1. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused 1.1. Vanema kohustus last ülal pidada Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupa...
Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a.,teovõimeline, kasvatamiseks suuteline, vanus lapse ja lapsendaja vahel
2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus ...
- esimese lapse ja mitmike sünni korral lapsetoetuse 25-kordses määras (2005. aastal 3750 krooni); - iga järgmise lapse sünni korral lapsetoetuse 20-kordses määras (2005. aastal 3000 krooni). Lapsetoetuse määr 2005. aastal on 150 krooni. 2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Toetuse suurus on 20-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 3000 krooni). 3. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16- aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab
välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007] Peretoetusi on üheksa liiki: 1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot. [RT I 2005, 65, 497 - jõust. 01.01.2006] 2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendamistoetuse suurus 320 eurot. [RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006] 3. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui
Asendushoolduse kaudu püütakse toetada last ja tema peret. (Tonts 1999). Keiu Tonts on oma uurimustöös "Kasupere taasiseseisvunud eesti hoolekandes" välja toonud eraldi mõisted, mida kirjeldavad ka teised autorid: Kasulaps/hooldusel olev isik Laps, kes on kirjaliku hoolduslepingu alusel vormistatud perekonna (kasupere) hooldusele (Tonts 1999). Kasuvanem isik, kes last kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (Ilmoja 2002). Tugiisik/pere Isik/pere, kes vabatahtlikkuse alusel abistab abivajajat. Tugiisik/pere peab olema omavalitsusorgani poolt tunnistatud sobilikuks tugiisikuteenuse osutajaks ning peab olema sõlminud omavalitsusorganiga vastavasisulise kirjaliku lepingu (Tonts 1999). Võõrasvanem Lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem (ibid.). Vanemliku hoolitsuseta laps Ajutiselt või pikemaajaliselt hüljatud või vanemad kaotanud laps (Malvet 2002).
tegelikult kasuperekonnas ning toetust makstakse seejärel kasuperele. Peale selle, kui vanemliku hoolitsuseta lapse suhtes on juba vormistatud eestkoste või sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, on lapsel õigus saada täiendavat toetust. (Malvet 2002: 30) Riiklikud toetused: 1) Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei 5 ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendamistoetust makstakse iga lapsendatud lapse kohta. 2) Lapsetoetustasu on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. 3) Koolitoetust makstakse lapsetoetust saavale lapsele iga õppeaasta alustamiseks
6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu. Lapsendajaks saab olla:
10 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu.
· Eestlase omadus · Vanema omadus § 27 lg 3 ja § 37 lg 3. Kes on vanemad? Bioloogiline ema ja isa. Vähemalt siis, kui neil on üks leibkond. Mis saab siis, kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse? Kas see on vanem? Kui kaugele see hoolitsuskohustus ulatub, mida ta tegema peab? Vanemlik kohustus ulatub päris kaugele. Kui läheb vaidluseks, et tunnistaks kohus väljaspool pere elavat vanemat mittevanemaks, lihtsalt tema hääleõigus võib olla väiksem. Kas võõrasvanem on vanem? Kes on võõrasvanem? Kas lapsendades on vanem või võõrasvanem? See sõltub natukene sellest, kas pärisvanem on elus, tegelikust hoolitsusest. Võib pikaajalise hoolitsusega omandada pärisvanemaga võrdse staatuse. Kui on lapsendanud, on õiguslikus tähenduses muutunud vanemaks. Kui pärisvanem on lapse ära andnud, siis on ta vanemliku õiguse kaotanud. Lapse hariduse üle otsuada saavad siis need lapsendajad. Kes on kasuvanem? See, kes last tegelikult kasvatab
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni kodul...
sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. (3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. (4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele (RT I 2002, 62, 377). [RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002] §28. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. [RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002] §29. Lapsehoolduspuhkus (1) Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
Vanemapuhkust antakse: 1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva 2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. 3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. 4) Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. 5) Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
Nõustajana istungil viibinud isiku tunnistajana ülekuulamisel saab hinnata kriitilisemalt tema ütluste usaldusväärsust Ütluste andmisest võib keelduda kui tunnistaja: · on või on olnud poole abikaasa või elukaaslane, abikaasa või elukaaslase vanem; · on poole üleneja või alaneja sugulane; · on poole (pool)õde või (pool)vend või on või on olnud õe või vennaga abielus, on poole vanem, kasuvanem või võõrasvanem või võõras või kasulaps, · tunnistaja inkrimineerib ütlustega iseennast või eelnimetatud isikuid; · muu seadusest tulenev alus, näiteks riigisaladuse seadus Ütluste andmine on keelatud kas mingi isikuga seonduvalt, sel juhul saab nn. soodustatud isik anda loa ütluste andmiseks või seadusega. Seadusega on keelatud anda ütlusi: · vaimulikul seoses temale usaldatuga (pihisaladus);
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
