kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi hüviste ekvivalendina. 1. vahetusvahend 2. kogumise e akumulatsioonivahend 3. väärtuse mõõt -Bartertehing on toote või teenuse vahetamine rahata, kaup kauba, teenus teenuse või kaup teenuse ja teenus kauba vastu.
· Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Maksevahendid Sularaha - pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid -Maksekorraldused -Tsekid -Kaardimaksed -Otsekorraldused
ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Defitsiidiga investeerimine, erasektori maksustamine. 26. Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 27. Mis on bartertehing? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid? Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29
docstxt/127487812675360.txt
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992
(nt:üürileping, rendileping)) (nt: kinkeleping, pärimisleping) On kohustus teha lihtsalt teatud töö Vahetuslpeing Vara tasuta ajutine kasutamine (nt: käsundusleping) (nt: bartertehing) (nt: raamatute laenutamine) 5) Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda? Pacta sunt servana tuleneb ladina keelest, mis tähendab, et lepingut tuleb austada. See kinnitab ühiselt, et leping kuulub täitmisele ning poolte kokkulepe on neile täitmiseks kohutuslik. Lepingute pooled on kohustatud jälgima hea usu põhimõtet. 6) Kes võivad lepinguid sõlmida? Lepingu võib sõlmida täisealine (18-aastane) füüsiline isik.
23) Mis on kulupõhine hinnastrateegia? Kulukeskne meetod lähtub kuludest. - Juurdehindluse meetod. Teatud arvestusliku juurdehindluse lisamine omahinnale arvestatakse ka tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga - Kasumiläve hinnameetod. Taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist. Eesmärk on hind, mis viib üle kasumiläve või tagab soovitava kasumi 24) Mis on väärtuspõhine hinnastrateegia? 25) Mis on bartertehing? Kirjelda millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes. Bartertehingud olid levinud Suure depressiooni ajal. Ka Nõukogude Liit kasutas bartertehinguid oma kaubavahetuses lääneriikidega (eriti Soomega). 26) Loetele hinna tõstmise reegleid.
Käsiraha on summa, mille üks pool maksab teisele poolele lepingu kinnituseks, kui ta hiljem loobub lepingust, jääb käsiraha müüjale. Kui aga müüja loobub, peab ta raha tagasi andma kahekordsena. Viivis on makse, mida lepingu sõlmimisel pool kohustub maksma juhuk, kui ta lepingu täitmisega hilineb. Tavaliselt väljendatakse protsendina lepingusummast päevas. Leppetrahv on ühekordne summa, mida lepingu rikkuja peab maksma, kui ta lepingut korralikult ei täida. Bartertehing üldiselt sama, mis vahetusleping. Kapitaliliising ehk kapitalirent peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale. Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut.
missugune väärtus, mida antakse millegi vastu. 23. Mis on kulupõhine hinnastrateegia? Kulupõhise hinnastrateegia puhul lisatakse valmistamiseks läinud kuludele juurde juurdehindlus kasumi teenimiseks. 24. Mis on väärtuspõhine hinnastrateegia? Väärtuspõhise hinnastrateegia meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. 25. Mis on bartertehing? Kirjelda – millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupu. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes. Samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 26. Loetele hinna tõstmise reegleid. 1. Informeeerige eelnevalt tarbijaid hinnatõusu põhjusest ja selle suurusest
25. Rahandussuhted jaotavad ettevõtte sissetulekuid riigifondide, ettevõtte enese vajaduste, töötajate ja aktsionäride vahel. Ümberjaotusprotsessis jaotatakse tulud veelkord ümber, näiteks tarbimismaksude kaudu. Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26. Raha on valuuta, mida kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel. 27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30
kapital, inimressursid) Tarbija samuti üks majapidamise rollidest, kuid nemad kasutavad ettevõtete tooteid ja teenuseid Toodete ja teenuste turud vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ehk siis tarbijad vahetavad oma raha toodete/ teenuste vastu mida ettevõtted toodavad. Ressursiturud vabatahtlik vahetus ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbijate ressursside vastu. Bartertehing Toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata. Selle tehingu juures on vaja, et iga inimene sooviks saada seda mida teisel pakkuda on. Asenduskaup kaup mida on võimalik asendada mõne odavama või tervislikuma tootega Ostujõud nõudlus mis on rahaga tagatud Hinnamõju inimesed ostavad odavama hinnaga teenuseid/tooteid rohkem kuid muud tingimused jäävad samaks. Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate
ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. Kaudne maks maksukoormuse kannab lõpptarbija Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kaupraha on kaubalises vormis esinenud raha, millel oli kaubana kasutamise väärtus Bartertehing on kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta (kaup kauba vastu) Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Pikemat hindade tõusu nimetatakse inflatsiooniks Kui hinnad langevad, siis raha väärtus suureneb Pikemat hindade languse perioodi nimetatakse deflatsiooniks Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus
Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus Turumajandus o Adam Smith: kui kuskil on huvi, ilmub ka pakkuja
ee) (automatic stabilizers) - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. · Avaal (ESTERM) (bank guarantee) - pangatagatis, käendus. · Avanss (tugi.taavi.ee) (Advance payment) ettemakse, avansiline makse. Eestis väga populaarne ehitussektoris, kus töötajatele saavad välja võtta osa enda palgast mõned nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta. · Börsiarbitraaz (Tarkinvestor) börsikohus. Börsil osalejate vahel tekkinud vaildusi lahendav vahekohus. · Debentuur (Ettevõtte finantseerimine) (Debenture) on pikaajaline tagatiseta võlakiri (obligatsioon). · Devalveerimine (ap3.ee) - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. · Dividendimäär (Kuura 2008) (Dividend Yield) on suhtarv, mis leitakse dividendi summa
või tulude vaasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45
Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust. c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel. 2. Bartertehingu puudused Bartertehing (ingl k barter)- on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Ühe kauba vahetamine teiste vastu ilma rahaülekandeta. Raha kui maksevahendi alternatiiv on bartertehing, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Barterkaubandus on: · kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu · kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate · kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas
Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust. c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel. 2. Bartertehingu puudused Bartertehing (ingl k barter)- on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Ühe kauba vahetamine teiste vastu ilma rahaülekandeta. Raha kui maksevahendi alternatiiv on bartertehing, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Barterkaubandus on: · kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu · kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate · kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas
· Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele. · Bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha kasutamata. · Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. · Obligatsioon võlakiri, võlakohustus, pikaajalise võlakohustusega antud väärtpaber, mille järgi võlgnik kohustub võlga tagasi maksma määratud tähtajaks. · Emiteerima väärtpaberite esmamüük. Nt: eesti pangal on ainuõigus emiteerida eesti kroone, mis edaspidi lähevad kasutusse. Emiteerima esmakordselt midagi välja andma.
Samuti sobiv kaal, mõõtmed ning hõlbus äratuntavus. Kvaliteetne on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Tänapäeval on uueks kvaliteedinõudeks liikumiskiirus. 3 2. RAHA TEKKIMINE JA ARENG Raha on oma arengus läbi käinud pika tee. Raha tekkis ja arenes käsikäes kaubavahetusega, mille algelisim vorming oli bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine kaupade ja teenuste vastu ilma raha kasutamiseta. Kaubavahetuse arenedes kujunesid välja teatud kaubad, mida eelistati bartertehingutes teistele kaupadele. Neid kaupu hakati nimetama kauprahadeks ehk rahadeks, mis omasid kaubana väärtust ka siis, kui neid rahana ei kasutatud. Näiteks teokarbid ja valgete põhjapõtrade nahad. Järgmiseks tekkisid rahad, mida tehingupartnerid rahana aksepteerisid, kuid mis ei
