Väärteo tunnuste puudumine Teistkordse karistamise keeld Teos on kuriteo tunnused (st et karistatakse ainult kurteo eest) Aegumistähtaeg on möödunud Seadus, mis nägi ette karistuse vaarte eest, on kehtestuks tunnistatud Füüsilise isiku surm või juriidilise isiku lõppemine Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo eest võib karistuse määrata ka kohtuväline menetleja. Kohtuvälised menetlejad on näiteks: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet jt.. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised, nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine. Üldtingimused Väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
toimepanemise 811 lg 5). vahetuks objektiks Piraatkoopiaga olnud eseme (KarS § kauplemisega seotud 224 lg 3) väärtegude kohtuvälised menetlejad on politseiprefektuur ja Tarbijakaitseamet (AutÕS § 811 lg 5). Arvutiprogrammi Juriidilist isikut Arvutiprogrammi Füüsilist isikut reprodutseerimine karistatakse rahalise reprodutseerimise karistatakse rahalise
· süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil, · süüteoga raske tagajärje põhjustamine, · süüteo toimepanemine grupi poolt, · süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks. Väärteod: Väärtegu saab karistada rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Arest sikult vabaduse võtmine kuni kolmekümne päevani, mida kohaldab vaid kohus. Väärteoasju lahendavad kohtuvälised menetlejad või kohtud. · Hoiatusmenetlus, · Kiirmenetlus, · Üldmenetlus. Süüteod: Süütegu karistusseadustikus karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena loetletud, vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse rühmitatud. · Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeolekuvastased süüteod (genotsiid, agressioon, keelatud relvade kasutamine),
Tunnistajad, rääkimast lähisugulase vastu võivad keelduda. ,,Hõimlased" on kohustatud. Haldusmenetlus- lahendatakse vaidlusi, mis on tekkinud avaliku võimu ja üksikesindajate vahel. (nt. Politsei-mina, maa võõrandamine) See käigus lahendatakse kaebused, mis laekunud haldusaktide toimikute peale (politseprotokoll), vaitlustatakse tegevusetust (avaldusele mitte vastamine linnavalitsuse poolt). Väärtegude menetlus- kohtueelne lahendamine (5%jõuab kohtutesse) Menetlejad: politseinik, veeteede ametnik, tervishoiu ametnik hoiatusmenetlus ( ei loeta karistuseks ) kiirmenetlus (asjaolud teada, ütlused, protokoll, peab nõustuma, alaealiste korral ei ole Üldmenetlus (kogutakse tõendid,kutsutakse isik asutusse,protokoll,15 päeva jooksul võib vastulauset esitada. Trahv sasma, mis kiirmenetlusel, erandina 30 päeva aresti) TARVIS TEADA! Alati õigus kasutada sidevahendeid, koguda tõendeid ( mitte jälitusega ). isiku läbivaatuseks.
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse ...
Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus. Tsiviilmenetlus: *hagimenetlus *hagita menetlus 46.Väärteomenetlus ja selle liigid. Menetlejad ja menetlusosalised. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega
õigusemõistmise päeva eest. 44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46
õigusemõistmise päeva eest. 44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46
PakS §-des 2732 nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid. PakS §-des 2732 nimetatud väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks on Keskkonnainspektsioon ja valla- ja linnavalitsus ning §-des 27, 28 ja 31 nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet. 17 11. TEGELIKKUSE TRANSFORMEERIMINE ÕIGUSKEELDE Õiguskeel peab olema nii täpne kui ka üldiselt arusaadav selle ühiskonna liikmetele. PakS-e õiguskeel on nii täielike õigusnormide kui ka mittetäielike õigusnormide osas koostatud täpselt, arusaadavalt, kergesti loetava ja mõistetavana. Õiguslikud tagajärjed, mis
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
Menetlusaluse isiku õigused: õigus teada, millest menetlust vormistatakse, õigus kaitsja abile, õigus vaidlustada. Kaitsjaks on advokaat (lepinguline esindaja) või mõni muu juriidiliste teadmistega isik magistrikraadi olemasolul. Max 2 kaitsjat. 16 33. nädal, 18. 04. 13 VÄÄRTEGUDE MENETLEMINE - poolteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja. - menetlejad on: politsei asutused - väärteo menetluse liigid: kohtuväline ja kohtulik - Kohtulik: menetlevad kohtud, kohus teeb otsuse. Võetakse ette siis, kui on vaja otsustada, kohaldada aresti. Konfiskeerimine, arest, õiguste äravõtmine ning siis tuleb menetluse ülevaatamine. Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik. Kohtuistungi protokolli ei koostata alati.
