Õhu saastumise konspekt (0)

Pelgulinna Gümnaasium
Õhu saastumine
Anna Savalainen
9A
Tallinn 2011
Sisukord
Õhu saastumine( üldiselt, happesademed )...............................................................................lk3-4
Süsihappegaas, osoon ,müra......................................................................................................lk 4
Õhu saastumine Eestis.............................................................................................................lk 5
Pildid........................................................................................................................................lk 6
Kasutatud kirjandus.................................................................................................................lk 7
Õhu saastumine
Õhu saastumine on inimstele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Omal tahtel õhku lastud kahjulike ainete puhul on tegemist õhu saastamisega.
Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks:

• looduslikud ( näiteks vulkaanid ja metsapõlgendud )
  
• inimtekkelised ( näiteks soojuselektrijaamades tekib see saaste ja keemiatööstuses )
  

Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib väga halvasti mõjuda inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule.
Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele just kõige ohtlikumad .
Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhu saastumine on ka tänapäeval väga suur globaalprobleem.
Happesademed
Happesademed on ka üks osa õhu saastumisest ehk nad saastavad ka õhku. Happesademeid põhjustab inimene oma tegevusega . Allpool on seletatud kuidas inimene põhjustab happesademeid:

• Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega
  
• Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase ( sealhulgas ka vääveloksiide ja lämmastikoksiide )
  
• Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid .
  
• Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke.
  

Happesademed ( vihm ja lumi) kahjustavad puude lehti ja okkaid. Kõige tundlikumad puud on happevihmadele okaspuud . Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on aga mitu aastat. Seestõttu on okkad kauem happerünnaku mõju all. Happesademed pesevad okastelt maha aurumist ja takistavad vahakihi, millepärast suureneb suureneb taimedest vee aurumine . Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele rohkem vastuvõtlikumaks.
Happesademed muudavad elutingimusi mullas
Happesademete mõju mullas on kõige suurem taimedel. Mula hapestumise tagajärel hakkavad taimekudedesse liikuma mürgised ühendid ja väheneb ka taime liikuva vee hulk. Kui taimel on väike veevarustus ja lehtedes on suurenenud aurumine, siis tekib taimes veepuudus. Väga tugevate happesademete tagajärel võivad kahjustused olla nii suured, et okkad kuivavad ja langevad maha. Happekahjustuse tõttu võivad taimed ka hukkuda.
3
Happesademed muudavad elutingimusi vees
Veekogudesse sattunud happesademed muudavad vee happelisemaks, mõnede liikide( loomade,taimede ) eluks sobimatuks. Selletõttu võib elustik veekogus muutuda või isegi kaduda. Mitmetes Euroopa maades on tekkinud surnud järved selletõttu, seal on vesi nii happeline, et ei sobi elupaigaks ühelegi organismile.
Happevihmade mõju keskkonnale Eestis ei ole igal pool ühesugune. Kesk-ja Lõunda-Eestis võib happesademete mõju olla suurem kui Põhja-ja Lääne-Eesti paealadel, sest seal muudab lubjakivi happed kahjututeks ühenditeks.
Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist
Inimene põhjustab oma tegevusega Maa kliima soojenemist. Hoonete kütmiseks, tööstuses, autodes ja teistes kohtades kasutatakse peamiselt fossiilseid kütuseid, mis sisaldavad palju süsinikku. Nende põlemisel eraldub keskkonda palju süsihappegaasi. Lisaks sellele satub atmosfääri veel loomakasvatuses ja prügimägedel tekkivat metaani, külmutusseadmete kasutatavaid freoone ning põllumajanduses väetistega liialdamise tõttu lämmastikoksiide. Need gaasid, veeaur ja tolm takistavad soojuse hajumist atmosfäärist välja. Kui neid gaase on atmosfääris liiga palju tekivad keskkonnaprobleemid:

• Suureneb kasvuhooneefekt ( maapinnalähedase õhukihi temperatuur tõuseb ja seoses sellega kiireneb vee aurumine veekogudest )
  Ka veeaur takistab soojuse atmosfäärist välja kiirgumist.
  
• Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine ( elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda, muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ja osa võib välja surra )
  

Osoonikiht kaitseb elusorganisme
Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates Päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks pooled organismid. Viimasel ajal on maakera ümritsev osoonikiht mitmetes kohtades hakanud hõrenema, mis on väga halb. Seda põgjustavad mitmesugussed õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid , eeskätt freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolipakendites. Freoon paiskub nii atmosfääri, kui inimene kasutab aerosooldeodorante,-juukselakke ja -õhuvärskendajaid. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid . Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosoolpakendeid, milles on keskkonnasõbralikum( roheline ) gaas , mis osoonikihti ei hävita. Iga inimene saab kaasa aidata osoonikihi säilitamisele, ostes vaid neid tooteid, mis freoone ei sisalda.
Ka müra võib olla saastaja
Palju müra on tööstusettevõtetes. Müra püüakse igati vähendada. Kui see ei õnnestu, on inimestele kaitseks ette nähtud kõrvaklapid. Automootoris tekkivat müra vähendatakse summutitega. Et müra on tervisele kahjulik, on igal elualal kehtestatud kindlad müra piirnormid . Et vähendada autode müra levimist kiirteedelt elumajadeni, on mitmel pool teede äärde pandud müratõkked. Müra suhtes on vastuvõtlikumad vanad inimesed. Kuid aga noored inimesed taluvad esialgu müra paremini ja sageli tekitavad seda ka ise ning viibivad müra keskkonnas teadlikult( klubiüritused,kontserdid jne). Liiga valju muusika kuulamine mõjub aga kuulmiselundeile ja võib neid vigastada. Pika aja jooksul liiga tugeva müra keskkonnas viibinud inimene võib isegi kurdistuda.
4
Õhu saastumine Eestis ja mujal maailmas
Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteaineid suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Tööstusettevõtete korstnast satub keskkonda erinevaid kahjulikke ühendeid. Õhu saastamise vähenemiseks nõutakse korstnale filtrite paigalamise. Mida rohkem on autosi, seda rohkem õhk saastub. Sageli tekib autode heitegaaside ja veeauru segunemisel ning muundimisel suitsune ja mürgine udu ehk sudu , mis ärritab hingamisteid. Eestis see probleem veel suur eriti ei ole. Autode heitegaasides leidub 3000-4000 ainet, seetõttu nõuakse nüüd uute autode tootmisel heitgaaside puhastajate paigalamist. Silmi ja hingamisteid ärritab ka tolm mis tekib autokummide kulumisest, teede kattematerjalist. Seega tuleks linnatänavaid tihedamini puhastada . Viimaste aastatega on Eestis õhu puhtus paranenud.
5
Pildid
Vingugaasi teke kütmisel
Sudu pekingis
Autode heitegaasid:
6
Kasutatud kirjandus
Internet :
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hu_saastumine
Raamatud:
Bioloogia põhikoolile 3 osa, autor: Mati Matin
Kaheksanda klassi minu enda bioloogia vihik
Pildid:
http://2.bp.blogspot.com/_3NO4SZFkMas/TPttt-k5rnI/AAAAAAAAHGA/_pfmiiGSY70/s1600/ahi%2Bok.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Beijing_pollution_.jpg
http://www.neljas.ee/est/?news=996312
7