Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "õigusnormid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnorm, õigusnormid, täielikud, regulatiivsed, subjektid, viitab, normatiivse, terviklikkus, antu, õigussüsteem, õiguslause, elulised, sanktsioon, õigustkaitsvad, viitav, kitsendav, tegude, hierarhilisus, õiguskord, laused, õigusperekond, elulist, hüpotees, dispositsioon, sunni, käitumisnormid, lubav, keelav, sekundaarääratlus, asjaoludÕigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest.
8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid;
Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub
.................................................................................19 7Õigussuhte olemus ja mõiste...................................................................................................20 7.1Subjektiivne õigus............................................................................................................20 7.2Juriidiline kohustus..........................................................................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8
.....................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning juriidilisele faktile. Referaadi eesmärgiks ongi eelkõige anda põhjalik ülevaade õigusnormidest- nende liikidest, tunnustest, loogilisest struktuurist kuid ka sellest, kuidas sõnastada õigusnorme õigusakti
lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita! Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Loomuõigus Positiivne õigus paindlik, sügavam, arvestab baseerub tavadel; on
eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 1720) ning teiste EL reklaamialaste õigusaktidega.1 1 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108 5 3.,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES Positiivne õigus on kehtivad õigusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid head ning õiglased. Seega on üks võimalus õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt, mis ongi positiivne õigus Ülipositiivne õigus on loomuõigus või mõistuseõigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda,
Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum
liikmetele Euroopa liidus. Määrus, Direktiivid Direktiivi eesmärk peab leidma kohta. Otsus- siduv nende suhtes, kellele ta on adresseeritud täielikult. Soovitus või seisukoht- seotus õigusarenguga. Rahvusvaheline õigus on euroopa liidu edasisele arengule kui ka liikmesriikidele. Euroopa liidu õiguse tugevus seisneb liikmesriikide õiguskordade rikkusest. Aluslepingud Kodune ülesanne seminariks: Erinevate eluliste situatsioonide hindamine läbi normatiivse prisma. Ülesanne on 4. nädalal teisipäeval ÕISis üleval. II TEEMA ÕIGUSE ALLIKAD 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri Euroopas. 2. Ajalooline koolkond 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras a) ülipositiivne (loomu-) õigus b)õigustloov akt 4. PS- Põhiseadus Siseriikliku püramiidi sisu a)Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa (§3) kus PS on kõige kõrgemal.
Thomas. Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus
tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Antud uurimistöös analüüsitav õigusakt Perekonnaseadus kuulub "rahvusliku õiguskorra püramiidis" neljandale astmele seaduste alla. Euroopa Liidu õigussüsteem loob rahvusvahelises õiguses uue õiguskorra, mille subjektideks pole üksnes liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud. See on iseseisev õigussüsteem, mis moodustab osa liikmesriikide õigussüsteemist ja mida peavad tunnustama nende kohtud. Ühenduse õigus on kohustuslik ja absoluutne, s.t, et pädevatel siseriiklikel asutustel on automaatselt keelatud kohaldada 7
....4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus........................................................7 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk.................................................8 1.6. Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid...........................................9 1.6.1. Täielikud õigusnormid.................................................................9 1.6.2. Mittetäielikud õigusnormid.......................................................10 2. ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS..............................................................10 3. ÕIGUSKEEL....................................
sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus Karistus · Pretsedent varem mitte ette tulnud juhtum, mis paneb aluse teistele samalaadsetele juhtumitele.
moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad Ius scriptum ei olnud alguses ühtne ja universaalne inimkäitumise regulaator teatud kindla riigi territooriumil; alguses olid ka sugukondliku korra iseloomulikud jooned; formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist 1. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Tänapäeva arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest - Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus". - Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus.
vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab. Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium.
P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II
· Üldkohustuslik otsus. ÕIGUSNORMID · Õigus on konvensionaalne ehk kokkulepitud. · Õigus on süsteem; teda saab läbi süsteemiteooria iseloomustada. · Õigustloovatest aktidest leiame õigusnorme. · Õigusnorm peab vastama kõigile neile tunnustele, millele vastab iga teine sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!!
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle
..) üleandmine on kokku lepitud või see on töö omadustest tulenevalt tavaline) II Dispositsioon - normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. D Normatiivse Lihtne dispositsioon. Näitab ära käitumise sisu ilma Kirjeldav dispositsioon. Iseloomustab lubatud, keelatud võ I s aktis seda lähemalt iseloomustamata. kohustuslikku käitumist lähemalt, S väljen dami (Teise inimese tapmise eest karistatakse...)
asumaade iseseisvuspüüdlused, lõhkudes koloniaalõiguskorda on olnud õigussfäär olulisin trend pöördumine vanade kokkulepete poole - tavaõiguse poole, mida püütakse kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse. Mandri-Euroopa õigussüsteem Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana-Roomast. Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga. See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite. Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev. Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm.
menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. PakS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormide sotsiaalne sisu võimaldab neid liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist. Need normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Näited PakS-est: Õigusnorm, mis kohustab teataval viisil käituma: § 24 Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine (2) Isik, kes müüb pakendatud kaupu, on kohustatud pakendimaterjali liikide kaupa pidama regulaarset arvestust väljaveetud pakendatud kauba pakendi kohta. Õigusnorm, mis lubab teataval viisil käituda: § 23 Pakendi märgistamine
....3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt........................................11 5.1 Mitteamorfsus ja terviklikkus......................................................................................... 12 5.2 Süsteemi hierarhilisus..................................................................................................... 12 5. 3 Süsteemi organiseeritus................................................................................................. 13 6. Uuritava õigustloova akti liigitamine õigusvaldkonda......................................................... 13 7
õigusnorme loob ainult riik. 3) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigus kohustab isikuid teataval viisil käituma, vaatamata isiku enda soovile ja suhtumisele teda kohustavatesse normidesse. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsetes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6) Õigus peab vastama ühiskonna õigustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. Õiguse käsitlust võib, mõnevõrra lihtsustatult, nimetada õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normativistlikuks kontseptsiooniks, mille põhipostulaadiks
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi
annaabi.ee 