3 sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. 1.6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused KrMS § 16 kohaselt tuleb eristada kahte põhilist kriminaalmenetluse subjektide gruppi: * menetlejad: kohus, prokuratuur ja uurimisasutus; * menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kahtlustatav (§ 33) on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Kahtlustataval on õigus (§ 34):
Juriidilisele isikule sundlõpetamine. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Rahalise karistuse võib kohus selle mittetasumisel asendada vangistusega või lühiajalise karistuse korral süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2h üldkasulikku tööd = 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutes 1 trahviühik on 60 kr. Väärtegude menetlejad on kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteo asju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet (KAPO) ning oma tegevusvaldkondades teised ametid,
fikseeritakse tunnistajate ja kannatajate sõnad 3) resultatiivosa otsustav osa Väärteo menetlus Väärtegude menetlus toimub: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid, päästeamet, kaitseministeerium, maksu- ja tolliamet, piirivalveamet - menetlejad 2) kohtulik menetlus Poolteks: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist
Sundraha raskemate kuritegude puhul 2,5 miinimum palka; kergemate kuritegude korral 1,5 miinimum palka. Uurimisalluvus uuritakse kuritegu antud piirkonnas. Asi antakse antud piirkonna kohtusse. VÄÄRTEO MENETLUS VÄÄRTEO MENETLUS Väärtegude menetlus toimub kahel erineval viisil: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid; päästeamet; valla- ja linnavalitsus; kaitseministeerium; keskkonnainspektsioon; maksu- ja tolliamet; piirivalveamet menetlejad. Pooled: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning politsei inspektor, piirivalve ametnik jne. Omaette veel 3 erinevat menetlusliiki: - hoiatamis menetlus- vähetähtsa asja puhul, lihtne asjaolu, karistuseks 25- 200 krooni trahvi füüsilisele isikule, jäetakse trahv määramata ehk tehakse hoiatus. Hoiatus võib teha suuliselt ja kirjalikult
materjali edasi kohtule ettepanekuga kohaldada aresti. Oma olemuselt ning rikutavast õigushüvest lähtuvalt on väärteod liigitatavad: 1) inimõiguste-, riigi- ja avaliku rahu vastasteks väärtegudeks; 2) rahvatervise- ja keskkonnavastasteks väärtegudeks; 3) omandivastasteks ja majandusalasteks väärtegudeks; 4) üldohtlikeks ja liiklusväärtegudeks. Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule (RT I 2006, 44, 331; 2007. 12, 66) kohtuvälised menetlejad või kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteoasju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid
peatub ajaks, mil isik kohtueelsest uurimisest või kohtust 85 kõrvale hoiab. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisest või süü ülestunnistusele ilmumisest. Aegumine ei uuene, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja kuriteo aegumine ei ole katkenud. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Kohtuväline väärmenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena (hoiatustrahv füüsilisele isikule 25- 200 krooni, juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või suuline hoiatus), kiirmenetlusena (vajalik menetletava isiku nõusolek), üldmenetlusena (kui menetlusalune isik ei
tohi ületada 20 aastat. Kui kuritegudeks olid samas paragr. Ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. KUi üks karistustest on eluaegne vangistus, on see ainsaks karistuseks. Millised on karistused väärteo eest? Põhikaristused: rahatrahv või arrest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kes lahendavad väärteoasju? Kohtuvälised menetlejad või kohtud. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? 3 aastat. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. (vt lk 381). Kohtulik pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus
mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat. Kui kuritegudeks olid samas paragr. Ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. KUi üks karistustest on eluaegne vangistus, on see ainsaks karistuseks. Millised on karistused väärteo eest? Põhikaristused: rahatrahv või arrest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kes lahendavad väärteoasju? Kohtuvälised menetlejad või kohtud. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? 3 aastat. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline- toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. (vt lk 381). Kohtulik- pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 40. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 3739 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on: 1) Põllumajandusamet; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) Tarbijakaitseamet. (3) Käesoleva seaduse §-des 371 ja 39 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandusamet. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 7. peatükk Kemikaaliseadus1 Vastu võetud 06.05.1998 RT I 1998, 47, 697
trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3232 000 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (3) [Kehtetu - RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007] 320. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu (n. politseiperfektuur, julgestuspolitsei, inspektsioonid, ministeeriumid jne). Kohtulik menetlus toimub juhul, kui: 1. selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses 2. on vaja otsustada aresti mõistmine. 321
karistused täies ulatuses või osaliselt. 41 318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 319. Millised on karistused väärteo eest? Rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. 320. Kes lahendavad väärteoasju? Kohtuvälised menetlejad, milleks on: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Keskkonnainspektsioon, Sise- ja Justiitsministeerium. 321. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? Väärteo üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat. 322. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
rahatrahviga võrreldes raskem karistus. See seisneb isikult vabaduse võtmises kuni 30 päevani ja seda saab kohaldada ainult kohus. Oma olemuselt ning rikutavast õigushüvest lähtuvalt on väärteod liigitatavad: o inimõiguste-, riigi- ja avaliku rahu vastasteks väärtegudeks; o rahvatervise- ja keskkonnavastasteks väärtegudeks; o omandivastasteks ja majandusalasteks väärtegudeks; o üldohtlikeks ja liiklusväärtegudeks. Väärteoasju lahendavad kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteoasju, on politseiprefektuur, keskkriminaalpolitsei, julgestuspolitsei, kaitsepolitseiamet, oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid.
Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3232 000 eurot. 130. Kes lahendavad väärteoasju? Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu (n. politseiperfektuur, julgestuspolitsei, inspektsioonid, ministeeriumid jne).Kohtulik menetlus toimub juhul, kui: 1. selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses 2. on vaja otsustada aresti mõistmine 131
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