maksude kehtestamine Pos.välismõjud e välistulu.(sillad,pargid,erateed) Toetus. 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmetele Ühishüved on kaubad ja teenused,mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(haridus,kultuur) RAHA-Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Funtsioonid 1. Vahetus- ja maksevahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitaja Bartertehing vahetatakse kaup kauba vastu Omadused. Äratuntavus Kaasaskantavus Ühtlus Jagatavus Pangandussüsteem Keskpank Hinnastabiilsus Rahapoliitika Raha hulga ja intresside juhtimine Ettevõtetele viimase laenu andmine Riigi rahareservi tellimine Kommertspangad Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele Hoiused Laenud Maksed Rahatähtede vahetus Valuutakaubandus Jne. Keskpanga ül.: 1
perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu. Raha areng 1. Bartermajandus Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu 2. Väärismetallid 3. Paberraha 4. Arveldusraha (SDR, ECU) 5. Elektrooniline raha Raha roll majanduses · vahetusvahend · vara kogumise vahend e akumulatsioonivahend · väärtuse mõõdupuu Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed ostjad ! (tarbijad, nõudjad) müüjad (tootjad, pakkujad)
Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika
37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44
nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha? Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. 27. Mis on bartertehing? Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid? Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika
Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend · Väärtuse mõõdupuu Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. · Ostjad (tarbijad, nõudjad) · Müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate
maksekorraldused, tšekid, kaardimaksed ning otsekorraldused. Maksevahendi funktsioon on ta juhul, kui seda kasutatakse millegi eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust, üleüldiselt teeb see lihtsamaks ka majandustegevust. Sellel on ka alternatiivmeetod, milleks on bartertehing. See on moodus, mida kasutati ka vanal ajal ehk siis kaup vahetatakse kauba vastu. Praegusel ajal on see raske, sest raske on leida kedagi, kes vajab meie pakutud kaupa ning meie nende oma. Kuna meil on arenenud ühiskond, siis on see tänapäeval üsna raske. Raha funktsioonid on: - Väärtuse mõõt - Maksevahend - Kogumis- ehk akumulatsioonivahend
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
V.lepingu järgi toimub poolte vahel vara vahetamine teise vastu. V.lepingule kohaldatakse müügilepingu sätteid selliselt, et kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. V.lepingu esemeks võib olla igasugune vara (asi, õigus, kohustus). Rahvusvahelises kaubanduses kasutatakse terminit bartertehing. 16. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu ese: *eluruum *möbleeritud tuba *äriruum *kinnisasi (maatükk koos hoone, metsa, viljaga) *laevakinnisturaamatusse kantud laevad *õhusõiduk, registreeritud *parkimisplats *garaažikoht *vallasasi(auto) Vorm: kirjalik, ka suuline.
a) tavamajandusega riikides b) turumajandusega riikides c) käsumajandusega riikides d) üleminekul käsumajandusest turumajandusse 52. Firma kasumist aktsionäridele tehtavaid makseid nimetatakse a) palgaks b) rendiks c) intressiks d) dividendiks 53. Kohalik omavalitsus a) saab ülalpidamiskuludeks riigilt raha vastavalt vajadusele b) saab riigilt igal aastal kindla summa ülalpidamiskuludeks c) saab ülalpidamiskuludeks subsiidiume d) omab oma eelarvet 54. Bartertehing on a) tehing võrdväärsete partnerite vahel b) kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata c) tehing, mida kasutatakse ainult tavamajanduses d) kaupade ostmine interneti vahendusel 55. Milline väide on õige? a) käibemaks ja aktsiisimaks on kaudsed maksud b) käibemaks ja aktsiisimaks on otsesed maksud c) käibemaks on otsene maks ja aktsiisimaks kaudne maks d) käibemaks on kaudne maks ja aktsiisimaks on otsene maks 56. Monetaarpoliiitika otsene eesmärk väljendub
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR
kulutuste suurendamise või maksude vähendamise abil. Põhimõjurid: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksud muutmata; *Maksud vähendamine, jättes avaliku sektori kulutused muutmata; *Nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne suurendamine; *Kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. 40. Riigivõlg on aasta jooksul akumuleerunud defitsiitide summa. 41. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslasevara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide
laevade või kinnisasjade müügilepingud olla vägagi keerulised ning nende koostamine nõuab juristidelt palju tööd. Vahetusleping Vahetuslepingu puhul vahetatakse üks vara teise vastu. Jaan annab Jürile oma vana jalgratta, Jüri aga Jaanile rulluisud. Vahetuslepingut võib pidada müügilepingu alaliigiks. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Kaubanduses kasutatakse mõistet bartertehing, mis tähendab üldiselt samuti vahetuslepingut. Kinkeleping Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Rendileping Rendilepingu kohaselt annab üks isik teisele kasutada mingi vara või asja, teine kohustub talle aga selle eest maksma
tekkima eraldiseisvad kogukonnad (sugukond läheb tükkideks), siis tekivad teatud probleemid. Toimus esmane kogukondlik jaotus: korilus ja küttimine (looduslik jaotus). Kui tekib selline killustatus, siis tekib vajadus neid kaupu vahetada. Edasi tekib inimese enda poolt jaotus (mitte enam looduslik): karjakasvatus ja põllundus. Vahetuse küsimus süveneb. Kogukonnad hakkavad ka geograafiliselt eralduma. Vajadus vahetada süveneb. Vahetus toimub kaup kauba vastu, sest raha ju pole. Ehk siis bartertehing / barterkaubandus. Kauba näol on tegemist kauprahaga. Kaupraha iseloomustab see, et teda saab kasutada kaubana, aga ka „rahana“. Aja möödudes hakkavad ilmnema praktilised puudused. Bartertehingute puuduseks: ● üks kõige olulisemaid puuduseid oli huvide samaaegne kokkulangevus (tahtsin oma lehma ära anda, vastu tahtsin 4 lammast, aga ei leidnud kedagi, kellel oleks sama huvi); ● kaubad ei säilinud (probleemiks aeg); ● väärtuse määramine;
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed
puhkemisel. Siiani on õnnestunud analoogilist langust vältida (võib-olla tänu Keynes'i teooriale). 30 9. RAHA JA PANGANDUS 9.1 RAHA OLEMUS Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. Rahana on kasutatud aegade jooksul väga erinevaid esemeid kivitükke, loomi, karusnahku, metalli. Kaubavahetuse hoogustumisel tekkis vajadus ühesuguse ja väikesemõõtmelise raha järele, kuna bartertehing (kaup kauba vastu) oli kallis ja aeganõudev. Raha kohta öeldakse veel, et raha on justkui majanduse vereringe, mis teenindab majandussüsteemi erinevaid osi. RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: · kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; · sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o
Avaliku sektori ( riigi) poolt pakutav kaup on avaliku sektori poolt pakutavad kaubad, mis sisaldavad nii ühiskondlikke kaupu kui ka neid, mis pole ühiskondlikud kaubad. Näiteks arenenud riikides pakub avalik sektor rahvuslikku julgeolekut, mis on ühiskondlik kaup ja postiteenuseid, mis seda pole. Avaliku sektori kulutused on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Baasraha on sularaha ning kommertspankade reservid keskpangas. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on kõik varad ( aktiva) ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital ( passiva). Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik muutujad on konstantsed. Devalveerimine on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtustesse.
pikki vahemaid, et vahetada pealtnäha väärtusetuid kingitusi. Esemed pidid edasi liikuma. Kingituse üle andmisel loodeti kaitset kingituse vastuvõtjalt. Eesmärgiks oli usaldusväärsete kaubandussuhete kujundamine. Esimesena kirjeldas Bronislaw Malinokowski 20. sajandi alguses., Negatiivne retsiprooksus Eesmärk on mõlemal poolel maksimeerida oma hüve, mitte luua võrdsust. Suhet võib vahendada raha, aga see võib olla ka bartertehing (asjade- või teenuste vahetus). Raha ...on makse vahend ...on makse vahend või ja ...on vahetuse vahend ...on vahetuse vahend või ja ...on väärtuse mõõdupuu ...on väärtuse mõõdupuu = =
Mõisted Likviidsus – kui kiiresti on võimalik vara muuta rahaks ilma täiendavate kuludeta. Pangaraha – pankadevahelistes arveldustes kasutatav arveldusraha. Ei eksisteeri kunagi reaalse rahana. Raha funktsioonid 1. Raha kui maksevahend – raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu vastavalt raha väärtusele ning kaupade hindadele. Toimib normaalse inflatsiooni tingimustes. Kui inflatsiooni tase tõuseb, siis raha funktsioon muutub küsitavaks ja tekib uuesti bartertehing. 2. Raha kui väärtuse mõõt – raha on ühikumõõduks kaupade ja teenuste väärtuse mõõtmisel, mis annab võimaluse neid väärtuse alusel omavahel võrrelda. Kui teised väärtuste mõõdud on konstantsed, siis raha kui väärtuse mõõt on muutuv suurus. Inflatsiooni tõttu ei suudeta kaupa ja raha väärtusi kokku viia. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – kuna raha on suhteliset püsiva väärtusega, siis võib raha
annaabi.ee 
