Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustatud seemnete arvust võib neid olla 1-3. hammustavad tõusmed läbi. Pähklikärsakas (Curculio nucum) on tuntuim lehtpuude seemnekahjur, kelle valged tõugud elavad sarapuupähklites. Tüvekeste kahjurid (putukad, kes närivad laikudena noorte tüvekeste koort,
KARU MAJA Elas kord üks vana karu , kes oli tüdinenud aastast aastasse talve veetmisest koopas. Tema arvates oli koopas pime ja kõle. Karu tahtis vaheldust ning otsustas, et ehitab endale suure ja sooja maja, kus oleks mõnusam talvel magada. Ta mõtiskles pikalt, millist maja teha. Samal ajal nägi ta sipelgapesa. Karu arvas, et selline peabki üks maja olema ja hakkas usinasti puude alt okkaid korjama. Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt:
ehk hapestumistundlike piirkondade paiknemine Euroopas. Tundlikumad alad asuvad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa pohjaosas. FAKT: Happesademed mis sajavad osades kohtades Rootsis ja ?otimaal on piisavalt tugevad et tappa kalu ja terveid metsi. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama, nagu on siit pildilt näha mida on happevihmad teinud Saksamaal. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga. Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud haavatavaks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis
Tean üht planeeti, kus elab punase näoga härra. Ta ei ole kunagi lilli nuusutanud. Ta ei ole kunagi tähti vaadanud. Ta ei ole kunagi kedagi armastanud. Ta pole kunagi muud teinud, kui ainult arvutanud. Ja terve päeva kordab ta nagu sinagi: ,,Mina olen tõsine inimene! Mina olen tõsine inimene! Ja ajab end uhkusest puhevile. Kuid see ei ole inimene, see on seen!" ,,Mis asi?" ,,Seen!" Väike prints oli nüüd vihast juba täitsa kahvatu. ,,Juba miljoneid aastaid valmistavad lilled okkaid. Juba miljoneid aastaid söövad lambad ikkagi lilli. Kas see pole siis mitte tõsine asi uurida, miks lilled näevad nii palju vaeva, et endale okkaid valmistada, millest neil kunagi mingit kasu ei ole? Kas siis lammaste ja lillede sõda polegi tähtis? Kas see pole mitte tõsisem kui mõne punase näoga härra rehkendused? Ja kui mina tunnen ühtainsat lille maailmas, mis ei kasva kusagil mujal kui ainult minu planeedil, ja kui üks väike
toimetanud. Saagisin käsisaega oksa 1 meetri pikkuseks ning murdsin ära nõrgemad oksad. Eemaldasin rohelised okkad. Siis kinnitasin trelli ja kruviga oksa juhendaja abil puidust ruudukujulisele alusele, et oleks lihtsam puuga töötada (joonis 3). Otsustasin murda ära kõik väiksemad oksad puu tüve küljest, sest need oleks hiljem ise ära kuivanud ja murdund (joonis 4). Nende asemele tegin ise oksad. Tegime oksad traadist, et sinna saaks hiljem okkaid liimida. Kasutades traaditange, tegin oksi erineva suuruse ja kujuga. Tippu tegin lühemad ja keskele pikemad oksad. Tegin oksi nii kolme- kui ka kaheharulisi (joonis 5). Võtsin 2 traati ning keerutasin need omavahel kokku. Alustasin keerutamist alles 1 cm kauguselt traadi otstest. Plaan oli jätta ots sirgeks, et hiljem oleks lihtsam oksi tüvve lükata. Edasi, lisasin keerutamisel veel ühe traadi, kui tahtsin saada kolmeharulist oksa. Okste otsad keerasin
meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. MERISIILIKUD (ECHINOIDEA) Välimus. Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada. Liikumine. Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest, mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega. Paljunemine. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt. Moonde ajaks laskuvad nad merepõhja. MERIPURAD (OPHIUROIDEA) Välimus. Kotikujulised, arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil ei ole. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk. Suuri lubiplaate naha all pole
Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda teiste ümbritsevate kuuskedega. Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid, millest järeldasime, et puu on noor ja okastel on üldiselt terve vahakiht
Paljasseemnetaimed Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed
Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga.Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud vastvõtlikuks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt
looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga. Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud vastuvõtlikuks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt. Eesti on
kaetud pika, tiheda, musta värvi karvastikuga, ent okkad on alguses hästi lühikesed ja pehmed. Nädala möödudes oskab poeg juba ronida. Ta on võimeline emale puu otsa järgnema. Poja kiirele arengule vaatamata saab ta täielikult täiskasvanuks alles 4 aasta pärast. URSON JA INIMENE Esimeste Põhja-Ameerikasse ümber asunud valgete said ursonid nõutud ja kergesti kättesaadavaks toiduallikaks. Ka tänapäeval kütitakse ursonit liha saamiseks. Indiaanlased kasutasid kunagi ursoni okkaid oma ehete kaunistamiseks. Tänapäeval pole urson inimeste poolt eriti sallitud loom, seda eriti metsaomanike hulgas, kuna olulise osa tema menüüst moodustab puukoor. Mõningates piirkondades püüavad inimesed tema suurima vaenlase ilka aklimatiseerimise kaudu ursoni arvust piirata. Ootamatult ründav ilka pöörab ursoni selili ja ründab teda kaitseta jäänud kõhupoolelt. Pärast ilka asustamist Michigani järve ümbrusse langes ursonite arvukus 13 aastaga 76 % võrra.
Kes see on? Paremale 1. Ta jookseb kiiresti ja tal on pikad kõrvad? 2. Ta on pruunikat värvi ja tal on suured sarved? 4. Ta on hallikat värvi ja tal on seljal küürud? 6. Ta on hallikas-pruun ta kannab oma poega kukrus ja algab K tähega? 9. Ta on pehme karvaga on hallikat värvi ja algab K tähega? 10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1. Ta on valge paksu karvaga ja elab põhjapoolusel? 3. Ta on orantsikas-pruun ja talle meeldib kanu süüa ja on väga kaval? 5. Ta on kuldset värvi ja elab vees? 6. Ta on pruun ja ta on lameda sabaga ja ehitab jõgedele ja järvedele tamme? 7. Ta on orantsikas-pruun ja ta elab puu otsas? 8. Ta on musta värvi ja algab G tähega? 11
Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas.
aruhein jne.). · Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Putukatest on paljud liigid seotud männiga. Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest. männi okkastest toitub näiteks männivaablane, täpsemalt tema vastne. Nendel aastatel, kui männivaablasi palju sigib, võivad nad männipuult ära süüa enamik okkaid. noorte mändide puitu ja koort sööb männikärsakas. Linde on seal päris vähe. põhjuseks on nende metsade suhteline üksluisus. Taime- ja putukaliike, mida toiduks tarvitatakse, on vähe. Ka sobivaid pesitsuskohti on vähe. Sageli on siin võimalik näha pesitsemas rähni.
happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik. Kuna toitained uhutakse mullast välja, siis taime varustamine vee ja toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid Okaspuud on happevihmadele eriti tundlikud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on mitu aastat ning seetõttu on okaspuude okkad kauem happerünnaku mõju all. Happe sademed pesevad okastelt maha aurumist takistava vahakihi, mistõttu suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks. Allikad http://pedja.edu.ee/~ neeme/failid/keemia/slaidid/8_Happed_failid/slide0070_image028.jpg http://www.bioneer
Laud on madal. Laud on tume pruun ja teravate nurkadega. Laual on valge lina,pistilise äärega, millel on kohvitassi rant. Laud on tugev ja lõhnab puidu järgi. Laual on mu lemmikraamat, millel on rohelised kaaned. 3. Laual on vaas sügislehtedega Laud on kõrge ja lai. Laual on klaaskuuli kujuline vaas, millest pool on vett täis. Vaasis on kolletund, punased ja orantšikad lehed. Lehed lõhnavad sügise järgi. Lauale on lehtedelt pudenenud kuivanud okkaid ja mulda. 4. Laua sahtilst paistab vanaema päevik Laua sahtel on katki. Sahtel ei püsi kinni. Sahtli nupp on kadunud. Vanaema päevik on punaste kaantega. Päeviku kaantel on veini plekid. 5. Laual on vaas, vaasi kõrval on seisma jäänud äratuskell Laud on metallist. Teravate nurkadega. Laud on tumehalli värvi. Laual on katkine vaas. Vaasi kõrval on seisma jäänud äratuskell. Äratuskell on kulunud ja päikese käes pleekinud. 6. Laua kohal on peegel.
Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides
Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. FAKT: Happesademed mis sajavad osades kohtades Rootsis ja sotimaal on piisavalt tugevad et tappa kalu ja terveid metsi. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga. Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud haavatavaks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt.
kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem. Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline, okkad on lapikud, okkad keerdunud, punga värvus on oranzikapruun ja valge vaiguga kaetud). Käbid (suured soomused, värvus on kollakaspruun, tipust vaadates tumepruun , 4-5 cm) Pinus contorta keerdmänd ( okkaid kimbus 2, okas on keerdunud, värvuselt roheline väikeste kollaste plekikestega, punga värvus on oranzikaspruun ja pung on hästi suur ja kaetud valge vaiguga). Käbid (kui käbi on varisenud siis on tumepruun ja avanenud, kui
Sugukond: Okassigalased (Hystricidae) Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond:Hiirlased (Muridae)
Happevihmad Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste, puidu põletamisega paiskub atmosfääri palju erinevaid kahjulikke süsihappegaase. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapeale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi)
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana.
poolsaarel. Third level Fourth level Kõrgus 12 meetrit Fifth level Ümbermõõt rinnakõrguselt- 104 sentimeetrit Vanus 250 aastat Vanim jugapuu on ~ 4000 aastat vana. Nii vanaks ei ela ükski Euroopa okaspuu MÜRGISED SEEMNED Mürgised ei ole ainult viljad, vaid ka okkad ja puit. Hobuse surmav annus oleks 500 grammi okkaid. Kahjulikud ainult seemned, viljaliha kahjutu. Süües marja tervikuna on tagajärjeks eluohtlik mürgistus. JUGAPUU MARJAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄRIMUS Vana saksa pärimuse järgi on jugapuul deemonitevastane jõud. Teadlane on maininud, et Rootsis Smålandi maakonnas on jugapuud keedetud vees ja saadud tõmmisega on ravitud sügelisi
Meritäht · Keha on õhuke, väikse kehaosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega · Meritähe keha muudavad karedaks lühikesed lubiogad · Kiirte tippudes on neil silmad, silmi on neil sama palju kui on kiiri · Liikumiseks on jalad · Meritäht on röövloom Merisiilik · Merisiilikud on poolkerakujulised · Karbitaolisele toesele kinnituvad lubiogad · Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka okkaid · Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja Meripura · Meripurad on kotikujulised, arvukate nahanäsadega, merepõhjal külili asetsevad okasnahksed · Jalad on nõrgad, liikumiseks kasutavad nad lihaseid ja nahanäsasid · Meripurad toituvad põhjasetetest Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad http://et.wikipedia.org/wiki/Okasnahksed http://et.wikipedia.org/wiki/Merit%C3%A4hed http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiilikud http://jg.tln.edu
Nimeta peamised keskkonnaprobleemid okasmetsade piirkonnast. a) happevihmad b) Tehased ja vabrikud c) autod paiskavad õhku mürgiseid aineid . Pilvi Tauer TTG 12. Miks on okaspuud happevihmade suhtes tundlikumad kui lehtpuud? sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. LINGID MAAILMA (vali loodusvööndite esileheküljelt LINGID MAAILMA ja sealt OKASMETSAD ehk aadress on http://mbgnet.mobot.org/sets/taiga/). Tegemist on ingliskeelse lehega ( "plants" = taimed, "animals" = loomad, birds = linnud, mammals = imetajad). Eriti huvitav on see, et loomade-
okas- ja segametsades. Eestis elutseb peamiselt Alutaguse metsades ja on kantud punasesse raamatusse. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha, kuid asub elama ka tema jaoks pandud pesa- kastidesse. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid, urbasid, noori võrseid, puukoort, okkaid ja käbisoomust. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane?
