Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse entsüklopeedia seminaritöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnormidid, põhiseadus, resident, karistusseadustik, käesolev, täielike, riigieelarve, karistusseadustiku, täielikud, hüpotees, normitehnika, eraõigus, dispositsioon, alaliselt, deklaratiivsed, viitavad, alternatiivne, entsüklopeedia, kuulumine, sätestavad, jaotumine, euroopaliku, struktuuriosad, keeleline, märksõnade, loend, seminariSeaduse eesmärgi kirjapanemine on seaduseelnõu väljatöötamisel kõige olulisem projektieelne etapp. Akti eesmärk on eelnõu seletuskirjas sõnastatud nii: “Eelnõu eesmärgiks on tagada UPT osutamine, kvaliteetsete postiteenuste osutamine, postiteenuste kasutajate kaitse.” 4. Millist õigustloovat akti lugesite 15. töönädalal? Milliseid mittetäielike ja täielike õigusnormide liike loetud akt sisaldab? Viieteistkümnendana lugesin Vereseadust (lühend - VereS). Vereseadus sisaldab palju mittetäielike õigusnorme. Kõige rohkem esineb definitiivseid norme, sest seadus reguleerib väga spetsiifilist valdkonda ning selleks, et ka valdkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuv inimene seadust õigesti mõistaks on vaja terminid defineerida.
käesolev töö: ,,Sõjahaudade kaitse seaduse" (SHKS) kui õigustloova akti analüüs. Antud seminaritöö eesmärgiks ongi analüüsida ühte Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigustloovat akti, mis oleks vastu võetud pärast 2005. aastat, võttes aluseks seminaritöö juhendis toodud küsimused. Viimaste põhjal on kirjalik töö liigendatud peatükkidesse, mille järjekorranumbrid ühtivad küsimuste omadega. SHKS, millel käesolev töö põhineb, oli viies ,,seaduste vihiku" jaoks loetud õigustloov akt. Tegu oli ühe esimese seadustekstiga, mille valik ei olnud juhuslik: eelnevalt läbi töötatud ,,Kalmistuseadus" sisaldas viidet valitud õigustloovale aktile. 1 Loomaks enda jaoks valdkonnast terviklikumat ülevaadet, valisin nii antud töö kui ka ,,seaduste vihiku" jaoks ,,Sõjahaudade kaitse seaduse". Kuigi sümpatiseerib pigem perekonnaõigus eraõiguse osana,
....4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus........................................................7 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk.................................................8 1.6. Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid...........................................9 1.6.1. Täielikud õigusnormid.................................................................9 1.6.2. Mittetäielikud õigusnormid.......................................................10 2. ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS..............................................................10 3. ÕIGUSKEEL....................................
5 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA EV Põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus võetakse vastu kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel (EV Põhiseadus § 105). Formaalselt on seadus kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt, mis puudutab kodanike juriidilisi õigusi ja kohustusi. Materiaalselt tüpiseerib seadus elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. PakS, kui alamalasetsev õigusallikas, on vastuvõetud ja kooskõlas EV Põhiseadusega, kui kõrgemalseisva õigusallikaga. Seadus on viidus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja EL Nõukogu pakendi ja
..................................................................................................18 8. 3 Kitsendavad õigusnormid.............................................................................................. 19 8. 4 Definitiivsed õigusnormid............................................................................................. 19 8. 5 Kollisiooninorm............................................................................................................. 19 9. Täielikud õigusnormid KarS'is.............................................................................................21 10. Uuritava õigustloova akti vastavus Vabariigi Valitsuse määruse ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale''.......................................................................................................... 24 11. Uuritava õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika..........................................27 Kasutatud normatiivmaterjalid...................
arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.2 2 http://www.rkm.ee/alates-01-07-2010-a-joustub-uus-perekonnaseadus 4 2. PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ,,Rahvusliku õiguskorra püramiid" jaguneb tinglikult seitsmeks osaks. Püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ülipositiivne õigus, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub Eesti Vabariigi konstitutsioon ehk põhiseadus. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik, mis on põhiseadusest alamal seisev ja mis mingis osas seda täpsustab, peab olema vastavuses põhiseadusega.
