Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguskaitse asutuste süsteem: Kohtusüsteemi arengu põhimõtted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtusüsteem, täiskogu, riigikohus, õigusemõistmine, põhiseaduslik, rakendamise, riigikohtu, ibid, kahtlemata, riigieelarve, juhendaja, sõltumatus, funktsioneerimise, essees, registrid, positiivseks, registrite, kohtunikel, esinduskogu, õigusteaduskond, paal, ginter, ausa, toimima, esmatähtis, alget, personalipoliitikat, kohtunikud, võtnudKohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.
Sõltumatust puudutavaid Eesti põhiseaduses sätestatud garantiisid tunnustavad üldiselt nii erakonnad kui ka seadusandlik ja täidesaatev võim, ka meedia ning lai üldsus.2 Vaatamata sihikindlale edule, on meie kohtumaastikul endiselt murettekitavaid valdkondi, mis sõltumatuse printsiipi ideaalses harmoonias veel piisavas mahus ei austa. Esimese ning kõige olulisema rikkumisena tuuakse välja Justiitsministeeriumi suurt seotust esimese ja teise astme kohtute haldamise näol. Kuivõrd Riigikohus haldab end iseseisvalt, puudub hetkel ühtne riiklik kohtuadministratsioon ning kohtutel ei ole sõltumatut põhiseaduslikku esindust. Lisaks sellele, on kohtute haldamises tõusetunud probleemide seas kaks uut laadi probleemi. Esiteks, kohtunikele on teatatud, et nende palgatõus saabub pärast uue kohtute seaduse vastuvõtmist, mis teadagi võib teatud määral kammitseda kohtunikke seda eelnõu kritiseerimast. Teiseks, nimetatud palgatõus hakkab sõltuma
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus....................................................................................
Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted (PS § 152). Õigusemõistmise funktsioon Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on:
Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata
Avaliku võimu kontroll - üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Põhiseaduslikkuse järelevalve - põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle, et seadused jm õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks PS § 152. Vaidluste lahendamine eraisikute vahel - kui inimese õigusi on rikutud teise inimese poolt on kohtute kohustus see õiguserikkumine tuvastada ning kohustus fikseerida. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - ainult kohtud saavad mõista kellegi kuriteos süüdi, seda ei saa teha politsei või prokuratuur.
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestata. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus
esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtunikelt õigus nõuda seletusi, kontrollida nende asja- ajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Teenistusliku järelevalve peamiseks väljundiks on distsipli- naarmenetlus, mille algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ning nõuda seletusi (KS § 91 lg-d 2 ja 3). Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on KS kohaselt eelnimetatud isikutel, lisaks Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes ning Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Varem kehtinud kohtuniku staatuse seaduse*10 (KSS) § 21 kohaselt oli ka justiitsministril esimese ja teise astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus. Euroopa Liidu kandidaatriikide kohtusüsteeme uurinud eksperdid leidsid, et see võib riivata kohtute sõltumatust.*11 Euroopa Nõukogu 5 Vt nt D. Liiv, M. Sarapuu. Kohtute sõltumatus ja selle piirid tegelikkuses. P. Pruks jt. Kohtute sõltumatus ja kohtusüsteemi
Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip ei tähenda muidugi seda, et oleks võimalik saavutada lahendite täielik ette ennustatavus. Alati jäävad alles kaasused, mille puhul lahendit ei ole kuidagi võimalik piisava täpsusega ette ennustada. Kuid kindlasti tuleb õiguskaitsesüsteemi tegevuse reglementeerimisel erinevate variantide valikul eelistada variante, mis suurendavad lahendite ennustatavust 2. Süütuse presumptsioon kui põhiseaduslik nõue kriminaalmenetluses. Süütuse presumptsiooni on fikseeritud PS §22 järgi: a) kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kriminaalmenetluse seadustik §7: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
Staatsfunktionen als gegliederte Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungsmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin 1979, lk 205. 12 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Main 1971, lk 43. 13 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin 1964, lk 88. 14 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi kohta Eesti õigussüteemis vt N. Aas. Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal- organisatoorne analüüs. – Juridica 2000/2, lk 74–82. 15 Ka eesti erialakirjanduses on prokuratuuri iseloomustatud sui generis organisatsioonina. Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica 1999/2, lk 64; N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica 1999/2, lk 57.
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida.
Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a)
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras
Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Rahvas inimesed, kes riigi territooriumil alaliselt elavad. Riik peab tagama alati oma kodanikele õiguskaitse. Kodanik peab olema riigile lojaalne. Kodakondsus inimese seos/seotus riigiga. 3. RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle
esindajat. Kohtunikud Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning seda asjaolu loetakse kohtuniku sõltumatuse üheks põhitagatiseks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riiklik süüdistaja Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses
Parlamendil on nii otsene kui kaudne kontroll täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ja seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: Parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oam erakonna ministritelt Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili
......................................................10 18. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide ja õigusemõistmise peamised erinevused.................................................................................................................... 10 19. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus – maa-, haldus- ning ringkonnakohtute pädevused. ..................................................................................................................................... 11 20. Riigikohtu ülesanded............................................................................................... 11 21. Tsiviilasi, kriminaalasi ja väärteoasi kohtus – osalised ja erinevused.......................11 Tsiviilasi...................................................................................................................... 11 Kriminaalasi............................................................................................................... 12 Väärteoasjad.....
ettekanded 20 min, esinevad JUHTIVKOMISJON ja EELNÕU ALGATAJA SÕNAVÕTT: mõeldud FRAKTSIOONIDELE 19. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus erakorraline istungjärk+ täiendav istung siis kvooruminõue komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamiste juhiste andmiseks SALAJANE - Presidendi valimistel RK juhatuse valimistel, Riigikohtu ja Eesti Panga esimehe ja liikmete, riigikontrolör, õiguskantsler jne. isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad) 20. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 21. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja
" Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu
Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE
õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms 8. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2
valimisi. Muu seaduseelnõu rahvahääletust ei määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. (Rahvahääletuse võib määrata Riigikogu valimiste päevale või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päevale). 29. Kas RK juhatusel on õigus tagastada ilmselgelt põhiseadusvastane rahvahääletuse korraldamise seaduse eelnõu algatajale juhtivkomisjoni määramata ja eelnõu menetlusse võtmata? Ei. 30. õiguskantsleri ja Riigikohtu roll rahvahääletusele pandava küsimuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel Õiguskantsleril on õigus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda
soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja. https://www.advokatuur.ee/est/avaleht https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016023 KOHTUSÜSTEEM Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas,
Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE
N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest eelnimetatud funktsioonist, nt Riigikogu põhiülesandeks on seadusandlus, kohtute põhiülesandeks õigusemõistmine, ministeeriumite jms põhiülesandeks täidesaatev tegevus
riigivalitsemise mudelilt presidentaalsele. Kui 1920 ja 1933.a. põhiseadused nägid ette mitmeparteilise poliitilise süsteem, siis 1937.a. põhiseadus üheparteilise poliitilise süsteemi. Perioodil 1940-1991, mil Eesti Vabariik inkorporeerituna kuulus N-Liidu föderaalse riikliku korralduse toimealasse, kehtisid tema territooriumil 1940 ja 1979.a põhiseadused, mis vastasid nimetatud liitriigi põhiseaduslikele- ja liidulepingust tulenevatele alustele. Taasiseseisvumise järgne põhiseaduslik kord ei ole ei parlamentaarne ega presidentaarne see on üles ehitatud võimude lahususe põhimõttele. Konstitutsiooniliste õigusaktide süsteemi moodustavad 1992.a. Põhiseadus, Põhiseaduse rakendamise seadus samast kuupäevast, 2003.a. rahvahääletusel heaks kiidetud Põhiseaduse täiendamise seadus, 2003.a. vastu võetud ja 2005.a. ning 2007.a. jõustunud põhiseaduse muutmise seadused. 3.1992.a. põhiseaduse vastuvõtmine ja selle rakendamise kord. Põhiseadus võeti vastu
annaabi.ee 
