on kuni 5 aastat = 2 kuu keskmine palk, 5-10 aastat = 3 kuu keskmine palk, üle 10 aasta = 4 kuu keskmine palk; koondada ei tohi rasedaid ega kuni 3 aastaste laste vanemaid ( isegi kui nad ise nõus on ) 10. Tööalaste vaidluste lahendamise kord 1) võimalus on kaebus esitada kas töövaidluskomisjoni või kohtusse Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud. 11. Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmine. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel
on kuni 5 aastat = 2 kuu keskmine palk, 5-10 aastat = 3 kuu keskmine palk, üle 10 aasta = 4 kuu keskmine palk; koondada ei tohi rasedaid ega kuni 3 aastaste laste vanemaid ( isegi kui nad ise nõus on ) 10. Tööalaste vaidluste lahendamise kord 1) võimalus on kaebus esitada kas töövaidluskomisjoni või kohtusse Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud. 11. Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmine. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel
vanemaid (hooldajaid)( isegi kui nad ise nõus on ). Ei tohi koondada kui töötaja on haige. Puhkuse ajal peab ootama kuni tuleb tagasi tööle. 10.Tööalaste vaidluste lahendamise võimalused, tähtajad. *Võib lahendada omavahel *võib kasutada usaldusisiku abi *lepituskomisjonid *On olemas ka töövaidluskomisjon ja kohus. Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu. Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud. 11.Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmise kord. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Avalikud teenistujad on: *ametnikud (kõrg-, vanem-, nooremametnikud)*abiteenistujad (lihttöötajad- need kes on tool töölepinguga) *koosseisuvälised teenistujad (võetakse tööle teatud ajaks teatud töö tegemiseks) Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. tö
Kui palka ei maksta viimasel tööpäeval: 1) tuleb iga päeva eest maksta keskmist päevapalka, aga mitte rohkem kui 1 kuu eest. 4 18.09. (Kersti materjal) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS ATS Kehtib alates 1.jaanuar 1996 Puudutab kõiki ametnikke, kes on teenistuses (avaliku teenistujad). Teenistujad jaotatakse: - ametnikud - abiteenistujad - koosseisuvälised teenistujad Ametnikud jaotatakse: - kõrgametnikud - vanemametnikud - nooremametnikud Abiteenistujad on kõik need isikud, kes töötavad töölepingu alusel. Näiteks omavalitsuses koristaja, valvur, riidehoidja, elektrik, kojamees. Ametnikuks saamiseks peavad noorametnik olema 18, vanem- ja kõrgametnikud vähemalt 21. Peab olema teovõimeline EV kodanik, vähemalt keskharidus, eesti keele valdamine. Ametnikuna ei või võtta teenistusse neid, keda on karistatud kriminaalkorras tahtliku kuriteo
vanuseks saamiseni; tasustamata lapsepuhkus antakse emale ja isale igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva alla 14 aasta vanuste laste puhul või kuni 18 aasta vanuste laste puhul, kui nad on invaliidistunud Avalik teenistus: Seadus, mis seda reguleerib "Avaliku teenistuse seadus" ehk ATS 1. aprillist jõustub uus ATS Avalik teenistus, see on töötamine riigivalitsuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Avalikud teenistujad jaotatakse: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistused. Abiteenistujad on need, kes töötavad riigiasutuses 5 töölepinguga. Ametnik on see isik, kes teostab avalikku võimu. On kõrgemad ametnikud, vanemametnikud ja nooremametnikud. Ametnikke ei võeta tööle töölepinguga. Neid nimetatakse teenistusse, nimetatakse läbi haldusakti (käskkirjad ja korraldused)
6. Töötamine enne riigipühi: 3 tundi lühendatakse tööpäeva. 1 Jaanuar, 24 Veebruar, Võidupüha 23 Juuni, Jõululaupäev 24 Detsember. Riigipühal töötamine on kahekordse tasuga. 7. Öötöö: 22.00 6.00. Tasustatakse 1,25 kordselt. 8. Ületunni töö: Ületundide eest hüvitatakse vaba aja andmisega. Rahaliselt on 1,5 kordne tasu. Ületunde tohib teha 8 tundi nädala kohta. Tööandja saab nõuda ületunde, kui on midagi väga tähtsat. Range arvestamine. · Puhkused: 1. Kollektiivpuhkus. 2. Vanemate puhkus. 3. Õppepuhkused. 4. Palgata puhkused. 5. Tööpuhkus. · Puhkuste kestvus: on töötajatele 28 kalendripäeva; alaealistele 35 kalendripäeva; avalikud teenistujad ehk ametnikud 35 kalendripäeva; haridustöötajad: õpetajad, pedagoogid neil on 56 kalendripäeva. · Täiskasvanute koolituse seadus: TäKS · Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: 1. Puhkus antakse kalendriaasta kohta. 2