2. Ole praeguses hetkes kohal. Kui Su mõtted tegelevad pidevalt tulevaga või möödunuga, jääb praegune hetk Su tähelepanust ilma, ja libiseb mööda ilma, et Sa seda tõeliselt kogeksid. Elu toimub praegu. 3. Ole teadlikult tähelepanelik. Keskendu sellele, mida, miks ja kuidas Sa parajasti teed. 4. Märka, mida Sa tunned. Tunded mõjutavad fookust ja Sa saad valida kuhu Sa fookuse suunad. 5. Märka pisisasju. Harjuta detailiteadlikkust. Näe metsa, aga ka puid, lehti, okkaid, linde, putukatiibu ja muud. Märka elu ilu ja väikseid rõõme. 6. Sea eesmärgid ja jälgi protsessi. Märka, kuidas Sa oma eesmärgi saavutamise suunas liigud ja tee teel vajalikud muudatused. 7. Mõtle oma tähelepanu objektidest kui sihtmärkidest ja vali neid teadlikult. Sihtmärgil peab olema Su jaoks väärtus. Tee karme valikuid, millele Sa oma tähelepanu annad. 8. Eemalda segajad. Ära lase oma tähelepanusse sissesõita ega ära lase oma tähelepanu sihitult uitama
LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ? НАЙДИ И СОЕДИНИ ПАРЫ KES MIDA SÖÖB? LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ? НАЙДИ И СОЕДИНИ ПАРЫ JOONISTA LÕPPUNI JA KIRJELDA ДОРИСУЙ ДО КОНЦА И ОПИШИ JOONISTA LÕPPUNI JA KIRJELDA ДОРИСУЙ ДО КОНЦА И ОПИШИ Põder on suurim metsloom, tema karv on pruun ja tugev keha. Põdral on lühike saba ja haralised sarved. Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Öökull on metsalind. Temal on suured tiivad ja tugevad jalad. Öökull on paigalind. LEIA PAIGALINNUD JA RÄNDLINNUD. KRIIPSUTA PIIRJOONEGA NIMETA LEIA PAIGALINNUD JA RÄNDLINNUD. KRIIPSUTA PIIRJOONEGA NIMETA VARBLANE KAJAKAS KULDNOKK ÖÖBIK VARES SUITSUPÄÄSUKE LUIK ÖÖKULL
Võrse ; 4.Kahevärviline pung Urson Urson on okaslaste sugukonda kuuluv näriline ning ühtlasi ka oma perekonna ainus liik. Ta asustab USA põhja- ja lääneosa okas- ja segametsi. Urson on ainus USA-s elav okaslane. Ta on suhteliselt suur, ta pikkus on 64-86 cm ja tüse saba ulatub kuni 30cm-ni. Pea on väike ning jalad on lühikesed. Hambaid on 20 ja keha katavad kollakasvalged musta või pruuni tipuga okkad. Neid võib igal loomal olla kuni 30 tuhat. Kõhupoolel ning peas on okkaid üldiselt vähe, peamiselt kasvavad nad seljas. Urson tegutseb ringi peamiselt öösiti ning on aktiivne aasta ringi. Tema tegutsemispaiku on lihtne leida oakujuliste väljaheidete, näritud puukoore ning jälgede järgi niiskel pinnal. Karvavahetuse ajal kukuvad okkad ise kergelt välja. Turvalisuse tagab ta oma okastega, ähvardades nendega vaenlast, ise nad vaenlast ei ründa. Mõned vaenlased on tal näiteks ilves ja puuma.
