Inimese õpetus: küsimused Britta Signi Merirand 10.a 1. Millisel abielul on õiguslik alus ? Abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 2. Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus
Inimeseõpetus Millisel abielul on õiguslik alus? · Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. · 15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või
isikul on oma igusliku esindaja nusolek); -kui slmiti nilik abielu; -kui abielu slmimise nusolek saadi he abielluja tahte vastaselt pettuse vi sunniga. 5.)Lahusvara - Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke vi primise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud prast abielusuhete lppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on samuti abikaasa lahusvara. hisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade hisvara. Juhul kui abikaasa lahusvara vrtus on abielu kestel abikaasade t vi rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud vib kohus selle tunnistada abikaasade hisvaraks kas siis osaliselt vi tielikult. Abikaasadel on vrdne igus kokkuleppel hisvara vallata, kasutada ja ksutada. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse hisvara valdamise vi kasutamise le kohus abikaasa nudel. Seega kui ks abikaasa teeb tehingu abikaasade hisomandis oleva vallaasja vrandamiseks, eeldatakse ka teise
Siseriiklik õigus EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS)
· Isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. · Samast soost isikuga. 3. Abiellumiseks peab inimene olema 18-aastane ja ei tohi olla abielus. 4. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 5. Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7. Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud. 8. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. 9. Abieluvaralepin määrab kindlaks: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja
sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa.
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingu võivad sõlmida
Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles
3) Vormiga seotud - kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi siis tühisus või erandina kehtiv Tühine tehing (tühine tehing puuduste tõttu sisust) Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Avalik kord tähendab põhiseaduslikku korda. Riiklik korraldus. Kokkulepe, et kohtusse ei pöördu, on põhiseadusega vastuolus ja seetõttu tühine. On tühised Tsüs §86 järgi. Tehingu tühisuse juures peab silmas pidama § 85 tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Head kombed sõltuvad ühiskonnas olevatest tavadest. Head kombed on need mis vastavad ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese sündsustundele. 19 Tsüs §86 heade kommete vastased tehingud on tühised. Kui on seadusest tuleneva mingi teise
Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4
Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või emadust tuvastava kohtulahendi alusel. Lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. [1] Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena rahvastikuregistrisse üksnes juhul, kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse. Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik. [1] Kui vanem on surnud, esitatakse perekonnaseisuasutusele vanema surma tõendav dokument. Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse
Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu. Variant a: Kas olukord muutuks kui Mari oleks rase? Ei muutuks, võiks tulla nõue tulenevalt PKS § 111- kus lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Variant b: Paari nädala möödudes Mari ja Jüri lepivad ära ning otsustavad uuesti abielluda ning Jüri kingib Marile kalli kihlasõrmuse. Mõne aja möödudes Mari kuuleb tuttavalt, et Jüril oli lahusoldud paari nädala jooksul suhe Siimuga ning selle tulemusena Mari jätab Jüri maha. Kas Jüril on õigus nõuda Marilt kihlasõrmuse tagastamist või selle väärtuse hüvitamist?
lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust Kui abikaasale kuulus juba enne abiellumist mingi vara või kui abielu kestel seda kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara
8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas: ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi; säilitada oma abielueelne perekonnanimi; või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi.
summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e
URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html). Registreeritud abielu Veel mõned aastad tagasi abielluti kindlasti ka muude väliste tegurite mõjul, kaasa arvatud põhjus oli, et saada pangast laenu. Perekonnaseaduse esimeses peatükis, milleks on abielu sätestab §1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ja õigusliku tähendusega on abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt, samuti on sätestatud, et abielu sõlmitakse avalduse alusel ja abielu sõlmitakse abiellujate vahel isiklikult üheaegselt kohal olles, abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud . Abielu on riigi poolt registreeritud kooselu vorm. Ajalooliselt on inimeste kooselu registreerimine olnud vajalik, et anda uuest ühendusest selge märk teistele ühiskonna liikmetele, kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas ja fikseerida abielupoolte varalised õigused
päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka
töötajast tulenevad põhjused - *isikust sõltuvalt tervis ei luba, *ebapiisav tööoskus, *käitumisest töökohustuste rikkumine (eelnev hoiatus). 2. majandusest tegevusest tulenevad põjused: *koondamine. PEREKONNASEADUS 95ndast aastast kehtib. I. Abielu - Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. - Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus aastast 2001 (ristitud ja leeritatud). - Abielu on siis, kui on koostatud abieluakt. - Sõlmitakse isiklikult, üheaegselt, ühes ja samas kohas. - Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu. (järelemõtlemise aeg) - Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmimist takistavad tegurid: 1) Samasoolised 2) Juba abielus olevad inimesed 3) Lähedased sugulased (otsejoones ülenejad->kellest põlvnem/ alanejad->kes
ergutamiseks. Näide õigustavast õigusnormist PKS-s § 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. Näide kohustavast õigusnormist PKS-s § 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Näide keelavast õigusnormist PKS-s § 4. Mitme samaaegse abielu keeld Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldava õigusnormiga. 11 § 133. Vanemate hoolsuskohustus
Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. 21.Abielu sõlmimise kord, vanus, takistused. Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu on sõlmitud abielu aktist alates, kui mõlemad pooled on allkirjastanud. Perekonna seisu ametil 2 liiki dokumente: abieluakt ja tunnistus. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik. Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus
vanemate ja laste kaitse. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
3) kuidas ühisvara kasutada 4) kuidas ühisvara jagada 5) ülalpidamiskohustus Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut saab ka lõpetada. Ka ühe poole nõudel saab lepingu kehtetuks kuulutada: kui teine pool kuulutatakse kadunuks kui teine pool kahjustab vara Leping lõpeb lahustuse või surmaga. Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatud pool selleks üldse võimeline on. Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. Abielu lõppemine 1) surmaga 2) lahutusega Lahutada saab: 1) perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Mõlemad peavad nõus olema) 2) kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused
Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. (2) Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §52). 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt (1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab
Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed Ühisvara kasutamine seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt.
Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed Ühisvara kasutamine seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt.
1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed.Hõimluses on kõikide nende abikaasad, lapselapsed. · Ametisse nimetamine: 1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2. Töötasu kohta andmed, mis on ameti palk. 3. Katseaeg: ametnike katseaeg on maksimum 6 kuud. 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema viidud läbi vestlus töötaja ja tööandja vahel. Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum
korraldusi oma vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pärimisleping), pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1. sugulus – pärijateks võivad olla pärandaja alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega 3. riikkondlus või kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka–kui teisi seadusjärgseid pärijaid ei ole, siis on pärijaks pärandaja viimase elukohajärgne kohalik omavalitsus või kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, siis Eesti Vabariik. Seadusjärgse pärandamise eeldused: konkreetse isiku surm või surnuks tunnistamine; pärandvara olemasolu;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
