ta oli eostatud enne pärandi avanemist, KOV-üksus, kelle territooriumil oli pärandaja viimane elukoht); pärimisele kutsutavate seadusjärgsete pärijate hulka kuulumine; sundosa saamise eelduste olemasolu, kui temast on pärandaja oma; puuduvad pärimiskõlbmatuse alused; pärandvara vastuvõtt. Seadusjärgne pärimine leiab aset, kui pärandaja ei teinud kehtivat testamenti või sõlminud pärimislepingut; pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata; testamendijärgne pärija ja/või lepingujärgne pärija suri enne pärandajat või ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei olnud määratud; testament/PL on tervikuna või teatud osas kehtetu; pärandaja ei pidanud kinni testamendis/PL-s seadusjärgse pärija sundosaõigusest. Tüvikonna süsteem: pärand läheb pärandaja tüvikonda ehk tema alanejatele sugulastele (isiku lapsed ja nende
kuud ja kuupäevaga märgitud, muidu ei loe) Abikaasade vaheline testament: seaduslik, notariaalne vorm.Sisuks pärandatakse kogu vara kauem elavale abikaasale.Abielu lahutamisel testament tühistatakse Testamendijärgne pärija:*üks isik nimetatud, siis ainupärija, *mitu isikut, siis kaaspärijad. Asepärija- nimet. juhuks kui pärija sureb ise enne pärandajat, ei võta pärandit vastu või on pärimiskõlbmatu. Järelpärija pärand läheb üle mingi tähtpäeva tingimuse saabudes Annak materiaalne hüvend, konkreetne asi/ese/rahasumma.Saaja on annakusaaja, mitte pärija.Annaks antakse üle pärandvara koosseisus.Annaku saajaks tütar.(ntx. 50000.-) Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijatele mingid kohustused(matuse korraldamiene jms)Sihtmäärang määratakse mingile rahasummale konkreetne kasutus...täitja
pärandaja surma hetk; 2.inimese surnuks tunnistamine.(6 kuud); 3.õnnetus; 4. Sõjategevus või loodusõnnetus(2 aastat) · Abikaasade vastandlik testament: teine abikaasa pärib. · Berliini testament: abikaasade vastastikune testament, kellegi 3nda isiku kasuks. · Testamendis on võimalik ära määrata asepärija. Asepärija määratakse testamendis siis, kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid
Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30. Millal on tehingu kehtivuseks vaja kolmanda isiku nõusolekut? Teatud juhtudel teeb seadus kehtivuse sõltuvaks kolmanda isiku nõusolekust. Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub käsutamisõigus. Reeglina ei ole õigustamata isiku käsutus kehtiv. Seaduses on sätestatud aga ka erandid. Õigustamata isiku käsutus (vt TsÜS § 114): _ on kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; _ muutub kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse tagantjärele heaks. 32
20 Testamendi järgne pärija Kui isik pärib üksinda, on tegemist ainupärijaga. Kui on rohkem, siis kaaspärijad. Kui testamendis nimed kirjas, kuid saamisosad määramata, siis eeldatakse, et mõeldud on võrdse osa saamist. Asepärija nimetatakse kui testaator arvab, et pärija sureb ära või ei võta pärandust vastu või osutub pärimiskõlbmatuks. Asepärijaid võib nimetada ka mitu. Järelpärija määratakse teatud tähtpäeva või sündmuse saabumisega. Võib olla ka vara koosseis määratud. 30 aastat võib oodata tingimuse saabumiseni. Kui selle ajaga tingimusi ei täideta, siis pärand jääb eelpärijale. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saja.
mõlema surma korral pärib. Testamenti võib ka mitu korda teha. Testamendi järgne pärija Kui isik pärib üksinda, on tegemist ainupärijaga. Kui on rohkem, siis kaaspärijad. Kui testamendis nimed kirjas, kuid saamisosad määramata, siis eeldatakse, et mõeldud on võrdse osa saamist. Asepärija nimetatakse kui testaator arvab, et pärija sureb ära või ei võta pärandust vastu või osutub pärimiskõlbmatuks. Asepärijaid võib nimetada ka mitu. Järelpärija määratakse teatud tähtpäeva või sündmuse saabumisega. Võib olla ka vara koosseis määratud. 30 aastat võib oodata tingimuse saabumiseni. Kui selle ajaga tingimusi ei täideta, siis pärand jääb eelpärijale. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saja.
Notariaalsel testamendil KOV või riik pärijaks kõigi eelpool nimetatud tugevam õiguslik alus pärijate puudumisel 19 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Pärija - isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud oma vara või osa sellest Asepärija - nimetatakse juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne testaatorit, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu Järelpärija - isik, kellele läheb testaatori vara teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumisel 29.Abieluvaraleping Paberil!!! 30.Üüri ja rendi vahekord Üüri- ja rendilepingu eristamine VÕS-s. Võlaõigusseadus ' ei erista üüri ja renti enam lepingu esemest, vaid lepingu sisust ehk siis poolte õiguste ja kohustuste tagajärgedest lähtuvalt: · üüriga on tegemist juhul, kui üks pool kohustub lihtsalt asj a teise poole käsutusse andma.
Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30. Millal on tehingu kehtivuseks vaja kolmanda isiku nõusolekut? Teatud juhtudel teeb seadus kehtivuse sõltuvaks kolmanda isiku nõusolekust. Selle põhjusteks on: _ tehingus osaleva isiku kaitse (nt seadusjärgse esindaja nõusolek alaealise tehinguga); _ kolmanda isiku kaitse, kui tehing puudutab tema õigust (nt järelpärija nõusolek eelpärija poolt tehtud tehinguga). 31. Kas õigustamata isiku käsutustehing saab olla kehtiv? Õigustamata isik on isik, kes ei ole käsutatava õiguse omaja või kellel puudub käsutamisõigus. Reeglina ei ole õigustamata isiku käsutus kehtiv. Seaduses on sätestatud aga ka erandid. Õigustamata isiku käsutus (vt TsÜS § 114): _ on kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; _ muutub kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse tagantjärele heaks. 32
· pärandaja ei testeerinud ja/või ei pärandanud pärimislepinguga kogu vara (testeerimata või oma eluajal kellegagi kokku oma pärandi suhtes, n. ö. päranduse asjus kaupleb. (Samadel põhjustel ja pärimislepinguga hõlmamata vara osas) (PärS § 37 lg 2); eriti just seetõttu, et rooma õigus ei lubanud pärimislepingut, vaieldi ka 1940. a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki
kas täielikult või osaliselt ,,lukku", takistades ühtviisi nii käsutusõigusliku isiku pahatahtlikke kui ka õiguspäraseid käsutusi. Märkus Käsutuskitsendust võivad sisaldada ka märkuste alla kuuluvad märked. Märkus on märge, mida kasutatakse nende seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks, mis ei ole eelmärge, vastuväite ja keelumärke sisuks. Sellisteks märgeteks on märkus hüpoteegi pantimisel pandipidaja, pärimisel aga järelpärija ja testamenditäitja kohta. Eesti õigus tunneb enamikku selliseiseid märkeid, mis katakse ka kinnistusraamatusse: /Materiaalõigusliku tähenduse ja mõjuga märkusena/: - seadusjärgsest erineva järjekoha määramise kohta - järjekoha täpsustamiseks - kaasvastutuse kohta, kui üks õigus koorman mitut maatükki - kannete kustutamise kohta /Materiaalõigusliku tähenduse ja mõjuta märkusena/: - riigivara valitseja kohta - asjaõiguse kohta valitseva kinnisasja registriosas
annaabi.ee 