Eesti pisiimetajad Autor: Harilik siil *okkaid keskmiselt 16 000 Click to edit Master text styles *armastab vaheldusrikkaid elupaiku - Second level metsaservi, leht- ja segametsi, Third level Fourth level puisniite, parke, aedu, kalmistuid Fifth level *meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende
Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta igal aastal okkaid ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. Parasvöötme Levib peamiselt Kaks kliimatüüpi: Sademete hulk ületab Taimestik: Inimtegevus:
Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub,Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama.Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga. Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud haavatavaks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt.
Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse.
Termin ei oma praegu enam süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel pigem mugavuse mõttes, kokkuvõtliku mõistena. Samuti kasutatakse vastavate zooloogia harude kokkuvõtlikku nimetust "selgrootute zooloogia", näiteks kursuse nimetusena ülikoolides. Mõiste 'selgrootud' võttis aastal 1801 esimest korda kasutusele Jean Bapdiste de Lamarck. Meririst on selgrootu loom. Siil Selgroogne loom Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides
Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kevadisel lillepeenral võib imetleda nii mulda, tõukusid, kui idusid, nii okkaid kui varsi. Võib öelda lihtsalt roheline või lill. Niiviisi toimub bioloogia alaste teadmiste kogumisele lisaks nii looduse visuaalse poole nägemise ja selle piltliku väljenduse, kui emakeele areng. Kasvatusmeetodina osutuvad matkad loodusesse loodusliku keskkonnaga tutvumisel peaaegu kõige olulisemateks. Üldiselt soovitavad loodusõpetajad, et lastele tuleks lähilooduses välja valida n-ö kodukoht, millega lapsed harjuvad, leiavad sealt tuttava ja turvalise loodusliku
heita välja liivateri igaühe kohta sadu kordi rohkem. Teedel pesade juurde esineb üsna palju "riksa sipelgaid," kes kannavad teisi sipelgaid. Mitmesuguste materjalidega pesa poole koonduvate kandjate ahelikus esineb küllaltki palju tühjade lõugadega sipelgaid. Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi.
Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,53 cm. Toitumine
sadu kordi rohkem. Teedel pesade juurde esineb üsna palju "riksa sipelgaid," kes kannavad teisi sipelgaid. Mitmesuguste materjalidega pesa poole koonduvate kandjate ahelikus esineb küllaltki palju tühjade lõugadega sipelgaid. Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi. Huvitavat · Emassipelgas võib muneda kuni 3000 muna päevas. · Pesas elab kuklasi üle miljoni. · Sipelga liikumise kiirus oleneb õhutemperatuurist. Mida soojem on ilm, seda kiiremini nad jooksevad · Vaenlast rünnatakse tugevate lõugade või sipelga mürgiga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelgas
autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanide tegevus, äike, tugev tuul, pinnase erosioon, metsatulekahjud põuaajal Tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, kasvuhooneefekt, happevihmad, kiireneb keemiline murenemine, sagenevad hingamisteede haigused Happesademete teke ja mõju Fossiilsete kütuste põlemine, metalli sulatamine, metsatulekahjud. Hävitab okaspuude okkaid katvad vahakihi, samblikuliigid vähenevad, veekogudes kalad hukuvad, vaesub liigiline koosseis.
