Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasjutt Karu Maja (2)

3 KEHV
Punktid
KARU MAJA
Elas kord üks vana karu , kes oli tüdinenud aastast aastasse talve veetmisest koopas . Tema arvates oli koopas pime ja kõle. Karu tahtis vaheldust ning otsustas, et ehitab endale suure ja sooja maja, kus oleks mõnusam talvel magada. Ta mõtiskles pikalt, millist maja teha. Samal ajal nägi ta sipelgapesa. Karu arvas, et selline peabki üks maja olema ja hakkas usinasti puude alt okkaid korjama.
Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt:
„Mis sind vaevab ,vana karu?“
Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele , et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares :
„Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!“
Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama. Ta korjas endale suure kuhja oksi ja ehitas varese õpetuste kohaselt ümmarguse okstest pesa. Karu oli oma tööga väga rahul ja läks uude majja pikutama.
Kui karu peale paaritunnist pikutamist oma silmad jälle lahti tegi, nägi ta rebast tema poole jalutamas. Ta tervitas rebast rõõmsalt ja uhkustas oma majaga . Rebane tervitas karu vastu, jäi tema maja vaatama ja hakkas naerma. Ta ütles karule:
„See pole ju mingi maja, see on hoopis linnupesa! Siin hakkab talvel külm, sul pole ju isegi katust pea kohal!“
Karu nägu venis pikaks ja ta uuris rebaselt, milline üks korralik maja peaks olema. Rebane seletas karule, et ühel õigel majal peaks olema uks ja katus ning see peaks olema tehtud palkidest. Karu pidas rebase nõuannet heaks ja ta päris rebaselt , kust ta endale palke võiks saada. Rebane mõtiskles seepeale natuke ja vastas:
Kobras on puutöös väga osav, tema aitab sul kindlasti maja jaoks õiget materjali hankida.“
Karu läks koos rebasega kopraonu otsima . Nad otsisid kobrast tükk aega enne, kui nad leidsid ta oja ääres askeldamas. Nad küsisid, kas kobras oleks nõus karu maja ehitamisel aitama. Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale. Kobras hankis palgid ja karu pani need rebase õpetuste järgi paika. Pärast pikka tööd sai suure ukse ja uhke katusega maja valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja vähemalt kolmandal korral hea ja korralik välja kukkus.
Pika ehitustöö ajal oli ilm külmemaks läinud ja karu otsustaski talveunne jääda. Ta läks majja ja viskas pikali. Karu lamas tükk aega, kuid und ei tulnud. Ta sai aru, et und ei tule, kuna majas oli külm. Karu mõistis, et maja võib olla küll suure ukse ja uhke katusega, aga koopas on ikka soojem magada.
Karu läks koopasse tagasi ja veetis kogu ülejäänud talve seal. Sellest päevast peale veedab ta kõik oma talved soojas koopas.
Muinasjutt Karu Maja #1 Muinasjutt Karu Maja #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor puhmuh Õppematerjali autor
Muinasjutt karust kes tahtis endale maja ehitada

Sarnased õppematerjalid

Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga, tema luurab kapi taga. Kiisu-Ants on virk ja kiire, krapsas kinni väikse hiire. Hällilaul Õues õie-õilmeid sajab, õilmeid sajab sahinal. Peedukene pilli ajab, pilli ajab pahinal. Järve kaldal jänes mängis, jänes mängis heki all. Peedukene pehmes sängis, pehmes sängis teki all. Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma --

Kirjandus
Põrgupõhja uus vanapagan analüüs
21
docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

Kass peaaegu põgenes kui ei oleks eit kätt ette sanud. Kaval Ants tuleb külla ja on imestunud sellest koormast mida Jürka suutis kanda, leiab, et need on kohusetundlikud ning võib äri teha. Kutsub enda poole järgmisel päeval ja paljastab, et ongi tegelt Ants, Jürka tahtis lahkuma hakkata aga tanpeatatakse. Koju lähevad koos toidupoolisega, vankri, saha, kõhna lehma ja hobusega, naine mainib, et oli kassipojast rohkem rõõmu. Järgmisel hommikul murrab karu leham kui Lisete tolle ja lamba ning tallega karjas on. kitub Jürkale, Jürka läheb tapab metsas karu ühe hoobiga pähe, Lisete sanob kassipojale kellel luba antud laiba peal ringi kõndita, et meie kolmekesi võitsime karu ja surnud lehma. Küla ja Ants tutvusid juhtunuga ning otsustasid osta karunaha millega maksis kinni lehma, jäädes siis vaid karu lihaga. Siiski saavad nad igastahes uue lehma , sama kõhna, seal

