Majandus ringlus Majandus subjektid -majapidamine (pere, leibkond) -ettevõttõtted -valitsus Majandus subjektid Majandus rollid MAJAPIDAMISED 1. Ressursside omanikud (töö, maa, kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi hüviste ekvivalendina. 1. vahetusvahend 2. kogumise e akumulatsioonivahend 3. väärtuse mõõt -Bartertehing on toote või teenuse vahetamine rahata, kaup kauba, teenus teenuse või kaup teenuse ja teenus kauba vastu.
· Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Maksevahendid Sularaha - pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid -Maksekorraldused -Tsekid -Kaardimaksed -Otsekorraldused
ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Defitsiidiga investeerimine, erasektori maksustamine. 26. Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 27. Mis on bartertehing? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid? Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29
docstxt/127487812675360.txt
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992
Majanduse kontrolltöö 1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus. Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse: õiguslik dokument koostatud seaduslikus vormis kaks või enam poolt suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele koostatud seaduslikus vormis õigused ja kohustused on varalised tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi reguleerib eraõiguslike suhteid 3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)? Võlaõigusseadus...
23) Mis on kulupõhine hinnastrateegia? Kulukeskne meetod lähtub kuludest. - Juurdehindluse meetod. Teatud arvestusliku juurdehindluse lisamine omahinnale arvestatakse ka tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga - Kasumiläve hinnameetod. Taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist. Eesmärk on hind, mis viib üle kasumiläve või tagab soovitava kasumi 24) Mis on väärtuspõhine hinnastrateegia? 25) Mis on bartertehing? Kirjelda millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes. Bartertehingud olid levinud Suure depressiooni ajal. Ka Nõukogude Liit kasutas bartertehinguid oma kaubavahetuses lääneriikidega (eriti Soomega). 26) Loetele hinna tõstmise reegleid.
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
missugune väärtus, mida antakse millegi vastu. 23. Mis on kulupõhine hinnastrateegia? Kulupõhise hinnastrateegia puhul lisatakse valmistamiseks läinud kuludele juurde juurdehindlus kasumi teenimiseks. 24. Mis on väärtuspõhine hinnastrateegia? Väärtuspõhise hinnastrateegia meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. 25. Mis on bartertehing? Kirjelda – millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupu. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes. Samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 26. Loetele hinna tõstmise reegleid. 1. Informeeerige eelnevalt tarbijaid hinnatõusu põhjusest ja selle suurusest
25. Rahandussuhted jaotavad ettevõtte sissetulekuid riigifondide, ettevõtte enese vajaduste, töötajate ja aktsionäride vahel. Ümberjaotusprotsessis jaotatakse tulud veelkord ümber, näiteks tarbimismaksude kaudu. Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26. Raha on valuuta, mida kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel. 27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijate...
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on lo...
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus ...
ee) (automatic stabilizers) - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. · Avaal (ESTERM) (bank guarantee) - pangatagatis, käendus. · Avanss (tugi.taavi.ee) (Advance payment) ettemakse, avansiline makse. Eestis väga populaarne ehitussektoris, kus töötajatele saavad välja võtta osa enda palgast mõned nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta. · Börsiarbitraaz (Tarkinvestor) börsikohus. Börsil osalejate vahel tekkinud vaildusi lahendav vahekohus. · Debentuur (Ettevõtte finantseerimine) (Debenture) on pikaajaline tagatiseta võlakiri (obligatsioon). · Devalveerimine (ap3.ee) - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. · Dividendimäär (Kuura 2008) (Dividend Yield) on suhtarv, mis leitakse dividendi summa
või tulude vaasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45
b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust. c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel. 2. Bartertehingu puudused Bartertehing (ingl k barter)- on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Ühe kauba vahetamine teiste vastu ilma rahaülekandeta. Raha kui maksevahendi alternatiiv on bartertehing, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Barterkaubandus on: · kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu · kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate · kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas · kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loozides või parterites. Juhul, kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (bartertehing) teel mingi teise
Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust. c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel. 2. Bartertehingu puudused Bartertehing (ingl k barter)- on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Ühe kauba vahetamine teiste vastu ilma rahaülekandeta. Raha kui maksevahendi alternatiiv on bartertehing, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Barterkaubandus on: · kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu · kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate · kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas
· Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele. · Bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha kasutamata. · Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. · Obligatsioon võlakiri, võlakohustus, pikaajalise võlakohustusega antud väärtpaber, mille järgi võlgnik kohustub võlga tagasi maksma määratud tähtajaks. · Emiteerima väärtpaberite esmamüük. Nt: eesti pangal on ainuõigus emiteerida eesti kroone, mis edaspidi lähevad kasutusse. Emiteerima esmakordselt midagi välja andma.
