel tekkis ka lõhe: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tääliste Ühisus. Erimeeluste ületamiseks kutsuti 27.nov 1905 tartusse kokku esimese üle-eestimaalise rahvusasemike koosoleku. Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel
gümnaasiumiõpilased. 1903. hakati Tartus välja andma ajalehte Uudised, asutaja Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. Revolutsioon Nikolai II Romanov Põhjused: vastuolud linnas ning maal, puudusid kodanikuõigused, maapuudus talupoegade seas, isevalitsus põhiseadus puudub Ajend: Verine Pühapäev 09.01 rahumeelne demonstratsiooni tulistamine Peterburis ; Vene- Jaapani sõda Tegevused, vormid: * majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega *palvekirjade saatmine *korraldati koosolekuid *koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles loodeti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi
.................... 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre..................................................................................................... 7 28. Iseseisvumine................................................................................................... 8 Venemaast lahkulöömine.................................................................................... 8 Iseseisvuse väljakuuutamine..........
Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A
.............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45 Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 09.08.1945).............................................. 47 MAAILM XX SAJANDI ALGUL IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus valitseda maailma. Imperialismile iseloomulikud jooned: 1
Autonoomia saavutamiseks toimus Petrogradis märtsi lõpus 1917 suur eestlaste demonstratsioon. Kohal oli 15 000 sõdurit, kelle väeosad olid Petrogradi lähistel. 25 000 inimest olid tsiviilelanikud, sest Petrogradis oli väga suur eestlase kogukond. See demonstratsioon avaldas valitsusringkondadele mõja ning 4 päeva pärast 30. märtsil kirjutati alla autonoomiaseadusele. Tollane Eesti hümn oli ,,Mu isamaa on minu arm", Kunileidi viisile. Autonoomiaseadus määratles, et Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti kokku üheks rahvuskobermanguks Eestimaa kubermanguks. Eestimaa kubermangu juhtis juba sel ajal eestlane Jaan Poska, kes sai ka uue rahvuskobermangu kuberneriks. Lisaks kubermangu ühendamisele tähendas autonoomiaseadus ka seda, et lubati valida rahvaesindus Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus Maapäev. Nad olid Eestimaa kubermangu seadusandlik võim. Suvel 1917 valiti Maapäev, Hugo Kuusner.
kommunistlikuks muuta. Moskvas loodeti, et enamlaste võit on algtõukeks revolutsioonile. 13.Komitern- Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal 14. Sõjakommunism- 15.NEP- Uus majandus poliitika Tunnused: · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. · Talupoed võis viia vilja turule · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 16. Lenin Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21. jaanuar 1924) oli Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud
Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV). · Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska, kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. · Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti Vabariiklaste Liit (Julius Seljamaa). 2.3 Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu 30. märts 1917 AV määrus: "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Luuakse rahvuskubermangu institutsioonid: · kubermangukomissar (Jaan Poska)
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati
Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandam koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23
majanduslikku võimu omaval kodanlusel puudusid poliitilised õigused, demokraatlike vabaduste puudumine, mittevenelaste rahvuslik rõhumine, maaküsimus, lüüasaamine Vene- Jaapani sõjas muutis sisepoliitilised probleemid eriti teravaks · Iseloomulikud jooned: stiihiline; streigid, talurahvamässud, mõisate põletamised, ülestõusud linnades, mässud sõjaväes. · Osaliste järeleandmiste tegemine 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga: kõigile Venemaa rahvastele lubati kõik põhilised demokraatlikud vabadused sõna-, südametunnistuse-, koosolekute-, ühingute ja erakondade asutamise vabadused; kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti - Riigiduumasse, algas duumamonarhia periood · Revolutsioon suruti sõjaväe abil maha, sest suurem osa armeest oli jäänud keisrile ustavaks
Rüseluse käigus tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai umbes 500 inimest, haavata mitu tuhat. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Üle Vene Keisririigi toimunud streigi- ja vastupanuliikumine viis 17. oktoobri manifesti väljakuulutamiseni ja 1906. aasta Venemaa konstitutsiooni kehtestamiseni. Nimetatud manifest oli vastuvõetud seadusandlik akt, mille alusel anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosoleku- ja ühingu asutamise vabaduse alusel; laiendati valimisõigust; anti kokkukutsutavale Riigiduumale seaduslikud õigused. Vene keskvõim oleks saanud seda vältida, kui nad poleks Talvepalee ümber nii palju
1611. Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf, seejärel sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. 1625ndal aastal vallutasid rootslased Tartu. 1629. aastal Altmargi vaherahu - Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel. 1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile. Rootsi aeg Halduskorraldus. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu. Ülejäänust moodustus Liivimaa kubermang. Saaremaa kuulus Liivimaale, kuid säilitas eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ehk konsistoorium, maksusüsteem). Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga. Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku. Kohtukorraldus: Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Johan Skytte Kindralkuberner, sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt.
