Muinasjutt Karu Maja (2)

KARU MAJA
Elas kord üks vana karu , kes oli tüdinenud aastast aastasse talve veetmisest koopas . Tema arvates oli koopas pime ja kõle. Karu tahtis vaheldust ning otsustas, et ehitab endale suure ja sooja maja, kus oleks mõnusam talvel magada. Ta mõtiskles pikalt, millist maja teha. Samal ajal nägi ta sipelgapesa. Karu arvas, et selline peabki üks maja olema ja hakkas usinasti puude alt okkaid korjama.
Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt:
„Mis sind vaevab ,vana karu?“
Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele , et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares :
„Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!“
Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama. Ta korjas endale suure kuhja oksi ja ehitas varese õpetuste kohaselt ümmarguse okstest pesa. Karu oli oma tööga väga rahul ja läks uude majja pikutama.
Kui karu peale paaritunnist pikutamist oma silmad jälle lahti tegi, nägi ta rebast tema poole jalutamas. Ta tervitas rebast rõõmsalt ja uhkustas oma majaga . Rebane tervitas karu vastu, jäi tema maja vaatama ja hakkas naerma. Ta ütles karule:
„See pole ju mingi maja, see on hoopis linnupesa! Siin hakkab talvel külm, sul pole ju isegi katust pea kohal!“
Karu nägu venis pikaks ja ta uuris rebaselt, milline üks korralik maja peaks olema. Rebane seletas karule, et ühel õigel majal peaks olema uks ja katus ning see peaks olema tehtud palkidest. Karu pidas rebase nõuannet heaks ja ta päris rebaselt , kust ta endale palke võiks saada. Rebane mõtiskles seepeale natuke ja vastas:
„ Kobras on puutöös väga osav, tema aitab sul kindlasti maja jaoks õiget materjali hankida.“
Karu läks koos rebasega kopraonu otsima . Nad otsisid kobrast tükk aega enne, kui nad leidsid ta oja ääres askeldamas. Nad küsisid, kas kobras oleks nõus karu maja ehitamisel aitama. Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale. Kobras hankis palgid ja karu pani need rebase õpetuste järgi paika. Pärast pikka tööd sai suure ukse ja uhke katusega maja valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja vähemalt kolmandal korral hea ja korralik välja kukkus.
Pika ehitustöö ajal oli ilm külmemaks läinud ja karu otsustaski talveunne jääda. Ta läks majja ja viskas pikali. Karu lamas tükk aega, kuid und ei tulnud. Ta sai aru, et und ei tule, kuna majas oli külm. Karu mõistis, et maja võib olla küll suure ukse ja uhke katusega, aga koopas on ikka soojem magada.
Karu läks koopasse tagasi ja veetis kogu ülejäänud talve seal. Sellest päevast peale veedab ta kõik oma talved soojas koopas.