NATURA 2000 Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele
............................................................................ 2 Natura 2000 aladest üldiselt...................................................................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi alusel valitud linnualad. Natura alad, on Euroopas haruldaste elupaikade ja liikide kaitseks välja valitud alad. Selle võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigad ja liikide leiukohad nende loodusliku levila piires
Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08) Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaitsealad 1910.a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Praegune kaitsealade süsteem on Eestis suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset
Jakob Westholmi gümnaasium Natura 2000 ja Life programm Referaat Kertu Kruus 12.a klass Juhendaja Ott Kadak Tallinn 2012 Sissejuhatus Referaat põhineb Natura 2000 programmi tutvustamisel; kirjeldades erinevaid kaitsealasid, mis on Natura 2000-ga seotud; kirjeldades kaitsealade korraldust; hinnates keskkonnamõjusid. Referaat tutvustab Life programmi ülesandeid ja eesmärke põhjendades nende vajalikkust. Kirjalik töö peaks andma põhjaliku ülevaate Natura 2000 ja Life programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil:
1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat" 1999 jõustus uus "Metsaseadus", kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 20002007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad 01.01.2006.a. alustab tööd kaitsealade administratsioonide baasil moodustatud Riiklik Looduskaitsekeskus; Riiklikul Looduskaitsekeskusel on Eestis kaheksa regiooni ja keskasutus Tallinnas; 2 01.04.2007.a
tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänused. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on
Kruusa kaevandatakse Moldova karjääris ning lubjakivi Suurkõrtsil. Aktiivseid turbakarjääre Maa- ameti geoportaali andmete järgi maastikurajooni piires hetkel ei ole (reservvarud asuvad mh Letipea ja Juminda poolsaarel). Samuti võib maastikurajooni piires leida fosforiidi passiivseid tarbevarusid ning prognoosvarusid (nt Kolga lahe ümbruses, Kunda ümbruses, Kõrkkülas; Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016b). Tänu suurele metsamaa osakaalule on eeldused jahinduse ja metsandusega tegelemiseks rannikumadalikul head. Suur osa rannikumadalikule jäävast metsast kuulub riigile ning seda haldab RMK (Metsaregister 2016). Suur osa metsast jääb ka kaitsealade piiridesse. Rannikumadalikul tegutsevad mitmed jahindusklubid, -ühingud ja -seltsid, mis kuuluvad ka Eesti Jahimeeste Seltsi. Seltsi liikmed ei tegutse ainult omakeskis, vaid pakuvad
.....................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . ................................................................................................................................................................................ 10 Kaitsealad ................................................................................................................................................................................................................. 12 Rahvuspargid . .........................................................................................................................................................................
mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar Alates 1991. aastast on Piirissaar looduskaitseala ning kuulub Natura 2000 alade hulka. 1997 aastal arvati Emajõe suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. 1994.a loodi Emajõe - Suursoo maastikukaitse ala, et kaitsta Emajõe deltasoostikku, tagada
harjumuste muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; · jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed (kaitsealade moodustamine, lepingute sõlmimine, planeeringud vms). Oluline on, et valitud kaitsemeetmed tagaks nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise, mille kaitseks alad on valitud. Tegevused, mis ei ohusta olulisel määral ala kaitseväärtusi, on lubatud. Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjad
Kalavarude kaitse vajadus. Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele. 1879 G. Helmersen- ettekanne LUS`s suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. Ta nimetas Põhja- Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson aitas kaasa looduskaitse arengule. Kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema jne. 1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2
Kalavarude kaitse vajadus. Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele. 1879 G. Helmersen- ettekanne LUS`s suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. Ta nimetas Põhja- Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson aitas kaasa looduskaitse arengule. Kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema jne. 1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2
................. 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................................................. 5 2. Sinised koridorid ja merekaitsealade võrgustikud ................................................................. 8 2.2. Merekaitsealade võrgustike olulisus .............................................................................. 10 2.3. Merekaitsealade valik sõltuvalt ühendatusest ja elupaiga omadustest .......................... 11 3. Kaitsealad Läänemeres ......................................................................................................... 14 3.1. Läänemere lühiiseloomustus ......................................................................................... 14 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres ........................................................................... 16 3.2.1. Väärtuslikud merepõhja elupaigad Läänemeres ..................................................... 18