Samuti sobiv kaal, mõõtmed ning hõlbus äratuntavus. Kvaliteetne on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Tänapäeval on uueks kvaliteedinõudeks liikumiskiirus. 3 2. RAHA TEKKIMINE JA ARENG Raha on oma arengus läbi käinud pika tee. Raha tekkis ja arenes käsikäes kaubavahetusega, mille algelisim vorming oli bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine kaupade ja teenuste vastu ilma raha kasutamiseta. Kaubavahetuse arenedes kujunesid välja teatud kaubad, mida eelistati bartertehingutes teistele kaupadele. Neid kaupu hakati nimetama kauprahadeks ehk rahadeks, mis omasid kaubana väärtust ka siis, kui neid rahana ei kasutatud. Näiteks teokarbid ja valgete põhjapõtrade nahad. Järgmiseks tekkisid rahad, mida tehingupartnerid rahana aksepteerisid, kuid mis ei
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu. Raha areng 1. Bartermajandus Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu 2. Väärismetallid 3. Paberraha 4. Arveldusraha (SDR, ECU) 5. Elektrooniline raha Raha roll majanduses · vahetusvahend · vara kogumise vahend e akumulatsioonivahend · väärtuse mõõdupuu Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed ostjad ! (tarbijad, nõudjad) müüjad (tootjad, pakkujad)
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44
nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha? Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. 27. Mis on bartertehing? Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid? Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika
Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend · Väärtuse mõõdupuu Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. · Ostjad (tarbijad, nõudjad) · Müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate
maksekorraldused, tšekid, kaardimaksed ning otsekorraldused. Maksevahendi funktsioon on ta juhul, kui seda kasutatakse millegi eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust, üleüldiselt teeb see lihtsamaks ka majandustegevust. Sellel on ka alternatiivmeetod, milleks on bartertehing. See on moodus, mida kasutati ka vanal ajal ehk siis kaup vahetatakse kauba vastu. Praegusel ajal on see raske, sest raske on leida kedagi, kes vajab meie pakutud kaupa ning meie nende oma. Kuna meil on arenenud ühiskond, siis on see tänapäeval üsna raske. Raha funktsioonid on: - Väärtuse mõõt - Maksevahend - Kogumis- ehk akumulatsioonivahend
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
V.lepingu järgi toimub poolte vahel vara vahetamine teise vastu. V.lepingule kohaldatakse müügilepingu sätteid selliselt, et kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. V.lepingu esemeks võib olla igasugune vara (asi, õigus, kohustus). Rahvusvahelises kaubanduses kasutatakse terminit bartertehing. 16. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu ese: *eluruum *möbleeritud tuba *äriruum *kinnisasi (maatükk koos hoone, metsa, viljaga) *laevakinnisturaamatusse kantud laevad *õhusõiduk, registreeritud *parkimisplats *garaažikoht *vallasasi(auto) Vorm: kirjalik, ka suuline.
a) tavamajandusega riikides b) turumajandusega riikides c) käsumajandusega riikides d) üleminekul käsumajandusest turumajandusse 52. Firma kasumist aktsionäridele tehtavaid makseid nimetatakse a) palgaks b) rendiks c) intressiks d) dividendiks 53. Kohalik omavalitsus a) saab ülalpidamiskuludeks riigilt raha vastavalt vajadusele b) saab riigilt igal aastal kindla summa ülalpidamiskuludeks c) saab ülalpidamiskuludeks subsiidiume d) omab oma eelarvet 54. Bartertehing on a) tehing võrdväärsete partnerite vahel b) kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata c) tehing, mida kasutatakse ainult tavamajanduses d) kaupade ostmine interneti vahendusel 55. Milline väide on õige? a) käibemaks ja aktsiisimaks on kaudsed maksud b) käibemaks ja aktsiisimaks on otsesed maksud c) käibemaks on otsene maks ja aktsiisimaks kaudne maks d) käibemaks on kaudne maks ja aktsiisimaks on otsene maks 56. Monetaarpoliiitika otsene eesmärk väljendub
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR
kulutuste suurendamise või maksude vähendamise abil. Põhimõjurid: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksud muutmata; *Maksud vähendamine, jättes avaliku sektori kulutused muutmata; *Nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne suurendamine; *Kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. 40. Riigivõlg on aasta jooksul akumuleerunud defitsiitide summa. 41. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslasevara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide
laevade või kinnisasjade müügilepingud olla vägagi keerulised ning nende koostamine nõuab juristidelt palju tööd. Vahetusleping Vahetuslepingu puhul vahetatakse üks vara teise vastu. Jaan annab Jürile oma vana jalgratta, Jüri aga Jaanile rulluisud. Vahetuslepingut võib pidada müügilepingu alaliigiks. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Kaubanduses kasutatakse mõistet bartertehing, mis tähendab üldiselt samuti vahetuslepingut. Kinkeleping Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Rendileping Rendilepingu kohaselt annab üks isik teisele kasutada mingi vara või asja, teine kohustub talle aga selle eest maksma
tekkima eraldiseisvad kogukonnad (sugukond läheb tükkideks), siis tekivad teatud probleemid. Toimus esmane kogukondlik jaotus: korilus ja küttimine (looduslik jaotus). Kui tekib selline killustatus, siis tekib vajadus neid kaupu vahetada. Edasi tekib inimese enda poolt jaotus (mitte enam looduslik): karjakasvatus ja põllundus. Vahetuse küsimus süveneb. Kogukonnad hakkavad ka geograafiliselt eralduma. Vajadus vahetada süveneb. Vahetus toimub kaup kauba vastu, sest raha ju pole. Ehk siis bartertehing / barterkaubandus. Kauba näol on tegemist kauprahaga. Kaupraha iseloomustab see, et teda saab kasutada kaubana, aga ka „rahana“. Aja möödudes hakkavad ilmnema praktilised puudused. Bartertehingute puuduseks: ● üks kõige olulisemaid puuduseid oli huvide samaaegne kokkulangevus (tahtsin oma lehma ära anda, vastu tahtsin 4 lammast, aga ei leidnud kedagi, kellel oleks sama huvi); ● kaubad ei säilinud (probleemiks aeg); ● väärtuse määramine;
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed
puhkemisel. Siiani on õnnestunud analoogilist langust vältida (võib-olla tänu Keynes'i teooriale). 30 9. RAHA JA PANGANDUS 9.1 RAHA OLEMUS Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. Rahana on kasutatud aegade jooksul väga erinevaid esemeid kivitükke, loomi, karusnahku, metalli. Kaubavahetuse hoogustumisel tekkis vajadus ühesuguse ja väikesemõõtmelise raha järele, kuna bartertehing (kaup kauba vastu) oli kallis ja aeganõudev. Raha kohta öeldakse veel, et raha on justkui majanduse vereringe, mis teenindab majandussüsteemi erinevaid osi. RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: · kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; · sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
pikki vahemaid, et vahetada pealtnäha väärtusetuid kingitusi. Esemed pidid edasi liikuma. Kingituse üle andmisel loodeti kaitset kingituse vastuvõtjalt. Eesmärgiks oli usaldusväärsete kaubandussuhete kujundamine. Esimesena kirjeldas Bronislaw Malinokowski 20. sajandi alguses., Negatiivne retsiprooksus Eesmärk on mõlemal poolel maksimeerida oma hüve, mitte luua võrdsust. Suhet võib vahendada raha, aga see võib olla ka bartertehing (asjade- või teenuste vahetus). Raha ...on makse vahend ...on makse vahend või ja ...on vahetuse vahend ...on vahetuse vahend või ja ...on väärtuse mõõdupuu ...on väärtuse mõõdupuu = =
Mõisted Likviidsus – kui kiiresti on võimalik vara muuta rahaks ilma täiendavate kuludeta. Pangaraha – pankadevahelistes arveldustes kasutatav arveldusraha. Ei eksisteeri kunagi reaalse rahana. Raha funktsioonid 1. Raha kui maksevahend – raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu vastavalt raha väärtusele ning kaupade hindadele. Toimib normaalse inflatsiooni tingimustes. Kui inflatsiooni tase tõuseb, siis raha funktsioon muutub küsitavaks ja tekib uuesti bartertehing. 2. Raha kui väärtuse mõõt – raha on ühikumõõduks kaupade ja teenuste väärtuse mõõtmisel, mis annab võimaluse neid väärtuse alusel omavahel võrrelda. Kui teised väärtuste mõõdud on konstantsed, siis raha kui väärtuse mõõt on muutuv suurus. Inflatsiooni tõttu ei suudeta kaupa ja raha väärtusi kokku viia. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – kuna raha on suhteliset püsiva väärtusega, siis võib raha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