veebruari, 23. juunit, jõululaupäeva siis seda tööpäeva lühendatakse 3h võrra. Valveaeg töötaja ei pea olema tööl, kuid kättesaadav (tasustamine kokkuleppeliselt, mitte vähem kui 1/10). Puhkus töö või teenistussuhte peatumine kindlaks aja perioodiks. Ametnikud on teenistuses. Puhkuse seadust ei ole seda reguleerib TLS. Puhkuse jaotumine: 1. tööpuhkus töötatud aja eest ( korraline, igaastane) 2. vanemapuhkused sünni; hooldamisega 3. palgata puhkused kokkuleppeline, tasuta. 4. õppe-puhkus õppijatele ja töötajatele. ( täiskasvanute koolituse seadus TäKS). 3 Puhkuse andmise, kasutamise reeglid: - iga aastane puhkus kestab 28 päeva aastas. - Pikendatud puhkus alaealistele 35 kalendripäeva - Ametnikel 35 kalendripäeva - Teadus- ja haridustöötajad 56 kalendripäeva 1. puhkust antakse töötatud aja eest 2
8 Töötaja süütegude hindamine töövaidlusorganis Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Töötaja tööle ennistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes mainitud asjaoludel (süüteo vähene tähtsus jms.) ei ole töötajal õigust hüvitusele. 12. Avalikud teenistujad Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks 2) abiteenistujateks 3) koosseisuvälisteks teenistujateks 13. Ametniku teenistusse võtmine Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 14. Ametniku atesteerimine Isiku atesteerimine käesoleva seaduse tähenduses on tema töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine. Atesteeritavad isikud: (1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid atesteerivad:
Tööisnpesktori nõusolekul on lubatud nimetatust suuremat töö h arvulist vahetust, kuid mitte üle 24h. Kui tööandja rakendab ilma inspektori nõusolekuta üle 12h vahetusi, siis kohus määrab, et need lisatunnid tuleb kompenseerid alisatasu maksmisega. Puhkeaeg Töötajal on õigust saada tööpäeva sisest, tööpäevade või vahetuste vahelist ja iganädalast puhkeaega. Puhkeaja hulka uuluvad samuti rahvus- ja riigipühad ja puhkeaja eriliigi moodustavad puhkused. Tööpäeva sisene puhkeaeg – vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. Selle algus, kestvus ja lõpp määratakse töösisekorra eeskirjade, vahetuseajakavade või töölepinguga. TjaPS §16 kohaselt peab töötaja saama nimetatud vaheaja hiljemalt pärast 4h kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisit. Vaheaeg selleks kestab enamasti 30mint – 1h. Katkematu tööprotsessi korral, kui töö
ametikohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole katseaja tulemustega rahul, võib ta töölepingu lõpetada. Töötajal on õigus tööleping lõpetada ka katseajal. Kui aga katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse ta määramata ajaks sõlmitud töölepinguga töötajaks. PUHKUS tähendab töölepingu peatumist seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkused on: 1) Põhipuhkus 2) Lisapuhkus Lisaks nendele on veel vanemapuhkused ja palgata puhkus. Põhi- ja lisapuhkust antakse tööaasta eest. TÖÖLEPINGU MUUTMINE on lubatud üldjuhul vaidpoolte kokkuleppel, erandiks on olukord, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu muutmist. Töölepingu muutmine tähendab lepingus kindlaksmääratud tingimuste muutmist, sealhulgas mõne tingimuse lepingust väljajätmist või uue tingimuse lepingusse võtmist
Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Rase, alaealine, arsti ettekirjutusega EI tohi tööle rakendada ei puhkepäeval ega riigipühal. Teise grupi puhul vajalik kirjalik nõusolek. 6. Puhkused. Puhkuste liigid. Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on: 1) põhipuhkus 28 kal.päeva. Pikemat puhkust saavad: alaealised(35p), töövõimetuspension(35kal.p), riigiametnikud(35kp), pedagoogid, raviasutuste, hooldekodude pedagoogid/spetsialistid(56kp) 2) lisapuhkus. Teatud tööde puhul:allmaatööd 14kp, tervist kahjustav töö 5-7kp, muud juhud 3-
Puhkust tuleb anda lapsevanemale, kes kasvatab 7-10a vanust last, puhkust tuleks anda sellisele vanemale lapse koolivaheajal. Puhkust tuleb anda alaealistele koolivaheajal. Puhkus on tasuline. Eelviimasel tööpäeval peab saama raha kätte. Puhkuseraha tuleb viimasel võimalusel maksta päeval mil töötaja tuleb puhkuselt tagasi. 6 kuud tuleb tööd teha, siis on alles õigus töötajal õigus nõuda puhkust. Siis saab töötaja nõuda uhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Vanema puhkused: · Rasedus ja sünnituspuhkus (140 kalendripäeva) · Isapuhkus (tasustamata puhkus) isal on saada puhkust 10 tööpäeva puhkust 2 kuu jooksul enne lapse sündi või 2 kuu jooksul pärast sündi. · Lapsendaja puhkus, ettenähtud lapsendajale (emale või isale) ette nähtud 70 kalendripäeva, õigus kasutada ainult siis kui lapsendatakse kuni 10aasta vanuse lapse puhul. · Lapsehoolduspuhkus, kasutada saab seda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni
a. Õigus nõuda enda töölelubamist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudutud aja eest b. Töötaja loobub töökohast, nõuab 3 kuu kokkulepitud palka TL sõlmimise rikkumise eest Kui töötaja ei ilmu tööle, on TA-l õigus leping tühistada. Kui T-l puuduvad põhjused, õigus nõuda töötajalt 2 nädala kokkulepitud palka (ka siis, kui helistab, et haige) (va ametnik tuleb 1 nädal oodata) 3. määratud ajaks sõlmitud TL kestus ja alus põhjus!!! §27 4. ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus töö sisu ja nimetus (lihttöö ei vaja tunnistusi; oskustöö load, tunnistused; keeruline oskustöö vastav haridus ja töökogemus) Ka materiaalse vastutuse leping! Märge, et TL lisa ja lahutamatu osa. Ka muudatused ja TL lõpetamine.
tegutsemise õigus, vahetu alluvus abikaasa, elukaaslase, ülenejate ja alanejate sugulastega Ametikohale asumiseks vajalikud dokumendid: Taotlus ja kinnitus, et ei esine teenistusse asumis välistavaid asjaolusid Elulookirjeldus Tunnistus, diplom Isikut tõendav dokument Ametikohale nimetamine: Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga käskkiri, korraldus TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA Ametnik annab ametivande Ametijuhend Töökorralduse reeglid: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad Palga maksmise korraldus Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Puhkepäevadel asutuses viibimise kord Teenistusest puudumisest teavitamise kord Üldised käitumisreeglid töökohal Ametniku teenistussuhte lõppemine Vabastamine ametniku soovil:
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendam
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatav
pidi teada saama rikkumisest. Töölepingu ülesütlemise nõude aegumine 30 päeva avalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja töötasu nõudmisel, ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Moodustatakse kohalike tööinspektsiionide juures. Komisjoni kuuluvad tvk juhataja kõrgeima juriidilise haridusega ametnik, töötajate esindajad, tööandjate esindajad. Vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjonis tuleb esitada avaldus kirjalikus vormis kahes eksemplaris töötaja töökoha järgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on kindlaks määratud mitut maakonda hõlmava piirkonnana esitatakse tööandja elukoha või asukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Avaldusee tuleb märkida: 1) Töövaidluskomisjoni nimi kuhu avaldus esitatakse
Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1. Üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusel. 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalikõiguslik isik. 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ette nähtud eesmärgi saavutamisel. 4
töötasustamine eritingimustes 1) ületunnid tasustatakse 1,5 kordselt kompenseeritakse vaba ajaga vastastikkusel kokkuleppel 2)tasustamine öötundide eest 1,25 kordselt või vaba ajaga 3)tasustamine riigipühal töötamise eest 2 kordne või vaba ajaga puhkus kõige lühem puhkus 28 kalendripäeva puhkuse hulka ei loeta rahvus ja riigipühi seaduse järgi puhkus ette nähtud alaealistel 35 kalendripäeva ka haridustöötajatel 56 kalendripäeva täiendavad puhkused 1. raseedus ja sünnitus puhkus 140 kalendripäeva 70 enne ja 70 pärast 2. isapuhkus õigus saada 10 tööpäeva kas 2 kuu jooksul enne sünnitust või 2 kuu jooksul peale antud momendil 66 eek päevaraha 3. lapsendaja puhkus alla 10 aastase lapse lapsendajal 70 kp 4. lapse hoolduspuhkus kuni lapse 3 aastaseks saamiseni võivad võtta nii ema kui isa vanemapalk mida võib võtta nii ema kui isa makstakse 15 kuud lapse puhkus võimalik saada nii emal kui isal
· · · c.) Õppepuhkus Tööandja peab maksma puhkuse tasu. Tööandjal ei ole õigus uhkust kompenseerida muude hüvedega. Töötajal ei ole õigust puhkusest keelduda. Põhipuhkuse kestus-28 kalendripäeva. Põhipuhkuse osadeks jagamine: a.) Kokkuleppel võib jagada selle osadeks. b.) c.) Tööandja koostab puhkuse ajakava üldjuhul märtsi lõpuks. Puhkuse ajakava peab sisaldama · Põhipuhkus · Poolte kokkuleppel muud puhkused N isapuhkus,.. Ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. (TLS p.69 lg.4) Puhkuste ajakavasse märkimata puhkusi on töötajal õigus kasutada 14-kalendripäevase etteteatamisega (TLS p.69 lg.3) Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal: · Naisel vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust · Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal · Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last
kohta sätestatut. 4. Töölepingulise suhte eristamine avalikust teenistusest: avaliku teenistuse olemus ja asutused, avalike teenistujate liigid, töö- ja teenistussuhte peamised erisused TLS ei reguleeri avalike teenistujate teenistussuhteid. Avaliku teenistuse puhul on tööandjaks riik või KOV, kes teostab oma võimu avalike teenistujate kaudu. Võimu ja vastutuse andmine avalikele teenistujatele eeldab neile ka eriliste kohustuste ja õiguste andmist, mida ei reguleeri TLS. Avalikud teenistujad tegutsevad ühiskonna avalikus sfääris, mis kuulub avaliku õiguse valdkonna. Avaliku teenistuja töötamise aluseks on haldusakt, ning õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud avaliku teenistuse seadusega, mis on osa haldusõigusest. 5. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon: struktuur, rahvusvaheliste tööstandardite väljatöötamine, aktide iseloomustus, Eestile siduvad konventsioonid ILO on rahvusvaheline ÜRO alluvuses tegutsev organisatsioon, mis tegeleb rahvusvaheliste
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel.
· Info kogumine ja töötlemine ühiskonna kohta. · Poliitilise süsteemi teadmistega varustamine. · Rahva varustamine hüvede ja teenustega. · Avaliku poliitika ellu viimine ja ressursside mobiliseerimine (maksude kogumine). Avalik teenistusseadus Avalik teenistus on töötamine riigi või omavalitsuse asutuses. On kolme liiki teenistujaid: · Ametnikud täpsed, viisakad, kompetentsed. · Abiteenistujad sekretärid, autojuhid... · Koosseisuvälised teenistujad Riigiametnikuks saamise tingimused: · 21 aastat vana · Vähemalt keskharidus · Teovõimeline · Eesti kodanik · Eesti keele oskus Ei võeta: · kellel on karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest · kes on eeluurimise all · kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada sellel kohal. · Lähisuhtlus · Karistus korruptsiooni eest Katseaeg kuni 6 kuud
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul
a kui on vääramatu jõud. Kui osa iganädalasel puhkepäeval töötamisest langeb ööajale, siis makstakse lisaks tasu ka öötöö eest. Tasustamine puhkepäeval - nagu ületunnitöö ja kompenseeritakse samadel alustel. Riigipühad ja rahvuspüha Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline. 6. PUHKUSED on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseid saab liigitada -põhipuhkus -vanema puhkused -palgata puhkused. Eraldi puhkuse liik on õppepuhkused ja neid reguleerib "Täiskasvanute koolituse seadus". Tööpuhkuste andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: - puhkust antakse kalendriaasta eest. Töötajal on õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist - antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi - puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav. Üldine hüve ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse. Territooriumi laiendatud mõiste riigi territoorium teiste riikide territooriumil (saatkonnad). Laevad, mis sõidavad lipu all. Eesti territoorium atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid. Sõjalaevad avamerel Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvas ei võrdu rahvus. Rahvus on etnus(?)
Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused, mis tuleb fikseerida kirjalikult atesteerimislehele. Ametnik saab vestluse käigus omad ettepanekud esitada ettevõtte juhile. Eesmärk: hinnata oma personali, välja selgitada koolitusvajadus. 2 nädalat enne katseaja lõppu vestlus. Atesteerimiskomisjon viib seda läbi ja see on moodustatud oma asutuse töötajatest. Nõuded on välja töötatud. Tulemused: - lugeda atesteerituks - lugeda mitte atesteerituks (võib kaasneda töösuhte lõpetamine või muu töö) lükata atesteerimine edasi 1ks aastaks. 3) puhkus, tingimused jne Puhkuse liigitus: I. tööpuhkused antakse tööaastate eest, öeldakse ka iga aastaline korraline puhkus 1) põhipuhkus a) üldkestvusega puhkus 28 päeva b) pikendatud põhipuhkus alaealistel 35 päeva ametnikel 35 päeva ülikooli õppejõud, õpetaja, kasvataja 56 päeva 2) lisapuhkused a) saavad allmaatöölised, eriiseloomuga tööde puhul, tervist kahjustavate tööde puhul. II
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitseõigusena, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. Töö õigus kujunes välja koos
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
kuidas töötulemust realiseerib. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Nii tegutsevad näiteks FIE-d. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (edaspidi T) teeb teisele isikule tööandjale (edaspidi TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1. 2) isik nimetatakse (valitakse) ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
