saanud last. (2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast. 13.Lapsendamine.Kõik lapsendamisega seotu on saladus (1) Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. 2) Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimusega. (1) Lapsendada võib last üksnes lapse huvides. (2) Täisealist isikut ei või lapsendada. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
Sõjategevus või loodusõnnetus – 2a. jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid Näited: 1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut 2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral 3.) 2016.a. teadmata kadunuks jäi 48 isikut PÄRIMISE ALUSED Seadus – (Seadusjärgne pärimine) Pärandaja viimse tahte avaldamine, kas: Testament või Pärimisleping (kahepoolne otsustamine) Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping. Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed. PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI Ei ole testamenti või pärimislepingut Pärijateks on abikaasa ja sugulased Sugulased pärivad kolmes järjekorras: 1. Järjekord – alanejad sugulased (lapsed) 2. Järjekord – vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed) 3
Keerukad ja aeganõudvad nõuded oma õiguste fikseerimiseks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on levinud angloameerika õigussüteem Tähtsaim pole seadus, vaid kuhtupretsedendid – analoogilistes kohtuasjades varem langetatud otsused Lisaks eksisteerivad veel Hiina, India ja islamimaade (Koraanile toetus Šariaat) süsteemid Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e
jõutud omavahel kokkuleppele. Elatisraha määratakse perioodiliste maksetena (tavaliselt igakuine makse). Millal lõppeb elatisraha maksmine? Lõpeb ära kohe siis, kui see inimene, kes saab elatisraha, uuesti abiellub. Kohtuväliselt koostatakse ülalpidamisleping notariaalses korras. Ülalpeetavad isikud on: · alaealised lapsed · lapsed, kes on küll 18a, kuid kes õpivad kas põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (kuni 21a.) · täisealised alanejad ja ka ülenejad sugulased, kui nad on abivajavas olukorras Kõigepealt täidetakse ülalpidamiskohustus alanejate suhtes. Täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma eakaid vanemaid. Täisealised õed ja vennad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi õdesid ja vendi kui on olukord, et seda ülalpidamist ei saa teostada need, kes on selleks esialgselt kohustatud (vanemad). Vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama kui vanemad ei täida oma ülalpidamiskohustust.
.........................................................................................12 3.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................13 2 1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi.
täisealiseks saanud last. Kui laps opib pohikoolis, gümnaasiumis voi kutseoppeasutuses ja jätkab neis oppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda oppimise ajal ülal pidama. Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövoimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist voimaldab. 13) Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, lapsendamine on tähtajatu ja ei tohi olla seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist üksnes lapse huvides. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on ära võetud vanema õigused. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil
2. puhkus on tasuline (üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval. Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva, tasuline 2. isadus puhkus ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi. 3. lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva kui lapsendatakse alla 10 a . last. 4. lapsehoolduspuhkus saab kasutada ema või isa kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. 5. lapsepuhkus emale või isale tööpäevades 3 päeva, kellel 1 või 2 alla 14.a. vanust last. 6 päeva 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni tasuline 66 kr päevas. 6
Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks. Dokumendid, mis esitada töölepingu sõlmimisel: 1) fotoga isikut tõendav dokument 2) tööraamat 3) iseloomustused / soovitused 4) lõputunnistus tunnistus õppimise kohta 5) tervisetõend sanitaarraamat (vaja teatud ametitel) 1 6) vanemate nõusolek, inspektori luba (alaealise puhul) 7) autojuhiload Katseaeg Eesmärgiks kontrollida töötaja vastavust. Kas sobib tervisele, isikuomadused, teistega sobivus. Katseaja pikkus võib olla maksimaalselt 4 kuud. Kui alguses määratakse katseajaks 2 kuud,
Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. 21.Abielu sõlmimise kord, vanus, takistused. Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu on sõlmitud abielu aktist alates, kui mõlemad pooled on allkirjastanud. Perekonna seisu ametil 2 liiki dokumente: abieluakt ja tunnistus. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik. Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.
kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. Selleks, et pärida on vaja pärimisvõimet. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas. Erandiks on laps, kes oli eostatud enne pärandi avamist (avanemise päev on surmakuupäev). Sel juhul loetakse laps pärimisvõimeliseks. Pärijaks ei saa kui ollakse pärimiskõlbmatu. Pärimiskõlbmatu on isik, kes: tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või tahtis seda teha 5 tahtlikult ja õigusvastaselt pani pärandaja sellisesse olukorda, kus tal puudus võime tühistada viimse tahte avaldust. sunni või tahte avaldusel takistas pärandajat tegemast või muutmast viimase tahte avaldust
Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. · Pärandatava vara olemasolu, seejuures teuleb alati arvestada ka võimaliku abieluvara, s.t. välja selgitada pärandaja abielu(d) · Pärandi vastuvõtt vaid selleks õigustatud isiku poolt. · Kui ei esitata pärandis loobumise avaldust, siis päritakse kõik võlad ja varad. Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3
asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
kohustused. Lepingu kehtivuse tingimused: 1) Lepingu poolte nõusolek – consensus 2) Lepingu objekt peab olema käibeline asi 3) Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega – boni mores 4) Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. 5) Lepingu kehtivus võib oleneda ka sellest, kas lepingu sisu moodustav samme on võimalik või võimatu. Lepingu kehtetuse tingimused: 1) Vis ja metus - kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel 2) Dolus – pettus 3) Error ehk eksimus laiemas mõttes on vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine (Ilus, 1960). 1.2 Contractus Eesti õiguses Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik
Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku
abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3); Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused.