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja

Alusharidus
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

teema, vaid kõigi eelnevate teemade sõnavara, seob selle iga uue teemaga. 13 Õpetajaraamat 4. SOOVITUSLIKUD KÕNEARENDUSTEEMAD MINA: minu nimi, minu keha, tutvustamine, tervitamine, tänamine-palumine, küsi- mine, minu tegevused, minu oskused, minu soovid. MINU PERE JA KODU: pereliikmed, minu sõbrad, minu lemmikloom, kodu ja tege- vused kodus jne. KODU: maja, tuba, kodused asjad. MINU PÄEV: ärkamine, pesemine, söömine jt tegevused. PÜHAD, SÜNNIPÄEV: rahvakalendri tähtpäevad, riiklikud pühad, tähtpäevad. RIIDED, JALATSID. MÄNGUASJAD, SPORDIVAHENDID. LOOMAD, LINNUD, PUTUKAD. TAIMED: puu- ja juurviljad, marjad, puud. AEG: hommik, päev, õhtu, öö. AASTAAJAD: ilm. LIIKLUS: transpordivahendid, ohutu liiklemine. ELUKUTSED. TERVIS: enesetunne, tervislikud eluviisid. HÄÄLIKUD JA TÄHED. ARVUD JA NUMBRID. GEOMEETRILISED KUJUNDID

Eesti keel
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

kottikese sõrmuse mis tuleb hiljem tähtsaks. Tutvustatakse meile ka valitsevat olukorda ehk küla ja metsa vahelist vastasseisu ja külade domineerivat positsiooni mille too omanadas tänu oma ’mugavustele’ Külaga on ka Leemeti perekonnal selline sünge/naljakas lugu, et kunagi kui Leemeti pere oli külas elanud olid tuntud meelitajad karud lingi luusind ja üks lausa Leemeti ema näppand ta isalt ning tooga voodisse saanud, kuid karu tabati teolt isa poolt ja kui too saksa keelt kirus talle siis karu lõi kartma ja hammustas talt pea ning hiljem ise süüst enda riista. Peale seda liikusid Leemeti perekond tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust

Kirjandus
Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

Toidu otsimise ja söömise peale kulub neil kogu lühike talvepäev. Iga laps saab neid aidata, sest tihased käivad julgelt söögilaudadel. Neid söögilaudu või söögimaju võib igaüks aianurka või rõdule üles panna. Riputa kas või pekitükk niidi otsas õhuaknast välja. Küll näed, et varsti on rasvatihane jaol. Kõik tihased peale sabatihase tee- vad pesa puuõõnsustesse, nii et neile võib pesakaste ka teha. See kast võib olla väiksem kui kuldnokale ehitatud maja. Mõistatusi tihasest: Väike sõbrake, kollane kõhuke. q Tii ­ tii Juta Kaidla Tii-u-tii, ma tihane, pisikene talvelind, tulen tervitama sind. Tii-u-tii, ma tihane, koputan su aknale: varsti tuleb pakane! Tii-u-tii, sul toas on soe: ära kauaks mine õue, muidu külm lööb küüned põue, kuri köha kurku poeb. Tii-u-tii, ma tihane, selle tähtsa teate eest palun rasvaraasukest. Tii-u-tii, sa ole hea, pekitükk seo nööri otsa, pane aeda uibu oksa!

Bioloogia
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

juhtudel, kus jutust pudeneb välja mõni meeldejääv repliik ja jätkab oma folkloorset elu omaette ütlusena. Nt. Aisopose valmidest pärinevad tuntud ütlused Viinamarja on hapud (rebase ütlus, kui ei küündinud viinamarju haarama); (Nagu) koer sõimes ~ heintel (ei söö ise ega anna teisele); Ära tapa hane, kes muneb kuldmune; Ära loe tibusid enne, kui nad on välja hautud. Väljend karuteene ~ osutas karuteene tuleb loomamuinasjutust, kus teenriks palgatud karu tapab suure kiviga magava peremehe laubale lennanud kärbse ja ühtlasi peremehe enda. Pisut panin, palju sain! oli tarvitusel humoristliku kommentaarina, kui piim või supp üle kees, ja on algselt rumala tüdruku repliik samasisulisest naljandist. Nii nagu repliike juttudest, on irdunud ja iseseisvateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahvalauludest. Vanasõnu on eriti rohkesti tekkinud just mõrsjaõpetuslauludest, millel oli nendega ühine didaktiline funktsioon

Kultuur




Kommentaarid (2)

Immario profiilipilt
Immario: sitta ta aitas isegi alla laadida ei saanud :@ :@
15:29 05-05-2011
argoman profiilipilt
Argo Duberg: Väga hea muinasjutt,sain 5e selle eest :)
14:44 24-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun