alaealist venda ja õde, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. 2.4. Võõrasvanema ja kasuvanema ülalpidamine Täisealine võõras- või kasulaps on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on teda vähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülal pidanud, kui võõrasvanemal või kasuvanemal ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem. 2.5. Elatis teistele perekonnaliikmetele Kui käesoleva seaduse § -des 65-68 nimetatud isik ei täida teise perekonnaliikme ülalpidamiskohustust, mõistab kohus perekonnaliikme nõudel temalt välja elatise igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi varalisest seisundist ja abi vajadusest.
Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a
enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot. 2.2.9. Lapsendamistoetus Lapsendamistoetusele on õigus Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. 3 Lapsendamistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest. Lapsendamistoetuse suuruseks on 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta. 2.2.10. Peretoetuste taotlemine ja maksmine Toetust makstakse järgmisele isikule:
- esimese lapse ja mitmike sünni korral lapsetoetuse 25-kordses määras (2005. aastal 3750 krooni); - iga järgmise lapse sünni korral lapsetoetuse 20-kordses määras (2005. aastal 3000 krooni). Lapsetoetuse määr 2005. aastal on 150 krooni. 2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Toetuse suurus on 20-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 3000 krooni). 3. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16- aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab
välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007] Peretoetusi on üheksa liiki: 1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot. [RT I 2005, 65, 497 - jõust. 01.01.2006] 2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendamistoetuse suurus 320 eurot. [RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006] 3. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui
Asendushoolduse kaudu püütakse toetada last ja tema peret. (Tonts 1999). Keiu Tonts on oma uurimustöös "Kasupere taasiseseisvunud eesti hoolekandes" välja toonud eraldi mõisted, mida kirjeldavad ka teised autorid: Kasulaps/hooldusel olev isik Laps, kes on kirjaliku hoolduslepingu alusel vormistatud perekonna (kasupere) hooldusele (Tonts 1999). Kasuvanem isik, kes last kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (Ilmoja 2002). Tugiisik/pere Isik/pere, kes vabatahtlikkuse alusel abistab abivajajat. Tugiisik/pere peab olema omavalitsusorgani poolt tunnistatud sobilikuks tugiisikuteenuse osutajaks ning peab olema sõlminud omavalitsusorganiga vastavasisulise kirjaliku lepingu (Tonts 1999). Võõrasvanem Lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem (ibid.). Vanemliku hoolitsuseta laps Ajutiselt või pikemaajaliselt hüljatud või vanemad kaotanud laps (Malvet 2002).
tegelikult kasuperekonnas ning toetust makstakse seejärel kasuperele. Peale selle, kui vanemliku hoolitsuseta lapse suhtes on juba vormistatud eestkoste või sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, on lapsel õigus saada täiendavat toetust. (Malvet 2002: 30) Riiklikud toetused: 1) Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei 5 ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendamistoetust makstakse iga lapsendatud lapse kohta. 2) Lapsetoetustasu on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. 3) Koolitoetust makstakse lapsetoetust saavale lapsele iga õppeaasta alustamiseks
abivajajat poolt ja abistaja varalist seisu). Summaliselt pole määratud. 5) Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad 6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine
5) Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad 6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 10 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine
· Eestlase omadus · Vanema omadus § 27 lg 3 ja § 37 lg 3. Kes on vanemad? Bioloogiline ema ja isa. Vähemalt siis, kui neil on üks leibkond. Mis saab siis, kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse? Kas see on vanem? Kui kaugele see hoolitsuskohustus ulatub, mida ta tegema peab? Vanemlik kohustus ulatub päris kaugele. Kui läheb vaidluseks, et tunnistaks kohus väljaspool pere elavat vanemat mittevanemaks, lihtsalt tema hääleõigus võib olla väiksem. Kas võõrasvanem on vanem? Kes on võõrasvanem? Kas lapsendades on vanem või võõrasvanem? See sõltub natukene sellest, kas pärisvanem on elus, tegelikust hoolitsusest. Võib pikaajalise hoolitsusega omandada pärisvanemaga võrdse staatuse. Kui on lapsendanud, on õiguslikus tähenduses muutunud vanemaks. Kui pärisvanem on lapse ära andnud, siis on ta vanemliku õiguse kaotanud. Lapse hariduse üle otsuada saavad siis need lapsendajad. Kes on kasuvanem? See, kes last tegelikult kasvatab
Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva.Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega.Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsehoolduspuhkus Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval. Kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale, kes
sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. (3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. (4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele (RT I 2002, 62, 377). [RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002] §28. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. [RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002] §29. Lapsehoolduspuhkus (1) Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
Vanemapuhkust antakse: 1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva 2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. 3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. 4) Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. 5) Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
Nõustajana istungil viibinud isiku tunnistajana ülekuulamisel saab hinnata kriitilisemalt tema ütluste usaldusväärsust Ütluste andmisest võib keelduda kui tunnistaja: · on või on olnud poole abikaasa või elukaaslane, abikaasa või elukaaslase vanem; · on poole üleneja või alaneja sugulane; · on poole (pool)õde või (pool)vend või on või on olnud õe või vennaga abielus, on poole vanem, kasuvanem või võõrasvanem või võõras või kasulaps, · tunnistaja inkrimineerib ütlustega iseennast või eelnimetatud isikuid; · muu seadusest tulenev alus, näiteks riigisaladuse seadus Ütluste andmine on keelatud kas mingi isikuga seonduvalt, sel juhul saab nn. soodustatud isik anda loa ütluste andmiseks või seadusega. Seadusega on keelatud anda ütlusi: · vaimulikul seoses temale usaldatuga (pihisaladus);
86 Õiguse alused Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva, mitmikute sünni või tüsistustega sünnituse korral aga 154 kalendripäeva ning see puhkus algab vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud oodatavat sünnituse tähtaega Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Isal on õigus saada ema rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust. Nii ema kui ka isa võivad taotleda lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust: o kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last,
annaabi.ee 