18.mail 2005. aastal otsusega 833. Jõustunud on antud seadus 5.juunil 2005.aastal (avaldamismärge: RTI, 26.05.2005, 29, 210). Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jõustus 1. septembril 2007. 2. Milline on analüüsitava õigustloova akti koht "rahvusliku õiguskorra püramiidis"? "Rahvusliku õiguskorra püramiid" koosneb seitsmest astmest. Selle alus on õigusnorm, püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ürgnorm, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub põhiseadus ise. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhieadusest alamal seisev ja mis mingis osas täpsustab seda põhiseadust sisuga, siis kõik see mis on alamal, peab olema vastavuses
põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid
5.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks. RS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. RS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. Järelvalvet teostab Tarbijakaitseamet. Täielik õigusnorm on vajalik ära tunda selleks, et teada, kas see norm rakendub või mitte. Täielikud õigusnormid on need, mida me saame kasutada reaalse elulise situatsiooni lahendamisel; need normid on otsesed juhised, kuidas tuleb või käituda mingi elulise situatsiooni esinemisel. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest.
(Mandri- Euroopalikus õiguskultuuris seadused.) · 19.sajandil rahvuslike õiguskordade sünd Euroopas. · 20.sajandi keskpaik ja lõpp Eestis õiguskorra teke. · Generaalne kodifikatsiooni idee · Liigne kiirustamine võib viia situatsiooni, kus need seadused, mis sünnivad, ei pruugi peegeldada selle rahva vaimu, kelle elu nad on loodud korrastama. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseadus Esmane Konstitutsioonilised seadused Rahvusvaheline tavaõigus Seadlus Teisene Seadus Määrus Kohalik omavalitsus · Õigusnormi koht on õiguseallikas. · Õiguseallikatest leiame õigusest. 1
09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsüklopeedia teadmiste ring õigusest. Õppeainena teatud ring siiski. Õiguskultuurid: · Mandri- Euroopalik (õppeainena uurime seda), Eestis kehtib see, põhineb Saksa õigussüsteemil.
välja annab Legislatiivpädevus Riigikogu, president, KOV (PÕHISEADUS) Ülipositiivne õigus (õiglus), kõik aktid peavad olema sellega kooskõlas. Püramiidis asub kõige kõrgemal! õiguskorra vertikaalse struktuuri iseloomustab rahvusliku õiguskorra püramiid: a) Seadused (formaalne definitsioon riigikogu või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt). Põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, konstitutsioonlised seadused, seadused, seadlus. b) Seadustest madalamal olevad õiguse allikad. Määrused, kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid. Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1
ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid- objektiivne õigus sisaldab õigusnorme , mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1
riigi territooriumil toimuvat samal viisil. Ajaline kehtivus – ei tohi olla kehtestatud lühiperioodiks, kuna kaoks õiguse prognoositavus Eritunnused: loomine riigi poolt – riik on seaduse andja!, mitte seaduse tegija nii otseselt, sest parlamenti peab jõudma selline eelnõu, mida ühiskond toetab, vajab. Parlament väljendab ühiskonna kui terviku tahet. garanteerimine riigi poolt formaalne määratletus – õigusnormid on kirja pandud. Eesti põhiseadus rõhutab ka seda 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. Normide struktuurid on teatud mõttes inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud; nad on omapärased mõttepildid, mis püüavad standardiseerida ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelist seost. Õigus kui õigusnormide kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratletusele konkreetne sisu.
Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2. riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriüksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenijad. Riigiorganeid võib jagada mitmeti. Kõige levinumaks, algelisemaks viisiks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks: nendeks on parlament, valitsus oma allüksustega ning kohtud.
staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning
Nestor. (Postimees 2015) Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab seadusi vastu parlament Riigikogu -, kellele kuulub seadusandlik võim. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Õigusaktidest on tähtsamad seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid näiteks karistusseadustik. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Valitsuse määrustes piiritletakse asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Kuuleme tihti põlastavat repliiki, et ühe või teise seaduse taga on mõne huvirühma mõju. Selle peale tasub küsida, millist ühiskonda me tahame. Kas
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
järelevalve teostamine riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele, riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilimise kontroll, ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras jne); 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo jms); 6) riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks
kokkuleppelised, suhteliselt määratletud.) · Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi (regulatiivsed, kaitsvad) Õigusnormi struktuur Õigusnormi struktuuri all mõistetakse õigusnormi sisemist ehitust, seda moodustavate koostisosade teatud omavahelist seost ja tingitust. Kui (hüpotees)............. , siis (dispositsioon)............, vastasel juhul (sanktsioon) .................. Hüpotees on karistusseadustiku üldosa Õigussüsteem Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskorda (Varul jt 2012) Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa (Kiris jt 2009). (Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (Kiris jt 2009).
Õigustavad, kohustavad ja keelavad. Ka ergutusnormid sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest, sisaldavad sanktsioone. Sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele, orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide puhul tegemist nn täielike õigusnormidega vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt täielike õigusnormide struktuuridele. Grammatiliste lausetena on nad täielikud laused, õiguslausetena mittetäielikud. Nad on osa õigustloova akti kehtivusest,
(nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ,
Nt: sisefunkts. on õiguskorra tagamise funktsioon ja riigivõimu säilitamise funktsioon; välisfunkts. on kaitsefunktsioon ja vastastikku abistamise ja koostöö funktsioon. 8.Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganil on riigivõimualased volitused, mille funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandlik (kõrgeimaks ja kohalikuks), täidesaatev (keskhaldus- ja kohalik haldusorgan) ja kohtuvõimu organ. Lisaks liigitatakse riigiorganeid veel lähtudes nende kohast ja tähendusest riigiaparaadis esmasteks (nt:
c) Soovitavad (juhendavad või selgitavad). §4 Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: 6 KUI...(I), siis... (II), vastupidisel juhul...(III) Õigusnorm koosneb kolmest elemendist: hüpotees (I), dispositsioon (II) ning sanktsioon (III). See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub teatud erisusega. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, s.t. õiguspärasel viisil. Õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Tegu on käitumisnormidega. Nad õigustavad, kohustavad ja keelavad. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sinni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsioonisisaldavate õigusnormidega. Neis sisaldub negatiivne hinnang õiusvastasele käitumisele. Tegemist on täielike õigusnormidega. Mittetäielikud õigusnormid on normid, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuuridele. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. Liigituvad seletavataks, viitavateks ja kitsendavateks. Kui õigusnormi tekst sisaldab osundust sama õigusakti mõnele teisele §, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse
üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. Õigusnorm annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. · Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: · Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile
6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees 3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9
Subjektiivne õigus õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt Hierarhia: See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. EL õigus EV põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Määrused Juhised, otsused, käskkirjad EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. EL õigusaktid: · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav
· Eesti õiguskorda võiks kujutada püramiidina. Püramiidi kohal peaks kõrguma mõte ülipositiivsest või loomuõigusest. Kogu õigus peab olema kantud ürgnormi ideest. See nõuabki loomuõiguse arvestamist. Püramiidi kivid on õigusallikad. Need mis on all, ongi seal all. See, mis on üleval, see ongi üleval. Kividel on oma koht, nii ka õigusallikates, oma kindla koha paneb paika põhiseadus. Põhiseadus on tipus. Põhiseadus ise on allutatud ürgnormile, mis nõuab inimõiguste/loodusõiguste/loomuõiguste arvestamist. Need kivid on kindlast hierarhias. Mida kõrgemal on, seda suurem on tema juriidiline jõud. Põhiseadus Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused
annaabi.ee 