2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus) Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus) Maksukorralduse seadus § 49 lg 1 p 2 (maksuhalduri taandamine)
Abielu sõlmimiseks tuleb avaldada avaldus. Abielluda ei saa 1 kuu pärast avalduse esitamist. See kuu aega on järelemõtlemisaeg. Mitte kauem, kui 3 kuud. · Vanus: täisealisena (18 aastane). 15 aastaselt on lubatud abielluda eestis, siis peab kohtu poole pöörduma. · Abielu sõlmimise takistavad tegurid: 1. Veresugulased. Põlvnemine: vanaemad, vanavanaemad. Lapsed, lapselapsed.Õed ja vennad. Ei tohi abielluda nendega. 2. Lapsendamise tagajärjel: lapsendaja ei saa lapsendatuga. 3. Ühte peresse lapsendatud lapsed: erinevad inimesed aga perekonnalt õde ja vend. 4. Ei saa abielluda, kui oled juba abielus. · Abielus on mees ja naine jah sõna ütlemisest. Allkiri kinnitab seda öeldud jah-i. Sõrmus ei oma mingisugust tähtsust. · Nime valik abielus: 1. Ühine perekonnanimi, emma-kumma järgi. 2. Mõlemad pooled kannavad enda perekonnanime edasi. 3. Enda perekonnanimele lisatakse teise poole perekonnanimi.
Mitmepoolne tehing · Alla 7a teatud tehinguid võivad ise teha tsüs §12 (2) vabaks kasutamiseks antud raha, teha tehingu rahaga mis talle selleks otstarbeks anti. · Võivad teha tehinguid milles ei teki otseseid tsiviilkohuseid. (kinketehingud, on kingi vastuvõtja) · Taskuraha reegel, vabaks kasutamiseks raha. Teha tehinguid rahaga mis on antud sihtotstarbeks. Kui nõusolek antakse pärast siis tehing muutub kehtivaks HÕLJUV KEHTETUS . Tehing hõljuvalt kehtetu kuni antakse nõusolek. Kui 2nädala jooksul vastust ei ole on tehing kehtetu. Otsusvõime Kui isik teeb tehingu ja sellel hetkel ei mõista oma tegude tähendust, siis on see tehing tühine. Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult.
- seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto. Vallasasjad jagunevad kaheks: - asendatav vallasasi (raha, puit, ehitus-, metsamaterjal) ja - asendamatu (kunstiteos) 9. Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel? Ülenejad (ema, isa, vanaema, vanaisa), Alanejad (lapsed, lapselapsed) ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad. 10. Mis on pärimine ja kuidas saab pärida? Pärimine on inimese surmajuhtumi järel tema kinnis- ja vallasasjade jagamine. Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad)
Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
seisund, vib kohus neist kskik kumma nudel muuta elatise suurust vi elatise maksmise lpetada. Elatise maksmise vib lpetada ka kesoleva paragrahvi 1. likes stestatud aluse ralangemisel. 15.)-Lapsendajaks vib olla vhemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda lal pidama. Kohus vib lubada lapsendajaks olla ka nooremal tisealisel isikul. 16.)-Lapsendada vib last ksnes lapse huvides. -Tisealist isikut ei vi lapsendada. 17.) -Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes vrdseks sugulastega isiklike ning varaliste iguste ja kohustuste osas. -Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised igused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes. -Vanem kaotab isiklikud ja varalised igused ning vabaneb kohustustest oma lapse suhtes, keda lapsendati, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhtes.
Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud
Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda Kohtu kaudu toimub hagi esitab abielus olev isik või selle isiku vanemad pettuse või ähvarduse teel sõlmitud abielud hagi võib esitada ka see kelle huvisid on rikutud kui mees sureb siis 10 kuud enne lapse surma siis loetakse seda selle mehe lapseks kunstlikul viljastajal pole mingit õigust lapsele. Lapse perekonnanimi kuu pärast sündi kuid eesnimi kohe . Sünnitunnistus : isa ja ema nimed ja abielu tunnistus Vabaabielus siis avaldus lapse sünniregistreerimiseks Siis kui üksikema siis naine läheb perekonnaseisu ametisse ja ütleb andmed ja naise perekonnanimi Kui laps on lastekodus siis EV nõuab alatusraha = pool kehtivast miinimum palgast ühele lapsele Lapse ära võtmine : kui see on ohtlik lapsele Vanemad tervitavad alkoholi narkotsi Lapse julm kohtlemine vanemate mitte kohustuste täitmine pole osalenud lapse
nagu omanik Loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asja eraldumisel Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt – suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed 4)lapsendaja/lapsendatu 5)rohkem kui üks abikaasa (mitme samaaegse abielu puhul kehtib alati esimene) Kui üks abikaasa vahetab abielu kestel sugu loetakse abielu automaatselt lõppenuks teise soo reigistreerimisega rahvastikuregistrisse. Abielu tühisuse alused: 1)abiellunud on samast soost isikud 2)abielu on sõlminud selleks pädevust mitte omav isik
Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal). Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Ku eeldatakse aasta jooksul korrektset käitumist. Kustuvad kõik korraga viimase karistuse aasta möö 21.abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi üh Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuu Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud 2)need isikud, kes juba on abielus 21.abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga
- ühisomand Piiratud asjaõigused: · Servituudid · Reaalkoormatised · Hoonestusõigus · Ostueesõigus · Pandiõigus 54. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid Perekonnaõiguse allikad Perekond ja perekonnaelu 55. Sugulased, hõimlased. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased Ülenejad ja alanejad sugulased Külgjoones sugulased Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted 56. Abielu, abikaasad. Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise vabal tahtel põhinevat, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendust, mis on tähtajatu Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud
maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dokumendid on vaja esitada abielusõlmimiseks? Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuametis): · ühine kirjalikavaldus · isikut tõendavad dokumendid · sünnidokument (juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad) · varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus · teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend · riigilõivu tasumist tõendav dokument. Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