Samuti noorendikud ja võsastikud. Põder vahetab sessoonselt elupaika. Suvel võib kohata teda peaaegu kõikides metsatüüpides. Näiteks raiesmikel, veekogude ääres, sooveerel ja mujal. Talvel koonduvad põdrad paikadesse, kus leidub kergesti kättesaadavat toitu: männinoorendikesse, pajustikesse. Enamasti elavad põdrad üksikuna või väikestes rühmades. Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. Toitumine Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Leningradi oblastis läbi viidud uurimus näitas, et põder tarbib toiduks 30 puu- ja põõsaliiki ning 60–70 rohttaimeliiki. Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, haab, pihlakas, kadakas, saar, mänd, kuusk ja kask. Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja paakspuud. Suvel sööb
· Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase( sealhulgas ka vääveloksiide ja lämmastikoksiide ) · Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. · Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke. Happesademed ( vihm ja lumi) kahjustavad puude lehti ja okkaid. Kõige tundlikumad puud on happevihmadele okaspuud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on aga mitu aastat. Seestõttu on okkad kauem happerünnaku mõju all. Happesademed pesevad okastelt maha aurumist ja takistavad vahakihi, millepärast suureneb suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele rohkem vastuvõtlikumaks. Happesademed muudavad elutingimusi mullas Happesademete mõju mullas on kõige suurem taimedel
• Õhukoguja leht • Püünislehed Alaleht - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). Kõrglehed - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. 22) Lehe anatoomiline ehitus kahe- ja üheidulehelistel taimedel 23) Paljassemnetaimede leht Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, mille lehtedeks on okkad. Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad
okkad seljas. Kuid jõmpsika ilmaletuleku ajal on okkad hästi pehmed, et ema haavata ei saaks. Kui pojad on veel väetid ja rumalad, hoolitseb nende eest ema nii hellalt, kui oskab. Kui tema pesa on avastatud, kannab siiliema oma võsud teise kohta. Siili okkad on meie juuste sugulased vanad langevad välja (mitu tükki päevas), nende asemele kasvavad uued. Siili okkad on muudunud karvad. Okkad kaitsevad siili ka kukkumise eest. Okkaid 6000, vanal isasel 8000, mitte 16000 nagu varem väideti. Vastsündinul ainult sadakond. Okkas vahetuvad järk-järgult, täielik vahetus umbes aasta jooksul. Siilidele ei mõju mesilaste nõelamine. 10 Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse
piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Keskkonnaprobleemid Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse.
hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3 10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel asuvaid okkaid.Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisiiliku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1- aastaselt. Meduus Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95% vett. Kummiku(keha) alumises otsas asub meduusil suu,
LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened Metskitsed söövad suvel rohttaimi, talvel puhmaid, võrseid ja koort, vahel kuuse ja männi okkaid. Kitsed on toiduks ilvestele ja huntidele, kuid osa kitsi langeb ka hulkuvatele koertele ohvriks b) Toiduahelate võrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKATK HUNT MÄND PÕDER c) Toiduahelate katkemine Kui näiteks poleks kaske, ei saaks lehetäid kuskil süüa, kui pole lehetäisid siis ei saa
lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrsed on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele, nad on lühikesed ja piiratud kasvuga. Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult lühivõrsete tippu. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine
Aegade jooksul on okasmetsade pindala inimtegevuse tulemusena vähenenud metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Euroopa ja PõhjaAmeerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased, vabrikud ja autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. INIMTEGEVUS Torujuhtmete ja veehoidlate rajamine hävitab palju metsa. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus, seda eriti õhusaaste tagajärjel.
männivõrsete kuivamist. • Erinevalt pudetõvest, kus kuivavad vaid okkad ja võrsed ning pungad jäävad terveks, siis võrsevähi korral kuivab võrse koos pungadega. • Levib nii vanematel mändidel kui ka noortel taimedel. • Hukkunud männid tunneb ära okaste alaspidise asetuse järgi. • Tõrjeks kasutatakse fungitsiide (Daconil, Tilt) • Haiged taimed tuleks välja korjata ja põletada. Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul ebatsuugal Pseudotsuga menziesii, euroopa lehisel Larix decidua ja harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. • Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks.
annaabi.ee 
