Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguskaitseasutuste süsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtunik, süütu, printsiipi, asjas, kohtuistungi, saladuse, tegevusala, printsiipe, seaduslikkuse, seadustest, otsesed, süüdlane, autoriteedi, moraalne, edastatud, ginter, printsiibid, juhtud, kehtinud, muutmist, palgad, sisustus, õigusteenus, ajakulu, õkas, kurjategija, kahjustamine, presumptsioon, koormis, kumb, kahtlustatav, süüdistatav Reegel: Äriseadustik §294 lg 3; §296 Reegel: Kohtute seadus §49 lg 1 PS §75: Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. – Reegel. Printsiipide arv ja nende tähtsuse järjekord Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis, siis sõltub väga palju situatsioonist kumma printsiibi järgi situatsioon lahendada ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip.
Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib õigusnorm siis see õigusnorm määrab üheselt ära situatsiooni tulemuse. Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2
Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib õigusnorm siis see õigusnorm määrab üheselt ära situatsiooni tulemuse. Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2
tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks. Printsiipide tähendust on oma kohtulahendites rõhutanud ka Riigikohus. Oma otsuses RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust. tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 – RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: ”Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse Paragrahv 13. rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval kodanikku ka välisriikides. arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide
Oma otsuses RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust. tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: "Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse Paragrahv 13. rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval kodanikku ka välisriikides. arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip.
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip.
reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo. põhimõte). Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes. Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid. Poolte võrdsuse printsiip
Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal
( käsitletakse menetlusdokumentide kättetoimetamise eri viise, sh kättetoimetamine lihtkirja, faksi teel või elektrooniliselt, kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel). 7.Osa Menetlusosaliste avaldused ja taotlused ( menetlusosaliste avalduste ja taotluste tegemise vormi regulatsioon ning ajastamine, elektrooniliselt dokumendi esitamine, menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise kord). 8.Osa Kohtuistung ( sisaldab üldiseid sätteid kohtuistungi pidamise kohta). 9.Osa Menetluse peatumine ja peatamine ( menetluse peatumise ja peatamise alused ja kord). 10.Osa Hagimenetlus 11.Osa Hagita menetlus 12.Osa Menetlus ringkonnakohtus 13.Osa Menetlus Riigikohtus 14.Osa Vahekohus 15.Osa Seadustiku jõustumine -6- TSIVIILKOHTUMENETLUS TSIVIILKOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTTED Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on põhiseaduses sisalduvate kohtumenetluse üldiste
muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Kas hagi on lubatav? PS § 15 õigus kohtusse pöörduda. Seadustes pannakse paika kord, mida järgides selle õiguse kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada
Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne)
kinnitab; kostja peab aga peab esitama kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks. Kohtu roll on seevastu hinnata mõlema poole esitatud tõendeid ja väiteid ning lõpuks otsustada, kumma poole esitatud teda rohkem veenab. Samas ei saa öelda, et kohtu roll vaid sellega piirduks. Olgugi, et ühelt poolt on kohus hagimenetluses seotud poolte esitatud faktiliste asjaoludega, on kohus teiselt poolt ka kohustatud välja selgitama kõik asjas tähendust omavad asjaolud. Neid kahte vastandlikuna tunduvat normi tuleb mõista selliselt, et kohus peab ühelt poolt juhtima poolte tähelepanu asjaoludele, mis võivad kohtu arvates õiguslikust küljest asja lahendamisel tähendust omada, teiselt poolt aga leppima poolte poolt esitatud asjaoludega ka siis, kui pool kohtu poolt esitatud tähelepanekuid ei arvesta ning täiendavaid asjaolusid ei esita ega tõenda . Võistlevuse põhimõte vastandab ja eraldab pooli üksteisest ning kohtust
VASTUPIDI: õigusriiklik keskkond nõuab, et seda isikut tuleb kohelda subjektina, mis tähendab talle kõigi ja sh ka ulatuslike spetsiaalselt krm-ks ettenähtud põhiõiguste tagamist. 3) üldjuhul kahtlustatava nõusolekut eeldav riigipoolne kriminaalmenetlusõiguslik reageering kuriteotunnustega teole. Kohtud ja kohtumenetlused: ajalugu, kultuur, poliitika, teadus. Kriminaalmenetluse eesmärgid. Kriminaalmenetlusel on 2 põhilist eesmärki: süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista eesmärk teenib indiviidi huve süüdlane tuleb süüdi mõista eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve Seega saavutame järgmisi eesmärke: Et õigus võidutseks täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega). Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine. Põhiõigusi kindlustamine.
Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi. Kinnisomandi esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse. Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele
(2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) otsuse teinud kohtuniku nimi; 3) otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht; 4) tsiviilasja number; 5) hagi ese; 51) tsiviilasja hind; 6) menetlusosaliste nimed ja isiku- või registrikoodid; 7) menetlusosaliste aadressid, kui see on ilmselt vajalik otsuse täitmiseks või tunnustamiseks; 8) menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed; 9) viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. (5) Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. (6) Resolutsiooni juures märgitakse ka otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg, muu hulgas
kiireloomulisena. PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 2.1 Riigivõimu tulenemine rahvast Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS §1 lg 1) Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas •Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: -vahetu demokraatiana -vahendatud demokraatiana. •Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse
riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena. 1.10PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : ·riikluse aluspõhimõtteid ·põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsuseid, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi. Põhiprintsiipidel on ka õiguslik tähendus. Neile saab otseselt tugineda vaidluste lahendamisel, näiteks ei tohi seadused olla vastuolus demokraatia põhimõttega
kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele;
tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte. Õiguse rakendamise protsess: · asjaolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) · õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele · kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine · asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt, isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele;
koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud
Nad tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip
süstematiseeritust. Siia kuulub näiteks ka võrdlev õigusteadus. Teadust kehtivast õigusest võiks nimetada õigusteaduse haruks, mis tegeleb kehtivate normide tõlgendamise ja süstematiseerimisena. Tõlgendamine on sisu selgitamine. Jurisprudentsi ja õiguspraktika juures eristuvald selgelt väline ja sisemine aspekt. Õigusteadlane on süsteemiväline vaatleja, ta ei tee kunagi konkreetseid otsuseid kaasustes, vaid tegeleb tüüpjuhtumitega. Vastupidiselt kohtunik tegeleb alati konkreetsete kaasustega. Ühisosa kohtuniku ja teadlase juures võiks olla õigusnormi sisu selgitamine ehk tõlgendamine. Kohtunik aga tuvastab ka juriidilisi fakte, mida teadlane ei pea tegema (teadus võib anda sellele mingid kriteeriumid läbi menetlusõiguse, kuid fakte endid tuvastada ei saa). Teadlane ei tuvasta juriidilisi fakte, kuid ta tegeleb süstematiseerimisega. Kohtunik aga peab alati mingile lahendusele jõudma ja kaasuse lahendama. 3
suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse põhimõte, õiglusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõue, demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse. // Politseiriik Riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude
vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik – Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse põhimõte, õiglusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõue, demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse. // Politseiriik – Riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,
Nii kujunebki struktuur. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing on kantud 2-st võistlevast positsioonist. Millisel viisil on kõige õigem, võimalik ühel juhul seaduse abil sidudes end tugevalt seadusega ja teisel juhul ka seaduse abil, kuid mitte end tugevalt seadusega sidudes, jõuda õigusele vastava otsustuseni. Põhiprobleem on normi ja printsiibi eristamise probleem. Kus õ printsiibid ei ole normid, millest ratsionaalsete lõppjärelduste alusel saaks tuletada väärtuslauseid. Õ printsiipi saab leida konkreetses kaasuses. III. 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Üksikjuhu õiglase lahenduse otsingu probleem on normi ja printsiibi eristamise probleem. Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla konkreetsed ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Selleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt Õe rakendaja poolsele normiloomele
plaanide teostamiseks. 5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3. §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine) - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse)
iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded - seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue -
Nad tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip
Seega muutub ettevaatusprintsiip kkalasest printsiibist EÜ õiguse üldprintsiibiks. Kkõiguse põhiprintsiibid II Norm konkreetne regul.vahend, kus õiguslik lahend on täpselt ette öeldud, saab kas täita või mitte täita, osaline täitmine = täitmata jätmine. Printsiip üldisem, vähemkonkreetsem, püstitab teatud eesmärgi, mille poole peab püüdlema, aga ei pea alati täitma. Üheski õiguses printsiipe kirja pandud ei ole, need tulenevad kohtupraktikast ja tervest mõistusest; kasut seaduseloomel konkreetsete normide sõnastamisel, neist lähtub õiguse rakned, tõlgend, kohus. Printsiipidel kkõiguses eriline roll : paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus (kkõigus kui eesmärgile suunatud õigusharu); omavastutus (üldine ettevaatuskohustus). KKalased õigused
normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajaperioodil (2.-3.saj.) vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud. Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Normatiivakt ehk õigusloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. 37. Mis on tänapäevased õiguse allikad?
- Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus, demokraatliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, sotsiaalriikluse põhimõte, inimväärikuse põhimõte, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte
23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44
annaabi.ee 