Pilet nr. 17 1. Esimese maailmasõja löpp ja tagajärjed. Uus jõuduse vahekord maailmas. 2. K. Pätsi, J. Tõnissoni tegevus 20. sajandi alguses. Vaadete võrdlus. Pilet nr. 18 1. Uuendused sõjapidamises Esimese maailmasõja ajal. Sõda ja majandus, totaalne sõda. 2. Eesti Vabariigi loomine. Pilet nr. 19 1. Tööstuslik pööre Euroopas 18.-19. sajandil. Muutused, industriaalühiskonna kujunemine. 2. Vene revolutsioonid ja Eesti. Autonoomia, Eesti Maapäev, kommunistide võimuletule. Pilet nr. 20 1.Teaduse areng ja muutused igapäevaelus 19.-20. sajandi vahetusel. Tähtsamad leiutised ja leiutajad, teadlased. 2.Rootsi aeg 17. sajandil Eestis. Kubermangud, rüütelkonnad, haridus, mõis ja talu. Pilet nr. 1 ; (1) Absolutismiajastu sai hoo sisse 17.-18. sajand. Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule. Euroopas nimetati valitsejaid kuningaks. Venemaa valitejaid tsaarideks. Türgi valitsejaid sultaniteks.
- Antanti (Prantsusmaa, Inglismaa, Usa, Venemaa) · läänerinne ja idarinne - "Läänerindel muutusteta" E.M.Remarque · Venemaa 1917. a. - Veebruarirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon NB! Sotsialism >kommunism NB! enamlased ehk bolsevikud (ehk kommunistid) 2. Eesti Esimeses maailmasõjas · rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon - rahutused - streigid, sest Nikolai II loobus troonist - 30. märtsil 1917 Eesti autonoomia (Jüri Vilms) - etniline Eestimaa kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis · Eesti iseseisvumine - jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms) - 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus - 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus
1903. algas selle areng - Tartus alustas ilmumist ajaleht "Uudised" (Peeter Speek). Eesti kaasajastumist takistasid vene keisri piirangud, puudusid kodanikuõigused/vabadused. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused. Ühiskond vajas põhjalikke reforme, aga valitsus ei liigutanud, oli oodata revolutsiooni. 9 jaan 1905 - Revolutsiooni puhkemine - Verine Pühapäev. Tööliste streigid, palvekirjad. K. Päts muutus võimude silmis revolutsiooonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö - nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Leidis aset suur rahvakoosolek, kus kohaleilmunud sõjaväeüksus tappis 94 inimest. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused. J. Tõnisson rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. (liberaaldemokraatlik). Loodi tööliste ametiühinguorganisatsioonid
kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil.
Sai võimalikuks diktaatorite võimuletulek Sakslased kibestusid see oli üheks teise maailmasõja eelduseks muutus paratamatuks teise maailmasõja puhkemine Venemaa 1917 veebruari revolutsiooniga kukutati tsaar nikolai II ja moodustati ajutine valitsus riigis valitses korralagedus ja armee oli võitlusvõimetu Rahutu olukorra kasutasid ära enamlased ehk polševikud. Nende parteis oli tugev kord ja ühtne juhtimine enamlased rajasid, oma relvastatud üksusi e punakaarti 1917 oktoobri revolutsiooniga enamlased V.I.lenini enamlased haarasid võimu Kuulutati välja nõukogude võim. Tööliste ja soldatite , saadikute nõukogud olid tööliste ja soldatite poolt valitud võimu organid moodustati uus valitsuseesotsas leniniga võeti vastu 1. rahu dekreet sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada rahu läbirääkimisi. Maadekreet- mõisnikelt võeti maa ära ja lubati talupoegadele enamlased tahtsid muuta kõik inimesed
USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!" Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Suur Depressioon. Kriisinähud põllumajanduses. 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil väärtpaberite müük. 29. okt. 1929 nn. must teisipäev üleriigiline paanika aktsiate drastiline hinnalangus. 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut. Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse. Kriisi põhjused
............................................................................... 6 Olukord tagalas....................................................................................................................... 6 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana.............................................................................. 8 Veebruarirevolutsioon.............................................................................................................8 Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole............................................................................... 9 Autonoomia.............................................................................................................................9 Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine..................................................................10 Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses........................................................................11 Poliitiline areng 1917
191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20
191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20
annaabi.ee 