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi
LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
!! 1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus 1991 asutati Eestimaa Looduse Fond, nende eestvedamisel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-pedja looduskaitseala !!! 1993 lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki 1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 1998 ilmus Eesti Punane Raamat 2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis
jaoks Laanemetsad- viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad Salumetsad- kõige viljakamad mullad, laialehelised lehtpuud, tallamiskindlad, ent lopsaka taimestikuga ja st rasketi läbitavad Sürjametsad- lubjarikkad või rähksed mullad, valdavad okaspuud ja põõsad, raske läbi, kuid tallamiskindlad Soovikumetsad- liigniiskel pinnasel, tallamisõrnad ja väheatraktiivsed 32. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis –Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine. See on EL looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad linnualad ja loodusalad. Igal Natura 2000 alal peab rakendama selliseid meetmeid, mis hoiavad ära just seal
püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV
Keskkonnateenistusest ja kohalikust omavalitsusest 49. Kes peab omama teavet loodusväärtuste kohta, et neid ei hävitataks? Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 50. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 51. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele
Keskkonnateenistusest ja kohalikust omavalitsusest 49. Kes peab omama teavet loodusväärtuste kohta, et neid ei hävitataks? Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 50. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 51. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka
Keskkonnateenistusest ja kohalikust omavalitsusest 48. Kes peab omama teavet loodusväärtuste kohta, et neid ei hävitataks? Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 49. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 50. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka
taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Reservaat mitmes Ameerika riigis maa-ala, kuhu on tõrjutud elama pärismaalased (indiaanlased, aborigeenid jne). Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Piiranguvöönd- selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse- eeskirjas keelatud. Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast,lõplik. Lokaalne väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat
poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on muuhulgas ühiskonna teadlikkuse kasv PLK-de väärtustest, hooldusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, nende varustatus vajalike vahenditega ning ligipääsuvõimaluste tagamine hooldatavatele aladele. Ülejäänud ligikaudu 15 000 ha poollooduslike koosluste kaitse korraldamine tuleb lahendada aastaks 2030. Kõik meie pärandkooslused on arvatud Euroopa Liidu (EL) tasandil Natura 2000 võrgustiku abil kaitstavate elupaikade hulka. Käesolev tegevuskava aitab saavutada EL loodus- ja linnudirektiivi eesmärki - tagada kõikide EL-is ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest Kaitstavatel aladel on 2013. a seisuga hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi 60 000 ha. Tabel 1. Kaitstavatel aladel hooldamist vajavad poollooduslikud kooslused.
käesoleva paragrahvi lõikele 2. (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis? Kaitstavad loodusobjektid on: 1) Kaitsealad 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid ja kivistised 4) Püsielupaigad 5) Kaitstavad looduse üksikobjektid 6) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealade tüübid ja kaitsevööndid – kes pole varem õppinud. Kaitsealade tüübid: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) Kaitsevööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
erapooletu jaotamine Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena: kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Ramsari alad täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad
lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk. 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad. Kõik kaitsealad ei ole inimestele suletud, enamikul neist võib matkata ja loodusest elamusi saada. Kaitseala reeglid reservaadid on matkajaile suletud (neisse võivad siseneda vaid järelevalve- ja päästetöötajad, eriloa alusel ka uurijad); sihtkaitsevööndites võib küll käia (välja arvatud teatud ajaks kehtestatud keeluajal), kuid endast sinna jälgi jätmata;
Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida · Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis · Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine · Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala) 32. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark
Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31.Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine. Kuidas ühel või teisel konkreetsel alal toimida, otsustab juba riik ise. Natura 2000 aladel ei ole sätestatud konkreetset kaitsekorda vaid iga riik ise otsustab millise looduskaitsealuse objekti kaitsekorra seal kehtestab (kui üldse kehtestab).Eesti on
madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED Peipsi madaliku pindala on 807 km² (Arold, 2001). Peipsi rannikumadalik hõlmab Peipsi järve rannikuvööndi edelaosa. Linnulennult ulatub see umbes 90 km ulatuses Kallaste lähedalt kuni Eesti kagupiirini, hõlmates Piirissaare ning Salosaare ja neid ümbritsevaid väikseid saari. Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe
(sh koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri) kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse) säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
